Ja esimene eksami sess Taanis on üle elatud. Ütleme, et ma esimest korda vist reaalselt õppisin eksamiks nii palju nagu sel korral. Üle nädala vahelduva eduga sai tegeletud kordamisküsimuste ja esitlusega, viimasega küll väga vähesel määral ja lõpufaasis. Aga ma ilmselt tean ka, miks ma selleks eksamiks nii palju õppisin, sest ma reaalselt tundsin, et need teadmised, mis ma siit saan, on mulle tulevikus vajalikud ja pakkusid huvi ka. Ehk ma vist olen lõpuks jõudnud õige erialani? :).
Eksamiks õppimise perioodil olid ka mõned huvitavad hetked, mil minu üks silmarõõmust kursakas arvas, et ehk võiksime koos kordamisküsimusi harjutada või siis räägiks läbi esitlust. Mõte polnud mingis mõttes paha, aga ajafaktor ja meditsiinilised nähtused panid siinkohal käe koos õppimise vahele. Aga ega meil kummalgi ise-enesest ei olnud vajadust koos õppimiseks, sest mõlemad said ise-seisvalt ka oma asjad selgeks ja väikeste materjalide vahetamisest oli natukene ikka kasu :).
Kuna meid kursusel on meeletult palju siis eksamid olid jagatud viiele päevale, eelmine reede olid esimesed inimesed ja sel neljapäeval viimased. Juttude järgi olla mõni õppejõud päris terav olnud ja nii mõnedki kukkusid läbi...isiklikult ei ole ühtegi läbikukkunu nime kuulnud, aga võib ainult aimata, sest eks semestri jooksul on need laiskloomad, kellel millestki õrna aimu ei ole, silma jäänud. Aga eksam ise oli selline, et pool tundi inimese kohta..millest 10 minutit oli sul aega esitluseks, 10-15 minutit õppejõududel aega küsimusi küsida ja siis 5 minutit, et otsustada, kas saad läbi või ei ja ka väikene tagasiside, et mis võiksid paremini teha või millele peaksid tuleval semestril rohkem keskenduma. Sel korral kahjuks hindeid ei pandud, isiklikult oleksin tahtnud.
Niisiis, minu eksami päev oli kolmapäeval ja eksam suhteliselt hilisel ajal, 14.15-14.45...aga kuna meile oli öeldud, et tulge varem kohale, siis ma liikusingi ilusti pool tundi enne oma aega sinna. Olin kodus hommikul alles oma esitluse lõpetanud ja ei olnud õieti veel läbigi mõelnud, mida ma neile seal täpselt räägin...ja mis mõnes mõttes mind ehk häiris oli ka fakt, et ma ei olnud peaaegu üldse närvi läinud. Mingi hetkeline närveldus tuli, kui olin rongis, aga see möödus kiiremini kui tuli. Igaljuhul, istusin siis seal ja lugesin veel Scheini mudeli kohta, mida keegi mainis, et minu eksamineerija oli talt küsinud...ja millegi pärast minul polnud konspektis ühtegi rida ei tema ega tema teooria kohta. Niisiis, olin just avanud wikipedia ja minu eksamineerija Jens pistab pea nurga tagant välja ja hüüdis "Hej, Kristel?" "yea, me." "do you wanna start now?" "yea, sure" ja nii ma siis läksingi sinna, ilma, et oleksin päris täpselt aru saanud, mis värk selle härra Scheiniga oli..
Sees küsis Jens, et kas ma tahan kasutada projektorit või istun nende juurde laua taha...arvasin, et nende juures on piisavalt mugav ja hea :). Rääkisin neile siis oma projektidest, mis läks hästi, millega ma rahul ei olnud, ka hetkest, mil ma täiega motivatsiooni ära kaotasin ja kuidas kodeerimine on minu jaoks maailma kõige suurem peavalu ja üldse selline muhe aus ülestunnistus terve semestri kohta. Nad arvasid, et oli ilus esitlus ja küsisid mingeid disainilisi küsimusi ja siis tuli mu lemmik osa, küsimused kodeerimise kohta. Päris korralikult keeruline oli, aga Jesper, kes oli minu teine eksamineerija ja juhuslikult 25 aastat kodeerimisega aktiivselt tegelenud härra, aitas mind päris palju suunavate küsimustega ja sain vist üldiselt küsimustele vastatud. Siis küsisid nad ühe projekti kohta, mida ma isegi ei olnud oma esitluses kasutanud ja millega ma ei olnud ise väga tegelenud, aga suutsin valdavalt nende küsimustele ka ära vastata...keeruline oli seletada, miks logol mingi detail on, mida sa ise teinud ei ole. Aga siis oligi hetk, mil nad otsustasid, kas ma saan läbi või ei. Pidin ukse taga ootama ja siis Jens tuli hetk hiljem ja kutsus mu tagasi, enne kui ma lauani jõudsin ütles juba "Chill out girl, you passed!" Ja siis rääkisid veits, et nad näevad, et ma kodeerimises ei ole päris kodus, aga samas näevad nad ka, et ma tean seda ja tegelen sellega...nii, et püüa tuleval semestril mõne hea kodeerija külje alla istuda ja õppida talt...ehee. Igastahes täitsa tsill eksam oli :).
A ja mu silmarõõm sai ka eksamilt läbi loomulikult :). Targad oleme, y0!

Mis siis veel toimunud on? Keelekooli läksin tagasi...snart vil jeg snakke kun på dansk, ehee. Natukene on naljakas veel, aga küll see keel ka tuleb, vähemalt on praegune keelerühm on suhteliselt tsill, ei ole ühtegi imelikku moslemit või muud tsurkat ja õpetaja on senistest kõige ägedam...hullult kannatlik ja rahulik ja seletab asju nii, et saab ilusti aru ka :).
Taanis juba elatud mõnda aega, oleks juba aeg see keel lõpuks endale selgeks teha, eks? :)

Vingun natukene ilma üle ka. Seni oli meil üpriski soe ja mõnus talve kohta, aga siis läks täiesti ootamatult külmaks...ma tean, et meie -2 võib kodumaalaste kõrval tunduda poisike, kuid see on kuratlikult külm. Eile oli kohe kuidagi erakordselt külm, eriti arvestades, et isegi tuult ei olnud eriti. Lihtsalt vastikult külm, ma ei olnud just palju õues, aga piisavalt vist, et terve õhtu kodus lõdisesin ja värisesin, sest lihtsalt ei hakanud enam soe. Hetkel istun ka teki sees ja ei ütleks, et mul just erakordselt soe olla oleks. Samas see lollakas ühikas on ka paberist ehitatud ju, kui mul kardinad ees ei ole, siis konkreetselt tuul puhub tuppa, hetkel on väikenegi takistus. Nii, et järgmist talve ma siin küll kuidagi moodi elada ei taha. 

Aga hetkel tõmban otsad kokku, sest ei ole otseselt millestki kirjutada ja tänane plaan on niisama tsillida ja mitte midagi teha...hetk tagasi käis postiljon ukse taga ja tõi mulle DVPH albumi "Mõtted on mujal" ...mille ma juba taustaks mängima olen pannud ja tundub, et tuleb üks nauditav 60 minutit ilusa muusika seltsis :), cheers!

aga see Burn Stilli hittlugu on mu viimase 7 päeva enim kuulatud. Burn Still, madafakas!

Cool as a cucumber? Sattusin lugema siin ühte eriti ägedat Taani ajakirja nimega bitchslap ja seal toimetaja arvas, et ta oli 16 aastasetl cool as a cucumber. Siiani ajab muigama see lause miskipärast. Aga tuleb tõdeda, et see on üks eriti kick ass ajakiri ja leiab kindlasti minu poolt tulevikus suurt tähelepanu. Meenutab mulle natukene seda head Eesti ajakirja Sahtlit...tekis isu pilk peale heita? Siis kliki bitchslap!

Üleeile oli üks kuradi nõme päev, või noh tegelikult on kõik need päevad kuradi nõmedad, kus ma pean tööl oma ülemusega millegi pärast kohtuma. Igastahes on ta seda tüüpi inimene, kes suudab mind lihtsalt oma eksisteerimisega juba närvi ajada. Esiteks on ta ülemuse kohta täiesti organiseerimata. Ma pole kindel, et tal üldse mingi ülevaade on sellest, mis ta firmas toimub. Vahel mõtlen küll, et ta ei tea ikka mitte midagi, kus keegi olema peab ja kas töö on ikka tehtud. Plus kommunikatsiooni poole pealt on ta täielik saabas. Võib sulle vabalt kell 7 hommikul saata sõnumi, et kas sa kell 9 ei saa tööle tulla. Või siis kui sa saadad talle e-maili, siis vastuse saamine on küll ilmaime. Niih, võtame eelmise nädala..., mis õnneks hakkas kolmapäevast, muidu oleks ma vist küll täieliku närvivapustuse saanud temast. Niih, kolmapäeviti on mul kaks kontorit, kus ma koristamas käin ja mulle isegi, et meeldib seal käia. Aga mainime siinkohal ära, et kuna ma olen üldiselt oma aja peremees, siis mind kohutavalt ärritab, kui ta lampi küsib, mis kell ma sinna lähen ja bla blaa...ma ei tea, miks aga mind ärritab see, sest siis ma pean mingil määral temaga arvestama ja võib-olla ma ei jõua täpselt siis kui ma luban jne. Igastahes kolmapäeva hommikul teatas ta, et ma lähen hoopis temaga ühte uude kohta koristama, et ta ajab nende põhikohtade asja ise korda. Ega see mind ei rõõmustanud, sest ma ei viitsi temaga koos tööd teha üldse. Aga, mis teha. Siis ta järjekordne kohutavalt marru ajav komme on hiljaks jääda. Lõpuks siis ma lonkasin ringi seal, sest mul oli jalg ju haige ja ma olin ta peale vihane ja ma ei tea, tundus hea mõte. Ei olnud vist, sest ta siis küsis, et "oi, kas ma pean varbale peale puhuma?" OU, ei, back off! Siis natukene hiljem tuli ta lampi mulle seljale patsutama, et "oi, sa teed nii korralikult oma tööd, lust kohe vaadata" Eem, miks sa mind katsuma pead?! Lõpuks peale tööpäeva arvas, et ta võiks mind ikka stationisse ka sõidutada...ma eelistasin jalutuskäiku. 

Siis neljapäev on mul tegelikult vaba päev eks. Aga tüüp saatis mingi enne lõunat täiesti jabura sisuga sõnumi. "Hi again Sorry to bather u like this, but can u help me again tonight. It will mean s lot. Same place, 18.00. Plz John" Jep, täpselt sama vigaselt trükkisin selle siia ümber ka, kui ta selle saatis. Esiteks, kas ülemus üldse peaks sellise sisuga sõnumi oma alluvale saatma? Teiseks, kui ma talle poole tunni jooksul ei vastanud, siis tuli mulle järgmine sõnum, mille sisuks oli hunnik küsimärke. KHM? Vastasin talle kunagi tükk aega hiljem, et eks am ikka saan jah...sest töötunde on ju vaja. Siis tööl ilmnes, et lisaks sellele kohale tuli ühes teises kohas ka veel käia. Faking vihkan selliseid pisiasju, mida mulle ette ei öelda. Ilmselt olen ma natukene liiga tundlik ka selle suhtes. Igastahes reedel saatsin talle e-maili, kuhu panin kirja, mida kuskile vaja on ja mis kell ma plaanin ühes kontoris olla laupäeval, kuna mu võti oli tema käes. Peale meili saatsin talle ka sms'i, et noh siis saab aru, et tuleks meili lugeda. Tüüp saadab tuimalt vastu "thanks! what time you plan to work?" TRA LOE OMA MEILI, ma ei saada neid enda rõõmuks! Igastahes sellele ma ei suvatsenudki talle vastata. Siis laupäeva hommikul sain järjekordse sõnumi, kus ta uuris, kas ühe tema kontori võti jäi minu kätte...paraku küll jah. Andsin talle siis sellest teada ja ühtlasi lisasin, et "I assume you read my e-mail, but in case you did not, I'm going to Mehl around 14 today." Niih, siis ta arvas, et äkki tahan ma temaga koos ka veel ühte kohta koristama minna, ei taha tead. Ütlesin talle ka, et mul on plaanis kõik enda asjad ühe päevaga teha ja ma ei jõuaks. Saatis vastu aint "fine". Mu arust sellisele asjale vastusega "fine" oleks sa nagu pahane vms. Aga see on, kuidas mina seda selles olukorras tõlgendan eksole. Siis koristades seal kolmapäevases kohas, kus ta pidi asjad ise korda ajama eks. Seal ei olnud kohe päris kindlasti keegi kolmapäeval käinud, ehk siis need mõlemad kontrid olid eriti räpased ja mul läks seal tunduvalt kauem aega kui ma algselt plaanisin. KABUUUM!
Aga nüüd jõuan selleni, millest mul kerge trauma siiani on. Nimelt pidin temaga saama seal ühes kontoris kokku võtmete pärast. Ta seal siis kukkus kohe eputama, et näe nad tegid seinad korda ja vaata kui smooth ja ilusad nad nüüd on...lisades "nalja" sinna juurde..."they are smooth like Indians virgins lake"..emh? Siis ma lootsin, et ta laseb jalga aga ei, täiesti tühja koha pealt esitas küsimuse, et kas ma talle patsi ei tahaks punuda. SAY WHAT?! Nagu, kuidas sa üldse tuled sellise ettepaneku peale? Kukkusid või? Ma ikka passisin teda erakordselt lollaka näoga. Ühesõnaga, selline tore töönädal oli. Saatsin eile ühte kohta CV ära, hoidke mulle siis nüüd pöialt, et ma pääseks minema sealt!

viimane...

...postitus sellesse 2012nda aasta lõppu (2013 algusesse vist siiski). Tahaks öelda, et oli üks nõme aasta, aga ei olnud tegelikult ju. Oli selline nii ühte kui teist ja väga kirju, muutusi oli palju. Uusi inimesi tuli ellu palju ja mõned lahkusid...aga see on ju ka mingi loomulik kulg? Mõnede vastu olen ehk ebaõiglaselt käitunud, mõnede suhtes olnud liiga kaitsev ja leidnud vabandusi...sellised tüüpilised Ameerika mäed, ma ütleks. Aga ikka loodaks, et uus tuleb parem ju :).

Otsustasin sel aastal sellise naljaka asja kasuks, et ma ei tähista aastavahetust...polnud otseselt tuju ja kuna ma suutsin paar päeva tagasi oma varba uksepiida ja ukse vahele ära lüüa, siis see on jätkuvalt paistes ja valutab nii, mis kurat...ehk siis kui on võimalus ilma jalanõudeta olla, siis ma eelistaks seda...kõige valutum. Ja kui aus olla, siis mul ei olnud üldse, kes teab, mis kurb aastavahetus. Skaipisin oma emaga ja õega ja õelastega ja Etu ja Piretiga ka, seega täitsa nunnu oli :). Ja ilutulestikku nägi oma toa aknast ideaalselt, plus ei pidanud hüppama ja vaatama, et mõni hull kuskilt kõrvalt raketti ei laseks ja oht vigastada saada ei oleks. Ja üks mis kindel, pohmakat ka ei ole aasta alguses kohe :).

2012 tõi uue kooli ja uued inimesed, mõned vanad lahkusid, nagu juba ütlesin...aga seda oli kohe teada, kui kolid välismaale, siis jäävad alles ainult mingid inimesed ja teised vaikselt kaovad...naljakalt suutsid osa hakata rohkem närvidele käima, kui nad seda lähedal elades tegid...vahemaa peaks ju just suhteid parandama, ei? Ah, kes teab...perega olen küll tunduvalt lähedasemaks saanud ja mõndade inimestega ka :)...ja olen leidnud Taanis uusi inimesi, kes on väga olulisteks muutunud :).

Muusikaliselt oli äärmiselt hea aasta...nii palju head uut asja tuli. Frank Ocean, Rick Ross, Her Bright Skies, Põhja-Tallinn, El-P, Florrie, Paul Oja....tegelikult mul jooksis praegu mõte kinni, sest mul puudub absoluutselt aimdus, mis ajast mis muusika on, mida ma kuulan...või noh tean, aga kui ma pean mõtlema, et mis see aasta uue plaadi välja andsid või muidu palju head uut muusikat tootsid, siis tekib mul probleeme natukene...sest ma avastan enda jaoks mingi uue asja ja loomulikult on see kohe kõige parem asi, mida ma kuulnud olen, kuni järgmise sellise bändi/looni :D.

Aga kuna ma kasutan sellist toredat asja nagu last.fm, siis selle andmeil on eelmise aasta enim kuulatud artistid:

*Her Bright Skies - 1038 korda. (jah, tegu siiski vist läbi aegade lemmik bändiga...vahepeal kaovad ära, siis tulevad tagasi ja kui mitte mingi muusika mu tuju paremaks ei tee, siis nemad ikka tavaliselt suudavad, armastan neid Rootsi kutte väga väga väga! Üks päev näen nad laivis ka ära, I promise myself!)
*Foo Fighters - 924 korda. (jätkuvalt kõige ägedam bänd, mida laivis olen näinud, love them so damn much!)
*Toe Tag - 673 korda. (siiski legendaarsed ju!)
*Põhja-Tallinn - 625 korda.
*Ewert and The Two Dragons - 518 korda.
*Biffy Clyro - 516 korda. (näen neid veebruaris laivis, see uus plaat ähvardab nii kuradi hea tulla, et ma ei jaksa varsti enam oodata! plus, kui keegi tahab mulle selle delux versiooni koos vinüüli ja kõige muu hea ja paremaga kinkida, siis ma ei keela ;)).
*Paul Oja - 453 korda. (lemmik dj siiski ju, y0 ja see viimase aja teema on tal ikka no niiiiii hea kohe..).
*Deftones - 414 korda.
*Beastie Boys - 397 korda.

Ja aasta enim kuulatud lood, kusjuures siin oli minu jaoks üllatuslikke nimesid.

*Põhja-Tallinn - Lähen ja tulen 155 korda.
*Põhja-Tallinn - Algusest lõpuni 77 korda.
*Hea Soe - Oled lihtsalt hea - 76 korda.
*Põhja-Tallinn - Per Aspera Ad Astra - 72 korda.
*Florrie - Shot you down - 70 korda.
*Iiris - Weirdo - 67 korda.
*Rihanna - Take a bow - 53 korda. (what the fuck?)
*Ewert and The Two Dragons - Pictures - 53 korda.
*Foo Fighters - Home - 52 korda.

Ja siis filmide osas, ei tulnud mulle alguses ühtegi head filmi meelde...lõpuks googeldasin, et mis filmid üldse aastal 2012 olid...ja neist, mida näinud olen tegin väikese topi ka...alustan rõõmsalt kõige paremast.

*The Dark Knight Rises
*Madagascar 3: Europe's most wanted
*Ice Age: Continental Drift
*American Reunion
*The Lucky One
*This Means War

Mis veel siis...ahjaa, märkimisväärne - mu süda murti esimest korda elus! :D Lõin oma jala esimest korda niimoodi ära, et väikene varvas on varsti pea nädal aega sinine ja paistes olnud. Jõin end esimest korda nii purju, et mind toimetati oma voodisse ratastoolis, tegelt ma ei ole selle üle väga uhke. Rohkem märkimisväärset mul hetkel pähe ei tulegi...ja olen seda postitust kirjutanud 31sest saadik, aitab...vajutan publish'it nüüd.

Taani ilm on ikka täiesti üllatusi täis, nagu üks suur tujukas üllatusmuna...sel hetkel kui sa õue lähed võib päike paista ja kui sa punktist a oled punkti b jõudnud on lumetorm. Täpselt nii oli paar päeva tagasi, kui ma hakkasin ühikast Lundtoftevejle reisima, et veeta oma jõulud seal ja natukene neid aiata ka, kuna Steve on tööl ja Helen sõitis ka jõuludeks koju puhkama. Minnes teadsin, et õues on räige tuul ja on olnud lumetormi hoiatus, aga õues tundus olevat ainult massiivne tuul, mitte midagi ei viidanud lumele. Niisiis võtsin ette oma seni pikima rongisõidu Kopenhaagenis...16 peatust! Ja siis bussiga 15-20 minutit. Teel sai veel Emiliga räägitud ja ta väitis väga järjekindlalt, et neil Roskildes on snowstorm, with real snow! Näitas mulle skaibist seda, aga raske oli lund üles leida, tuul see eest oli küll korralik. Lõpuks kui ma juba bussis olin, vaatasin, et kurat hakkab siin ka lund sadama...ja selleks hetkeks kui ma olin kohal, oli juba arvestav lume moodi asi maas. Ja seda tuli muudkui juurde. Õhtul selleks hetkeks kui ma tahtsin minna Liisa juurde küpsiseid küpsetama oli ikka päris tormine...Pauline ütles, et ma võin autoga minna ja kui aus olla, siis täiega hirmus oli sõita...ma ei mäletanudki, millal oli viimane kord, kus ma reaalselt kartsin autoga sõita, sest nii kuradi libe on...23. detsember 2012 Kopenhaagenis oli igastahes hirmus. Ristmikul tõmbas autol külje mõnuga ette näiteks. Ja Kopenhaagenis on tordasti prioriteedid paigas, jalakäiad ja autod vaadaku ise kus tee on ja kuidas hakkama saavad, jalgratturitel on tee puhtaks tehtud. Aga jõudsin ilusti Liisa poole ja hakkasime küpsiseid kokkama. Kui siinkohal poliitiliselt korrektne olla, siis tema kokkas ja mina tegin pilte. Ja taustaks kuulasime Eesti kullafondi isamaaliste lauludega, mille Liisa isa talle jõulude puhuks saatis...

 ...ja tuleb tõdeda, et äärmiselt head küpsised tulid. Mõnusad krõbedad, nomnomnom. Küpsised valmis, trippisin tagasi Lundtoftele ja tuleb tõdeda, et vahepeal oli ilm võtnud uue pöörde. Vihma oli sadama hakkanud ja kogu see asi, mis enne oli lumi oli lögane plöga nüüd...õnneks sulas üpriski kiiresti. Järgmine hommik olid teed suhteliselt puhtad ja polnud ilm seda nägugi, et päev enne oli lumetorm olnud. Taani ilm on natukene muutlik, võiks öelda.



Aga nüüd üks hüpe edasi jõululaupäeva juurde. Hommik hakkas nunnult, kuna ma olin Lundtoftel siis kuulsin hommikul kuidas Eba küsis Paulinelt, kas Tuutu magab üleval ja kui vastus oli jaatav siis subi subi subi tuli trepist ülesse ja ma sain maailma kõige suurema kalli osaliseks. Vahel ikka nii igatsen selliseid väikesed asju, kus lapsed on lihtsalt nii nunnud ja teevad su päeva millegi sellisega. Päev möödus üpris kiiresti, koristades, kokates ja niisama olles. Lõpuks jõudsid kohale Pauline isa, isa naine ja ema ja Liisa. Ja aeg oli koogiks ja kohviks.

Eba.

Peale seda tuli jõuluvana, keda mängis sel aastal Liisa...õnneks on siin niimoodi, et paned kingikoti terassile ja siis koputab uksele ja paned ise jooksu.

Lapsed said see aasta ebanormaalselt palju kingitusi, nad ei viitsinud lõpus enam neid avadagi. Ja mis meie jaoks naljakas oli, siis täiskasvanud omavahel kingitus ei tee. Meie see aasta tegime Pauline vanematele ka, sellepärast, et Ellis ja Mogens tegid meile ka eelmine aasta ja siis ei osanud meie seda oodatagi...seega me see aasta olime nunnud ja tegime neile ka midagi :).

vanaema Anni, vanaisa Mogens ja tema naine Ellis

Ja tundus, et neile meeldis meie küpsisepurk. Mogens hiljem veel küsis, kas need kommid seal sees on Eestist. Loomulikult :).

Pauline, Liisa, Eba.

maailma parima jõulumagustoidu kirsi kaste...mmm!

paharättidega.

pätud.

jõulukuusk ja küünlad.

David.

meil oli joonistamisdraama...aga siis sai laps värvid ja rahu majas.

Kingitused käes ja avatud, siis oli hetkeline joonistasmisdraama meil, kus Eba läks täiega närvi ära, kui tal ei lubatud vesivärvidega joonistada...aga lõpuks sai preili siiski oma tahtmise. Meie Ebaga joonistasime ja teised tegid selle ajaga õhtusöögi valmis.
Natukene liiga palju liiga maitsvat sööki või on kõht liiga väike? Peaks ekstra jõuluks endale suurema kõhu muretsema, või siis vähemalt tagavara osaga.
Mingi hetk õhtusöögi ajal hakkas mul nii kohatu, kui mõtlesin, et Pauline isa istub oma eksnaise ja praeguse naise vahel. Mul oleks vähemalt natukene kohatu...aga ilmselt nad on seda nii palju teinud, et neil enam ei ole...ja nende vahel pole juba aastaid mitte midagi.
Peale õhtusööki sai maitsvat jõulumagustoitu ja ebaausalt leidis sel aastal mandli jälle Pauline ja mandlikink jäi temale endale. Eelmine aasta juhtus täpselt sama jama.
Siis tsillisime veits veel ja lõpuks läksid lapsed magama ja Pauline viis oma vanemad ära ja peale mõnda aega tsillimist, koristasime veits...Liisa lasi mind kummipüstoliga silma ja lõpuks viisin Liisa autoga koju ja tulin ise sinna tagasi, kuna ma ei viitsinud õhtul koju trippima hakkama...jama kui nii kuradi kaugel elad...ja ümber istumisega koju pead sõitma. Aga äärmiselt nunnud jõulud olid :).

Käid koolis, kõik on tavaline...uued inimesed sinu ümber on muutunud igapäevasteks ja panevad naeratama, sest sa juba tead neid ja sa tunned end nende keskel hästi ja on olukordi, mida meenutada. Aga kuna üle saja uue näo on su ümber olnud nelja kuu jooksul, siis on jätkuvalt neid olukordi, kus sa ei tea inimese nime ja nägugi ei pruugi päris tuttav olla. Ja siis otseloomulikult on neid, kes jäävad rohkem meelde ja kellega suhtled rohkem...ja siis vahel juhtub ka, et on keegi, kellega tahaksid suhelda, natukene oledki suhelnud, aga siis on tekkinud mingi loll häbelikkuse blokk ette ja niimoodi järjest leiadki põhjuseid, miks sa ei julge suhelda. Lollus eksole? Kohutavalt suur lollus mu arust.
Aga kuidas saab ära varastada sinu hingerahu ja muuta sind ärevaks inimene, keda sa vaevu tunned? Jah, te olete suhelnud natukene ja ta näeb välja nagu sinu lemmikmees ja Ryan Gosling oleks lapse saanud. Näeme mitu korda nädalas vähemalt ja vahetame selliseid veidraid piiluvaid pilke. Kogemata? Kogemata võib juhtuda see kord, aga niimoodi korduvalt, igapäevaselt kui näeme? Tahtlikult? Aga miks siis ainult niimoodi salaja skännides? Palju küsimusi ja dilemmasid. Tahaks midagi kreisit ja mugavustsoonist väljapoole ulatuvat teha ja näha, mis sellest kõigest edasi saab, aga ma olen vist natukene liiga häbelik ja arg ja piisavalt head ideed ka ei ole. Vot nii.

Aga muidu sai täna üks neljandik koolis läbi. Ma arvan, et ma olen nende nelja kuude jooksul õppinud kordades rohkem, kui EBSis aastate jooksul, kuigi ma ei ütle, et EBSist mingit kasu ei olnud, oli loomulikult. Täna esitleti viimaseid projekte ja neist, mida internetist leida õnnestus meeldis mulle kõige rohkem üks ja selle leiate kui klikite SIIIIIA! Oli ka ekstra koledaid asju, aga ma ei viitsi hetkel neid ülesse otsida ja teid nendega kostitada...aga ütleme, et nii mõnegi puhul mõtlesin, et ka mina oskaks paremini kodeerida. Ja siis on üks lehekülg, mis doesn't make any sense at all...seda näete SIIIT!
Mulle meie projekt algselt eriti ei meeldinud, aga kui ma nägin teiste omi, siis meie oma polnud üldse nii hull...aga kuna Sarah suutis koodi kuidagi fucked up'ida, siis seda hetkel teile näidata ei saa.

Niisiis, kooliga selleks aastaks ühel pool ja ootan jõule natukene. Istun ühikas, sest mul polnud tuju õue minna...ja siin on täna nii kuradima naljakas, sest enamik inimesi on ilmselt läinud ära koju ja siis selline kahtlane vaikus ja rahu. Õnneks ei pea ma jõule siin veetma vaid olen oodatud oma Taani pere juurde. Naljakas on, et ma igatsen neid hetkel nii kuradi palju. Tahaks, et Eba ja David jookseks mind pikali ja kallistaks ja oleks tüütud ja kiusaks ja värki. Varsti :). Natukene on päris kodu igatsus ka. Kas see kõik käibki asja juurde siis kui kõik su ümber koju lähevad ja sellest lakkamatult räägivad? Igastahes tahaks natukene koju ja natukene tahaks Taanis olla..segased tunded...saan hakkama.

Aga vahvaid jõulupühi teile ja olge toredad! ;)

Võtan hoogu juba mõnda aega, et siia lõpuks kirjutada. Sain Liisalt ka juba pahandada, et ma oma nohiku lugu bloggis ei jaganudki, parandan siis selle vea nüüd lõpuks ära.

Niisiis. Oli üks reede, nii umbes täpselt üks reede tagasi. Mul oli suuremat sorti tahtmine minna koolibaari ja Liisa ühines minuga. Plaaniks oli teha õlu, kaks. Aga teadupärast see plaan ei toimi peaaegu mitte kunagi. Istusime ja vaatasime juba selleks hetkeks täiesti sodisid inimesi ja mõtlesime, et kurat seal me küll kaua ei viitsi olla. Pealegi minu silmarõõmu ka seal ei olnud enam. Istusime ja järsku vaatan, et seal istuvad kaks nohikut, täpselt nagu mingist Ameerika kooli komöödiast välja astunud. Naersime neid alguses niisama, aga siis mingi hetk mõtles minu geniaalne pea, et kuule anname neile ära minnes niisama nalja pärast oma numbrid, et vaatame, kas nad helistavad või sms'ivad. Aga siis läks aeg edasi ja õlut rohkem kui algselt plaanitud ja siis läbi facebook'i kommentaaride tuli selline asi hoopis, et mina kirjutasin Liisale "Would you kiss a nerd?" ta vastu "if you kiss him, i'll buy you a beer" ja mingil põhjusel teatasin mina "challange accepted". Peale mida me ei saanud ju enam sealt ära minna, sest kuidagi oli vaja oma ülesanne ära teha. Alustuseks üritasin nohikuga sõbraks saada, istusin talle kõrvale ja uurisin, mis ta nimi on ja mida õpib jne. Ütles, et on Martin, Leedust ja õpib, üllatus-üllatus, comupter sciencit. Lõpuks tantsisin ka temaga natukene, aga no nii kuradi naljakas oli...Liisa siis ütles talle, et "she is just super shy!" :D...Mingi hetk kukkus ta natukene Liisale otsa, nii et Liisa oma õlle tõttu märjaks sai ja selle peale automaatselt oma õlle vennale pähe kallas. Ja kui baarist baarman tuli teatas pailapse näoga "det var ikke mig!"(see polnud mina!)...ja siis seletas, kuidas tema jah kallas talle õlle pähe, aga see pole tema süü, et õlu põradnal on. Baarman lubas õlle ära koristada ja ütles, et muidu tuleks sellest jama, aga kuna tegu on Liisaga siis pole midagi. Hehee. Aga tagasi nohiku juurde. Lõpuks kui mul õnnestus ta ära suudelda, siis Liisa vana loll ei näinud, seega ma pidin seda kaks korda veel tegema enne, kui ta selle ära nägi. Hiljem ma ei tea, miks ma talle oma numbri andsin ja siis olen ma huvitavas inglise keeles huvitavaid sõnumeid saanud, nagu näiteks...

"hej. why you bet on me last friday night on friday bar kea?" mille peale ma küsisin, et "where do u get that information?" ja siis tuli maailma parimas inglise keeles vastus, mitu korda kohe lugesin enne kui aru sain..."i was't sure but i realize , i thought if it is true  or false, just text u than  i will see what is your answer , i was right" ja sellele järgnes hiljem veel "so why you bet on my? their were a lot of boys, why me?" Nojah siis.

Igavast Fredags Bar'ist sai päris huvitav õhtu. 

Kopenhaagenisse on talv jõudnud...selline lumega ja puha. Ja lume all mõtlen ma päris lund...sellist valget ja mõnusat. Aga kuna taanlased vist ei ole väga sina peal sellise ilmastiku oluga, siis on kõnniteid keeruline leida kohati ja saab korralikult sumada...olen päris õnnelik oma saapa ostu üle Oslost, sest sel aastal tõesti ilma saabaste ja talvejopeta vist hakkama ei saaks. Natukene nõme kogu asja juures on, et õues ei ole tegelikult külm ja siis see lumi maapinnale jõudes on kohati selline vesine plöga ja see on rõve. Aga tegelikult mulle meeldib, isegi kui hommikul kooli tulles oli tunne, et tuul puhub su minema ja lumi oli konstantselt näos...parem kui vihm ja tuul siiski. Aga aitab ilmast.

Biffy Clyrol on järgmise aasta alguses plaat välja tulemas ja see lugu pärineb uuelt plaadilt...ja peale seda kui Hando seda laupäeval facebookis jagas, on ta mul vaikselt repiidi peal mänginud. Lihtsalt nii ilus on! Lisaks tekitab see laul minus mingeid naljakaid, vast isegi natukene vastakaid tundeid. Selline kerge jõulutunde moodi tunne on, kus tahaks olla koos inimestega, kes sulle kallid on...mitte kellegi peale asjatult häält tõsta...mitte närvi minna...leppida ära inimestega, kellega on kuskil miski valesti läinud...öelda "anna andeks" ja minna uude aastasse ilma nende pahade tunneteta. Ja mis siis kui maailm lõppebki järgmine nädal? Ma küll ise-enesest ei usu seda, sest me oleme ikka väga palju maailmalõppe üle elanud juba...eriti tihedalt viimastel aastatel. Aga ma usun, et inimestega rahu sõlmimine on hea mõte ja seda ei saa sa ju kahetseda hiljem?

Ja pluspunktid mulle ja Liisale, meil on jõulukingitused oma Taani perele olemas ja jõuludeni on veel tsipa aegagi. Ja kui päris aus olla nüüd, siis ma ootan jõule...ma ei mäleta, et sellist ärevust viimase 10 aasta jooksul olnud oleks...

Elukunst on üks siiras filmikene Eesti hip-hopist, tänavakunstist, tattoveerimisest...ja ma arvan, et kui üks neist teemadest sulle huvi pakub, siis kliki lingile ja veeda need 20 ja natukene peale minutit ja ma arvan, et see on time well spent ;).

Nüüd aga tagasi PHP lainele...

:).