K-ko-kol-koli-kolim-kolimi-kolimin-kolimine. 

Eile kolisime Liisat jälle. Alles pool aastat tagasi sai ta sinna viiendale korrusele kolitud ja siis lubas, et nüüd tükk aega ei koli. Aga näe, valetas. Või okei, oleme ausad, Sarah oli lihtsalt jobu ja see polnud otseselt Liisa otsus...aga ma arvan, et lõpuks oli see hea, sest Sarah pole minu arust eriti äge piff kunagi olnud. Igastahes nüüd siis uus koht ja kõik äge, välja-arvatud, et ta kolis ilma minuta :(.

Alustasime sellest, et käisime söömas, cafe nordvest vms. nomnomnom!

Siis liikusime Enghave st. juurde autorenti, kust rentisime bussi. Liisa vana hull naine julgeb sellise asjandusega sõita. Laenutusest küsiti, kas on varem sõitnud sellisega, mille peale ta tähtsalt vastas, et suuremagagi. 

selline nunnu punase katusega buss siis.

See oli igate pidi logisev ja päris hirmus oli. Aga meie õnneks ta ei lagunenud ära. Ja kordagi ei suretanud teda sõitmise ajal välja ka..kuigi sõita tuli sellega suhteliselt tipp-tunnil...aga kogu tee läks meil kokku kuskil alla 20 km. Tüübid veel ütlesid seal, et maksimum on 100km...mis me 100ga teinud oleks nende arust? :D

we're in the bus!

ruumi on küllalt ju!

Õnneks oli Liisa enne tubli ja pakkis enamus asjad kokku...seega selle võrra oli kohe lihtsam...ja kui me eelmien kolimine pidime ikeas ka käima, siis sel korral seda polnud vaja. Lähme ikeasse järgmine nädal pudi-padi ostma.

natukene asju siin..

ja siin.

Pealt vaadates ei olnudki massiliselt asju...aga edasi-tagasi, üles-alla sai ikka mõnuga kõndida. Ja võin öelda, et viiendalt kolmandale kolida on lihtsam kui esimeselt viiendale! :D

Kuskil paar tundi ja lõpuks olid asjad kõik autos! Ja Sarah lasi Liisal veel toa ära koristada ja siis maksis ilusti depo tagasi ja hej-hej!

korralikult täis!

Teises kohas tuli aga viia toast üks üheinimese voodi keldrisse. Tegu oli aga sellise toreda vana Kopenhaageni majaga ja koridor oli mõnusalt kitsas ja keldris tunnel. Aga kõige keerulisem oli see voodi sealt toast koridori saada...koridoris juba libistasime mööda treppi alla ja pärast keldris läks ka kuidagi hästi. 

nagu naksti keldris.

Ja siis tegime parema plaani. Mina tassisin asjad bussist trepikotta ja Liisa sealt ülesse...võitsime ajaliselt kindlasti tunni või nii. 

Peale seda viisime bussi tagasi, käisime tõime oma rattad ära, käisime ühlasi ka poes ja dürüm'i ostmas. Ja plaan oli, et teeme siis dürüm'i kõrvale õlle-kaks ja siis jätan Liisa asju lahti pakkima ja ise lähen hiljemalt 12 ajal koju. Järgmine päev siiski koolipäev ja esialgne plaan oli ka placement testi minna keelekooli tegema. Ütleme siis kohe, et ükski neist plaanidest ei läinud plaanitult.

Mingi hetk kutsus end külla Rasmus ja võttis kaasa Madsi. See juhtus tegelikult kuskil 11pm kandis...mina jõudsin koju 6am. 

Ühes õllest sai 24 ja shampus. Huvitavaid jutuajamisi ja naermist terve õhtu jagu.

Rasmus reipis Liisa pardi ära.

ja natukene veel parti.

But imagine having a sixty inch dick...

Igastahes kolitud sai ja nalja sai ja kell kuus hommikul sai koju ka jõutud. Kooli ei jõudnud järgmine päev igastahes.

Sõltuvuses...Her Bright Skies ja Bounty shokolaad. Ma arvan, et ma olen viimase kahe nädalaga rohkem bountyt söönud, kui kogu eelneva aastaga.

Her Bright Skies on selline iga sügisene bänd, mis tuleb ikka ja jälle iga aasta tagasi. See kord tulid tänu sellele, et neil oli live-stream oma uuest proovikast, kus nad mängisid paar lugu akustiliselt, lasid meile oma uue novembris ilmuva plaadi lugusid ja vastasid fännide küsimustele. Peale seda on statistika last.fm'i andmeil järgmine:

Her Bright Skies'i kuulamine.

Last 7 days - 118 korda
Last month - 129 korda
Last 3 months - 153 korda
Last 6 months - 248 korda
Last 12 months - 458 korda
Overall - 4496 korda.



Mille peale võtaks ma nüüd hea meelega ühe bounty, aga kuna hommikul mu pangakaart kooli kohvikus ei töödanud, siis ma hea meelega lükkan sinna minemist hetkel edasi...

Aga muidu olen viimasel ajal hullult inimestes pettunud ja teisalt osa on end tõestanud kõige paremas mõttes üldse. Tsau Kati ja Hanna-Liisa!

Hetkel ajab meeletult närvi, kuidas ülemus tööl asju ajab. Ma vajan uut tööd, NÜÜD! Või noh niikuinii vajan lisaks/asemele midagi.

Ja siis üks kutt kolmandalt kursuselt istub ja mängib kitra Milkyways ja me teeme oma grupitööd siin (ma jah olen hetkel blogger.com'is, but still)...ja mul tuli selline kontserdite igatsus peale...või kuidas Ossu Liivalaias vahel kodus kitarri mängis...ja ma täna just nägin unes ka, kuidas ma pidin hakkama jälle sinna kolima ja oeh...sügis, külm...muudab selliseks mõtlikuks ja nostalgiliseks ära.

Keegi muidu köha või nohu või mõlemat ei taha? Ma ei viitsi enam kopsutükke köhida ja aevastada ja, et mu silmad vett jookseks ja valutaks koguaeg. Võin täitsa tasuta ära anda.

ja naljakas või mitte, aga täna hakkame mikrobussiga Liisat kolima. Tuleb lõbus, ilmselt.

Nüüd võin öelda, et olen oma kooli reede baari ka üle tsekkinud. Nimelt reedel käisime Liisaga nii KEA kui Metropolitani reede baarides ja lõpetasime Heidis baaris. Kea omas me kaua olla ei saanud, sest oli tavapärane reede ja see pandi juba 11 paiku kinni. Aga see eest saime natukene kasutada ära häid odavaid hindu ja lauajalkat mängida. Olen selles jätkuvalt kobakäpp kuubis. Keast trippisime me ratastega linna Liisa kooli. Kus oli pidu täiega hoos alles...võtsime joogid, istusime aias ja natukese aja pärast otsustas seltskond, et lähme Heidis baari. Okei siis, läksime ka.
Heidis on ikka ulmeline koht...kogu see muusika, inimesed ja kuidas me alati leiame, et see koht on äärmiselt fun ja me tantsime lihtsalt terve aja ja naerame nagu pöörased. See kord polnud erand. Mingi naljakas tagumikutants oli meessoost isikutel teemaks sel korral...hm. Kunagi otsustasime, et aitab kah, lähme koju...käisime veel friikaid söömas ja siis sain rongi veitsa aega oodata. Liisa pidi siiski hommikul tööle minema ja ma pidin ka sisuliselt mingi hetk. Ma arvan, et kuskil 5 paiku olin küll juba kodus.
Hommikul ärgates oli küll selline tunne, et ma igaks juhuks ei liiguta end, sest ega need shotid ja õlu head tähendada saanud. Teed silmad lahti ja okei on olla, siis mõtled, et vetsu minnes raudselt hakkab paha...ei hakka...tagasi tulles ka täitsa okei olla...ja ei hakanudki paha, mille üle ma ei kurda, aga ma kardan, et üks hetk maksab see valusalt kätte :D.

Muidu on aga ilmataat meid hea ilmaga premeerinud. Nimelt reedel oli täiega soe ja mõnus ilm..ja ei sadanud! Ja laupäeval oli täiesti imeline ilm...15 kraadi oli sooja veel peale kella 12 öösel! Jalutad jätsiga mööda Kopenhaageni kesklinna ja naudid ööd...pretty amazing!

Tahan ükspäev, kui ilus ilm on, minna sügist pildistama...huvitav, millal jõuab? Kes kaasa viitsib tulla? Õues on lihtsalt NIIII ilus ja värviline, et patt on see maha magada.

Plus suutsin ma endale mingi mõnusa viiruse kuskilt külge hankida. Selline tunne on, et mingi vend on liivapaberiga kurgu üle lihvinud ja nina kinni keeranud ja silmad valutavad peast ära...plus vahepeal köhin kopsutükke...ja hommikul kohvi ostes puudus hääl, et küsida seda. Aga kuidagi pole aega haige ka olla...y0.

Sain just Liisa käest pahandada, et ma ei ole viitsinud hiljuti bloggida...ja et viimane bloggi sissekanne oli liiga lühikene. Parandan siis selle vea kohe ära.

Mis siis uudist on..hm. Eelmine nädal alustasime koolis uut moodulit - pixie book. Sisuliselt teeme animeeritud lasteraamatut, sihtgrupiks 5-7 aastased lapsed. Ise valime muinasjutu, kas olemasoleva või teeme ise ja joonistame ja paneme siis tegelased liikuma ja rääkima. Kuna üks mu salaunistusi on olnud multikategemisel osaleda, siis natukene mingil määral saab praegu see teoks.
Me tegime enda muinasjutu ise, kui kunagi valmis on, siis sheerin teiega ka :).

Siis eelmine nädal sai minu kallis Siisa ehk Crash ehk Robin ehk Hanna ehk Liisa ehk Hanna-Liisa vanemaks! Reedel täpsemini. Peale kooli trippisin koju ja siis tema poole, plaaniga aidata...lõpuks istusin maas, jõin siidrit ja segasin teda niisama, okei-okei...natukene aitasin asju hakkida ka. Lõpuks kuskil peale 7pm'i hakkasid inimesed ka vaikselt kohale ilmuma. Mina pidin valetama, et käin tiiru koolis, et viin Ioanale ühe asja, et siis maja ees Lindseyga kokku saada ja kingitused lõpuni ära pakkida...enda arust olime jube kavalad. Ahjaa, pidin talle petukingi ka ostma...Marise soovitusel sokid, sest miskit lamedamat annab kinkida ju. Kahjuks ta avas kingi kui ma õues olin ja oli kohe läbi ampsanud, et sellega peab mingi story olema. Muidu aga oli väga meeleolukas sünnipäev. Plaan end hästi purju juua ei õnnestunud, sest kogused olid suured, aga kõik jäi väga viisakuse piiresse. Isegi järgmine hommik oli hea olla...mis oli ebaaus lausa.

Aga praegu armusin ma taaskord...muusikaga juhtub seda ikka tihti mul. Nimelt linkis Paul Oja sellise toreda asja oma twitterisse just hetk tagasi. http://soundcloud.com/pauloja/sets/i-3-hard-dance-ep Nii mõnus!

Mis siis veel? Sügis on täiega meile jõudnud...koguaeg sajab ja on tuuline ja vastikult külm. Ühikas ei hoia sooja ega tekita mingit sooja lisaks ka...seega, isegi radikas põhja keeratult, lõdisen siin. Villased sokid jalas ja pusa seljas. Nii, et igatsen head sooja tuba ja kööki olen ka igatsema hakanud...tahaks kooki teha ja päris sööki süüa vahelduseks. Aga ma tõesti ei taha seda kööki külastada...vaatame, mis tulevik toob. Tahaks ikka mingi hetk siit ära kolida:D.

Aga okei, ma rohkem hetkel ei oskagi midagi kirjutada...lippan tööle ja kunagi proovin mingi asjalikuma postitusega hakkama saada.

Cheers!

ma vist leidsin endale mingi tööjupi. koristustöö, aga parem kui mitte midagi :).

“Nothing is original. Steal from anywhere that resonates with inspiration or fuels your imagination. Devour old films, new films, music, books, paintings, photographs, poems, dreams, random conversations, architecture, bridges, street signs, trees, clouds, bodies of water, light and shadows. Select only things to steal from that speak directly to your soul. If you do this, your work (and theft) will be authentic. Authenticity is invaluable; originality is non-existent. And don’t bother concealing your thievery - celebrate it if you feel like it. In any case, always remember what Jean-Luc Godard said: “It’s not where you take things from - it’s where you take them to.”
- Jim Jarmusch

u're gone, gone, gone away

i watched u disappear...

all that's left is a ghost of u.

now we're torn, torn, torn apart

there's nothing we can do..

just let me go, we'll meet again soon..

now wait, wait, wait for me, please hang around

i'll see u wehn i fall asleep..

Kodulehe nädal üle elatud õnnelikult ja siin ta siis on kiku kodukas ...Lihtne, aga mulle ta üldiselt meeldib, sest ma ei olnud kunagi varem kodeerinud ja kui ma oleks pro kõiges, mida me hetkel õpime, siis ma ei oleks seal koolis. 

Ja kusjuures nädal ei olnud üldse nii raske ja pisaraid täis, kui ma kartsin...kõik on ületatav ju ;)!

Lootsin, et see praegune nädal tuleb kodeerimise poole pealt lebom, aga oh ei...saime hommikul oma uue grupi-assignmenti ja peame disainima ja kodeerima ühele lehele uue disaini..juhuu! Nii, et see kodeerimine ongi eluks muutunud...shit.

Aga ega muud uudist ei olegi. Otsin tööd, otsime kodu...kõik vana jama...

Ja sain natukene vastu näppe inimese usaldamisega, olin natukene katki..aga nüüd on kõik hästi jälle :).