Hvem er det? on ametlikult esimene lause, mille ma peale keelekooli Davidi suust tuvastasin. Polegi nii lootusetu ehk. Peale tänast keelekooli olin ma kergelt fustreeritud. Esiteks selle lollaka parkimise ja järjekordse 40 dkk pärast ja siis sellepärast, et ma lihtsalt ei suutnud seda r tähte ja sõna fra seal häälduse tunnis öelda. Ja esimese poole keeletunnist mind kohutavalt häiris see uus piff, ta põhimõtteliselt polnud eile tunnis, sest tal oli mingi kõrva op...nimelt ta enda jutu järgi olid ta kõrvad enne nagu Dumbol ja ta lasi nad opereerida, et nad taga pool oleks. Veidraid asju teevad inimesed ikka. Aga sellest tulenevalt olid tal mõlemad kõrvad kinni seotud ja ta ei kuulnud muffigi. Igastahes oli ta ülitüütu ja meil on põhirõhk kuulamisel ja kordamisel, et rääkimine selgeks saaks...sest esimene moodul ongi selleks..dauh noh! Üldse tegi ta tunnis veidraid asju, mis minu jaoks teda järjest ebameeldivamaks muutsid. Näiteks tõmbas ta lambist särgi ülesse ja sügas oma kõhtu ja siis pistis käe püksivärvli vahele ja peesitas laua taga. Või kui ma Johanaga rääkisin, siis segas vahele ja hakkas tuimalt hispaania keeles rääkima, sest Johana emakeel on hispaania keel...aga mina olin ka seal ja ma ei saanud ju aru...oleks võinud ikka inglise keeles rääkida. Aga never mind.
Hetke probleem on mul ilmselt harjumine uue elurütmiga ja kooliga, kui sellega hakkama saan, on kõik jälle hästi...bloggin ka jube palju...peaks pausi pidama vist.

Kui minusugune laiskvorst mõtleb reaalselt trenni minekule, siis peab midagi paigast ära olema. Hetkel on tõsine plaan leida Hellerupist või Lyngbyst endale pilatese trenn...Hellerup vist sobiks paremini, sest keelekool ka seal ja saaks need kaks asja kuidagi ajastada ehk. Igastahes on probleem selles, et Eva on nii paganama raske ja ma pean teda lasteaeda viies ja tuues ja Davidil järel käies süles tassima, sest ta ei kõnni ja mu selg on nii faking nõrk ja sellest nii paganama väsinud, et puhkeasendis ka valutab ja see tunne ei ole meeldiv. Lisaks on viimastel päevadel ka minu parema käe ranne tundma hakanud andma ja mitte vaikselt vaid korralikult, tulevad meelde kohe need vanad rock cafe ajad, kus lõpuks asi nii tõsine oli, et pidin elastikut enam-vähem koguaeg ümber randme kandma. Igastahes ma siiralt loodan, et ma leian sobiva trenni ja, et Eva peagi ise ringi tatsama hakkab...õnneks tõenäosus on olemas :)!

Kui see valu välja jätta, siis olen korras ja jätkuvalt oma eluga päris rahul ja ei vingu :).

Jeg hedder Kristel, jeg komma fra Estland...

...jeg er ester og jeg taler estik.

Esimene keeletund oli ära. Kolme tunniga natukene palju hääldamist ja neli ennast tutvustavat lauset. Arvan, et seda ø häälikut oleme me kõik alkoholiga liialdades vetsus harjutanud, eriti kui prooviks öelda sõna grøn vms. Aga muidu kui alguses natukene oli tunne, et võtaks peast kinni, tõstaks kätt ülesse ja ütleks, et ok ma olen venelane edasi ja räägin siin inglise keelt, siis teise tunni lõpuks oli see tunne juba möödas.
Rühm on ikka korralikult kirju...inimesi Indiast, UKst, Jaapanist, Itaaliast, Bulgaariast ja Tsiilist...ja vanusest 16-50+ ma arvan. Istun ühe India naise kõrval ja teisel pool istub Itaalia tüdruk Johana, kes on hästi tore ja minuga pmst sama vana...vahetasime numbrid ja fb'd ja värki...Rühmas on muidu kõik naissoost...mis on natukene naljakas, aga mis siis ikka. Kuskil 16 peaks meid kokku olema vist, kohal oli vähem..13 või nii.

Aga hommik ise oli hectic. Nimelt aitäh Paulinele, kes aitas gps'iga kakelda, sest gps ei tunnistanud kooli aadressi ja ega mina ei oleks osanudki midagi peale hakata. Siis viisime lapsed ära ja mul oli korraliku varuga aega, et kohale jõuda, aga loomulikult eksisin ma ära...juhuu! Parkisin siis kuskile valesse maa-alusesse parklasse, maksin selle eest hiljem 40dkk'd :(. Igastahes parklast välja tulles nägin ma ainult Tuborg Boulevard 12 maja ja hakkasin otsima number 4. Käisin ringi ja küsisin inimestelt abi...tubli 20 minutit ekslesin...lõpuks enda arvust olin õige maja ees ja küsisin ühelt mehelt abi ja siis ta ütles, et see maja on hoopis teisel poolt teed ja ega ma juhuslikult ei tea, kus nr. 12 asub:D. Ilmnes, et ta otsis meeleheitlikult 12 taga ja ei leidnud, nägi koguaeg 4 ja mul sama keiss. Saime üksteisele abiks olla ja jõudsin 10 minutit hiljem tundi. Btw, see number neli oli see maja, kuhu alla ma parkisin (y)!

Aga muidu see koht, kus kool asub on ilus. Mulle väga meeldib! Hellerup on üldse kena linnakene. Plus kool ise meeldis ka. Õpetaja oli tore. Homme on teine õpetaja, vaheldust pidi vaja olema. Ja siis kolmapäeviti on häälduse harjutuse tund, mis on vabatahtlik, aga ilmselt osalen, sest tund kauem koolis olla pole paha, kui see rääkimist kiirendab.

Jei!

...boys gonna love her...only two teeth and ...

...a big mouth on ju ise-enesest päris ilus asi, mida oma aastase tütre kohta öelda, kui teine üritab maisitõrvikut oma olematute hammastega süüa.

Ei tahaks just vinguda, aga see järsk kliimamuutus mulle just rõõmu ei valmista. Eelmine laupäev oli 25 kraadi sooja ja nüüd ainult 12?! Külm võtab ära no! Ja ma natukene tõbine ka ja see kõik võimendab seda külmust.

Sügistüdimus. Leevendan seda nüüd Foo Fightersi Back and Forth filmiga. Puhas kuld jätkuvalt!

Ja mul oli seni Taanis oleku aja kõige nunnum hetk ever. Nimelt polnud Evat enne õhtusööki näinud täna ja kui ma oma toa ukse lahti tegin, siis ta lihtsalt tormas nii kiiresti minu poole ja ma sain maailma armsaima beebikalli ja rõõmukilked ja naeratuse, et tegi kohe nii soojaks olemise. :)

Taani mussi. sügisene. muhe. mõnus. i like!

Tired of letting
Passive aggression
Control my mind
Capture my soul

Eestlaslik rõve tunne on tabanud mind. Mul on tunne, et mul on koguaeg kiire ja ma ei jõua oma asju tehtud...tegelikult olen lihtsalt jube laisk ja lükkan kõike koguaeg edasi...täitsa loll olen. Ja üldse, mul ei ole nagu mitte kuskile kiiret, aga sisemiselt on tunne, et peab jooksma. Veider.

Täna tegin domino-trühvleid...mis maitsevad JUMALIKULT! Nii palju siis sellest, et ma söön liiga palju magusat ja vaikselt ringi veeren. Pauline nägi, et ma jälle kokkan ja teatas "if i'm gonna be fat, it's all ur fault" (6)! Mõtlen järgmiseks korraks juba midagi õelat välja...plus kui Hanna-Liisa 22sel külla vb tuleb, siis tuleb ju ka midagi head teha...nomnom, we like eating! Ja isegi kui ma ringi veerema peaks, siis shokolaad jms teeb mind rõõmsaks, nii et milleks loobuda?

Ja siis veel see tähtis asi, et Pauline rääkis eile, et nad lähevad detsembris Londonisse ja ma saan valida, mis ma teen...igastahes, kui keegi teist, kes siin seda bloggi loeb, tahaks nädalaks Taani mulle külla tulla, siis mul on vaba maja ja auto ja vaba aega...oleks äärmiselt fun! Nii, et tehke häält!

Tänase õhtu pühendan siis Toe Tagi muusikale...FoRevo! Ma vist ei harjugi kunagi mõttega, et teda enam ei ole :(!

Sisemine võitlus endaga, et peale jooksmas käimist ei tohi shokolaadi vms süüa. Päris keeruline on, kui nüüd päris aus olen. Aga muidu oma vaala kõhust lahti ei saa ju ka.

Aga muidu tänased kultuurielamused - apteek ja pank. Pank juba ma ei tea mitmes kord, see nädal teine. Igastahes sain ma eile oma danske bank'i kaardi ja pin-koodi ja värki ja kui täna maksta üritasin siis ütles, et vale pin-kood. Kreit! Tundub, et pangakülastus on uuesti lähenemas. Samas on mul plaanis niikuinii rohkem Nordeat kasutama hakata, aga see selleks.

Eile sain veel keelekoolist ka kirja, et kool hakkab järgmine nädal. Oi ma olen nii elevil. Ostsin täna endale kohe uue pastaka ja kasutiku ja joonlaua. Je! Ps! sellega seoses tegi mind Taani "ajastmaas" väga õnnelikuks, sest neil on poes neid pastakaid müügil, mida meil juba ammu ei ole näinud ja, mis olid põhikoolis mu lemmikud. Nii, et õnnelik!

Muidu on kõik hästi ja Taani meeldib jätkuvalt :)!