You're on a different road, I'm in the milky way You want me down on earth, but I am up in space You're so damn hard to please, we gotta kill this switch You're from the 70's, but I'm a 90's b*tch
I don't care, I love it. I don't care, I love it, I love it. I don't care, I love it. I don't care, I love it, I love it. I don't care. I love it.
Peod kursakatega on kiskunud nii awkwardiks, et enam pole isegi mitte awkward, lihtsalt puhas tsill ja go with a flow. Täiesti tuimalt ja otsekoheselt küsitakse ära, et kes kellega magas ja elu läheb edasi...keegi isegi ei viitsi klatsida eriti. Ja see on üks neist asjadest, mis mulle tegelikult Taani juures meeldib...#yolo.
Huviga ootan, et kuidas meie Berliini tripp välja kujuneb, igal hommikul on kellelgi kerge walk of shame ja õhtul tehakse uued lollused peale..haha.
Sellised mõtted siis möödunud nädalavahetuse osas. :)
Taanis oli eelmise nädala lõpus ja selle nädala alguses kevad. Aga teadupärast on kevadine ilm salakaval, aga mina olen noor ja roheline ja minuga nii ei juhtu suhtumisega ja sähh mulle, veetsin nädala alguse ja ilusad ilmad siruli voodis. Reaalselt oli nii vastik külmetus, et ega ei jaksanud midagi teha, voodi oli hea paik ja magatud sai isegi rohkem kui minusugune laiskloom seda vajab. Aga paras mulle, sest nüüd on õues jälle vastikult külm ja tuuline ja mina ootan ikka edasi kevadet.
Haige olemise juures on üks hea asi, sa näed täiesti idiootseid unenägusid ja nendega olin ma mõnusalt kostitatud. Näiteks ühel öösel hakkas kõik sellest, kuidas ma olin Heleniga koos Tallinnas Liivalaia korteris ja me tegime lasanjet. A mingil põhjusel kokkasin ma coka cola plaza mingis köögis ka lasanjet. Aga ma unustasin ära selle ja siis järsku meenus ja siis ma jooksin läbi linna...paljajalu kusjuures...ja õues oli lumi ja külm...ja ma täiega täpselt mäletan neid tänavaid, kuidas ma jooksin mööda Lauteri tänavat ja sealt otse Estonia juurde ja siis kuskilt Viru ringi juurest plaza poole. Ja taustaks kõlasid sireenid ja asjad, sest see lasanje oli miskil põhjusel põlema läinud ja sellega seoses ka kogu hoone. Paanikas olin ma põhjusel, et mingil põhjusel viibis mu õetütar Marta-Miia seal hoones ja ma kartsin, et temaga juhtus midagi. Kohale jõudes teatasin ma tuletõrjele kohe, et see, et see hoone põleb on täiesti minu süü ja tahtsin meeleheitlikult Marta-Miiat üles leida. Lõpuks nägin, et temaga oli kõik korras, aga tema isa oli temaga ja mind ei lastud sinna, sest tüüp süüdistas mind mingites x asjades ja siis meenus mulle, et "oushit, mul ju on Liivalaias ka lasanje" ja jooksin tagasi...tee peal kohtusin oma õega, kes tahtis passipilti minna tegema kuskile Rävalasse, aga ma ikka väga tungivalt püüdsin selgeks teha, et ma pean jooksma Liivalaia tagasi. Liivalaia tagasi jõudes oli lasanje veits ära kõrbenud, aga Helen oli ta viimasel hetkel ahjust välja võtnud. Viimasel hetkel sellepärast, et tüüp jäi magama vahepeal ja lõpuks tõusis kerge kõrbe lõhna peale.
Kergendustundega trippisin ma unes kuskile hoopis teise maailma. Nimelt olin ma kuskil väiksemas küla tüüpi kohas. Suvi oli. Istusin tänavakivil ja vaatasin mingeid lapsi rulatamas. Järgmine hetk istus mu kõrvale üks USA bmxi tüüp Brett, kes eelmisel aastal väga karmil crashis ja siiani taastumas on. Igastahes istus ta mu kõrvale ja me rääkisime juttu nagu vanad sõbrad...rääkisime bmx'ist, tema tervisest ja igasugustest erinevatest asjadest. Istusime seal ikka nagu tunde. Aga siis läksime koos kuskile pubisse, kus töötas mu mingi x tuttav Tallinnast...ja kuna Brettil oli aint American Express pangakaart, siis ta läks raha välja võtma. Mina jäin aga sinna jutustama oma tuttavaga. Järgmine hetk astus uksest sisse Ryan Gosling...kusjuures aeg muutus selle ajaga nagu mingiks vanaks ajaks...kui oled näinud filmi Gangsters Squad, siis see meenutas seda. Igastahes tuli ta ja seisis minu ette ja tahtis kättpidi tervitada. Ma tükk aega vaatasin teda kui ufot ja siis lõpuks võtsin ta käe vastu ja siis babah, ärkasin ülesse...ikka kõige põnevamal hetkel, nagu ikka, y0.
Vahel on unenäod nii reaalsed ja hommikul ärgates on tunded veel nii värsked, et tekib segadus, et oot, mis see siis pärasiselt oli ja mis unes oli. Viimasel ajal on neid asju üha enam tekkinud ja vaikselt enda peas on küll sassis asjad.
Aga see lugu, mille ma siia nüüd kirjutan, juhtus siiski päris päriselt. Niisiis, ma ilmselt olen siin paar korda rääkinud mingist tüübist, kes tekkis suve lõpus ja kadus umbes sama ruttu, kui tekkis. Anyway oli tema järelvõnked suht veidrad ja täis täielikku bullshiti ja draamat. Ja see teema tekkis talve poole korraks tagasi, aga lõppes uuesti mingi juraga ja üle kahe korra inimene uut võimalust ei saa, kui ta seda teisel korral hinnata ei osanud, siis milleks? Pealegi olin ma sel korral üpriski kindel, et see teema on 2012 ja jääbki ilusti sinna.
Aga selle nädala alguses vaatan, et oi see härra on tekkinud fb chatti tagasi...ei tea, mis puhul ta järsku mõtles, et võtaks mult bloki maha? Aga ei teinud sellest suuremat numbrit, et noh võib-olla niisama sai suureks ja sai üle ja mõtles, et why not.
Aga siis järgnes sellele see, et ta laikis ühte mu pilti. Kurat pärast sellist bullshiti ja teemat sa ei laigi üksteise asju...mina ei teeks seda vähemalt. Aga see muutis mu natukene ärevaks, et nonii, millal siis see pomm plahvatab ja, mis sealt siis nüüd tulemas on? Ja ei tulnudki kaua oodata. Tüüp oli täpselt nii julge ja jultunud, et julges mulle kirjutada, kuidas tal on oma viimase käitumise pärast kahju ja et loodab, et mul on kõik hästi. MILLEKS?
Ja siis sealt edasi tuli jutt, kuidas ta ikka tahaks uuesti proovida ja bla bla blaa...Mille kuradiga olen ma välja teeninud selle jobu? :D Igastahes peale seda õhtut on vaikus olnud, loodan, et see jääbki nii...vastasel juhul ma võib-olla olen isegi nõus minema temaga õllele, et ta saaks aru, millest ta päriselt ilma jäi ja siis öelda, et tal ei ole mingit võimalust enam.
Ja nüüd lõppu veel muusikalist juttu ka. Teate seda Ryan Lewist ja Macklemore'i? Või kui teda nii ei tea, siis Thrift Shop'i ikka teate? Anyway, mul on mingi teema selle artistiga. Kui ma muidu ei suuda muusikavideosid vaadata, siis tema videosid jään ma ALATI vaatama...vahet pole, kui ma olen videot juba miljon korda juba näinud. Igastahes täna mõtlesin, et googeldaks, et mis tüüp see Ryan Lewis üldse on...ja ma nüüd tean, ta on mu kaduma läinud kaksikvend, sest ta on sündinud 25/03/88, y0!
March 04, 2013
That party last night was awfully crazy, i wish we taped it.. I danced my ass off and had this one girl completely naked Drink my beer and smoke my weed But my good friends is all i need pass out at three wake up at ten go out to eat, then do it again MAN I LOVE COLLEGE (HEJ!) Üks kuradi pikk ja pidune nädalavahetus on seljataga. Reedel oli Friday Bar ja Liisal oli isu minna sinna, seega läksime, y0. Minu kursakaid eriti ei olnud, mõni üksik aint. Aga rahvast üldiselt oli palju...esimest semestrit on ikka alati kõige rohkem...teised muutuvad laisaks ja hängivad rohkem ringi omas seltskonnas. Aga nagu tavapäraselt ikka, siis meil oli äärmiselt põnev ja lõbus. Esiteks on baaris õlu suhteliselt taskukohase hinnaga ja maitses kuidagi erakordselt hästi, ehk siis me suutsime kolme tunniga end päris lukku juua...selle üle on isegi, et piinlik. Näiteks ei saanud ma rongist välja, sest ma seisin vale ukse juures ja püüdsin seda paaniliselt avada, aga see ei avanenud...alles hommikul mõtlesin, et aga äkki ma seisin valel pool. Päris piinlikult naljakas on siiani... Aga tagasi reede juurde. Selleks hetkeks, kui me Friday Bari jõudsime, olid inimesed jumala purjus juba. Ja siis oli vaja ju kärmelt kähku end samale tasemele juua...või vähemalt piisavalt, et nad talutavaks muutuks. Tantsisime seal veits, rääkisime juttu ja värki. Minu hästi nilbe õppejõud Thorsten oli ka oma roosa nilbe särgiga sinna tulnud...ja oli seal koos minu esimese semestri eksami välisvaatlejaga...natukene naljakas oli nendega kokku lüüa, aga fuckit! Hiljem kui see õppejõud ära hakkas minema, siis ta tuli meile ütlema, et nad nüüd lähevad otsivad midagi süüa ja siis lähevad downtown'i. Korrates seda viimast nii mitu korda, et jäi mulje nagu oleks ta tahtnud, et me joiniks nendega. Me siiski jätsime minemata. Ja nüüd õhtu kõige veidrama osa juurde, millest ma ikka vist üldse aru ei saanud. See kuradi nohik oli jälle seal, koos oma sõbraga. Esiteks, ei ole lahe käituda kui väike laps ja lihtsalt mööda minna ja lükata meid, nii et meil jook maha loksub. Teiseks, kui sul on midagi öelda, siis tule ja ütle rahulikul, mitte ära vurista ette midagi eriti närvisilselt ja siis jookse minema. Ausalt öelda ei saanud täpselt aru, mida ta öelda tahtis, midagi vist selle kohta, et ma ei räägi taani keelt ja et miks ma talle ei vastanud. Ma selle peale ütlesin talle taani keeles, et me võime taani keeles küll rääkida..aga ta pani jooksu ära. Lasteaed. Aga ega seal vist muud eriti ei juhtunudki, lihtsalt lõbus õhtupoolik. I love college! :D Laupäeva hommik nii lilleline ei olnud enam. Hommikul ei tundunudki, et jube kehva olla oleks...aga kui ma tööle jõudsin, siis tundus küll terve maailm olevat slow-motioni peal ja pohmakas hingas kuklasse. Lõpuks kuidagi läbi raskuste sain pooled kontorid tehtud ja otsustasin, et ülejäänud kaks/kolm teen pühapäeval. Mis oli ilmselt tol hetkel parim otsus...tulin koju, sõin ühe dürüm'i ja magasin paar tunnikest, sest õhtul oli Cæcilie juures pidu. Kusjuures naljakas lugu temaga, ta elab Cæcilievej tänaval ja ta korterikaaslaseks on Cæcilie. Aga pidu ise oli suhteliselt meeleolukalt naljakas ja jätkuvalt veendusin, et mulle ikka väga meeldib mu kursus. Päris täpselt ei saanud aru, mis värk seal selle hobusemaskiga oli, aga noh pole pidu ilma hobuseta nagu näha.. Ja järgmine hommik oli tunduvalt parem olla, kuna peale mõndasid jäägermeistri kokse otsustas tark mina, et nüüdsest joob ta edasi vett...töötas!
whaaat? Hoooorse?
ingen fest uden hest...
February 26, 2013
Vahel tuleb lõvil lakast haarata ja juhtima olukorda sinna suunda, kuhu ise tahad, eks? Sest noh, kui ise ei raja ja suuna oma elu, kes siis veel?
Niih, laupäeval, kui ma olin kindel, et tegu on täiesti tavalise laupäevaga, et käin tööl, õhtul lebotan ja skaibin õega ja üldse kõik lebouss. Kuna ilm on nii kuradi külm ja tuul nii jäine, siis see õue ula peale minemine ei tundu hetkel üldse variant...natukene see mömmi talveune periood on ka...aga kõik tsill ja beware varsti on kevad! Ja kuna see aasta on läinud paljuski nagu ma olen tahtnud, siis it's gonna be awesome!
Aga tagasi nüüd laupäeva juurde. Päev oligi täiesti tavaline kuni tööpäeva lõpuni. Rongis, teel koju logisin end korraks facebook'i, et vaadata, kas mu õde on onlines, aga siis hakkas mu silmarõõm mulle kirjutama ja mainin siinkohal, et me koolis väga palju ei suhtle, natukene facebookis kui sedagi...eriti viimasel ajal. Nii me siis natukene aega kirjutasime ja kuna ta söötis ette suheliselt sellise olukorra ja lause nagu "I'm a gentleman and can't say no to a lovely girl", ja natukene Hanna-Liisa survel esitasin ma talle pakkumise, et aga mis ta arvab väikesest veinist ja filmi vaatamisest ja lõpetasin oma õhtu tema pool...ja kui ma arvasin, et esmaspäev on koolis natukene awkward siis tsiteerin siinkohal klassikuid, et "see oleks juhtunud varem või hiljem niikuinii.." :).
Täna oli aga üks erakordselt nõme esmaspäev, isegi esmaspäeva kohta. Inimesed olid kuidagi tõredad ja värki. Näide klassi facebooki rühmast.
Daniel Stokke Meldrum Larsen what happend to the "international environment" where we speak english at all time? Sebastien C. Ostin hvad siger du? Daði Dáðadrengur Said the guy who has been speaking danish all morning Daniel Stokke Meldrum Larsen i spoke english to you dude.. Benjamin Kotko It kind of disappeared when all the danes decided to stick together...surprise surprise Nicolai Hansen Hey not all of us did that! Alexander Crowking Jerrik When we die, our bodies become the grass, and the antelope eat the grass and so we are all connected in the great circle of life...
Ehk siis päris awkward hommikupoolik oli. Arvestades, et vestluse võttis ülesse taanlane ja Daxi ja Benjamin on ühed neist vähestest välismaalastest, kes räägivad taani keelt ja on taanlaste poolt aksepteeritud. Aga päeva lõpuks olime kõik sõbrad edasi ja no hard feelings. Ja tegelikult on ju normaalne, et hoiad kokku enda rahvusest inimestega või siis hoiavad kokku need, kes omavahel sobivad..ei taha öelda, et ise kastitan inimesi nende päritolu järgi, aga seda tuleb paratamatult ette, kuigi ma üha enam ja enam püüan sellest mööda vaadata. Aga kuna ma ise olen pigem taanlaste poolel ja seal rohkem aksepteeritud ja ma olen sellega rahul, siis ma ei kurda..ja mind ei häiri ka fakt, et nad omavahel taani keeles räägivad, plus nad siis ei räägi kunagi, kui keegi on juures, kes taani keelt ei oska ja peab ka jutust osa saama :).
Täna peale seda tralli hakkasid taanlased pidu korraldama ja facebook'is on kutse peole saanud küll valdavalt ainult taanlased või siis need välismaalased, kes on taanistunud/taanistumas :D...olen selle järgi ka taanlaste poolel..jou.
Lisaks oli päris naljakas hetk, kui meil oli külalislektor Danmark Radio'st. Selline täielik nohiku tüüp, hoiak, välimus kõik...täiskomplekt. Plus on oma aju tõttu jõudnud kõrgemasse liigasse, kui ilmselt oma sharmiga kunagi jõuaks. Ta rääkis meile erinevate sihtgruppide jagunemisest jms. Ja siis jõudis ta punktini, kus näitas, kuidas on erinevad DRi all olevad raadiojaamad muusika eelistuse põhjal jagunenud ja ilmnes, et DR koostab oma muusika segmendid meeste eelistuse järgi. Taani ühiskonnas on see ikka päris karm asi, mida klassi ees öelda...naisõiguslased all over the country pmst. Selle peale küsis Ann-Sofie, et aga what about women? Ja tüüp tõmbas megakohatuks ära ja kokutades teatas, et naiste jaoks on raadio soft, mis isegi ei ole DRi raadiojaam ja tema slaidil asetses graafikust täiesti väljas, kuskil all.. WHAT THE FUCK? Ma olen rohkem kui kindel, et ma kuulan kohati karmimat muusikat, kui see tüüp, kes seda loengut meile pidas.
Siia lõppu laul, mis ilmselt on siis rohkem mulle sobilik...pehmeee.
...magic number...oh, it's a magic number..lalallaaa..
Kujuta ette olukorda, kus sa helistad oma silmarõõmule, et ta hommikul ülesse ajada eks. Ja siis kutsub telefon tavaliselt umbes kolm korda ja siis hakkab see laul...
Minul isiklikult hakkas küll päris naljakas.
Lisame siia ka fakti, et ma ei olnud talle enne kunagi helistanud ega osanud seda oodata :).
February 08, 2013
Ou, täna on juba kuues veebruar? Ma ei saa üldse enam aru, kuhu see aeg kaob...alles oli jaanuar. Müstiline. Aga see on vist natukene sellest, et ma olen olnud nagu orav rattas ja ringi jooksnud siin mõnda aega, nii et suurt võimalust maha istuda ja lihtsalt olla, pole nagu olnudki...või noh sedasi on endale tore valetada ju.
Alustan sellest, et teen kiirülevaate klassi jõulupeost, mis toimus 26ndal jaanuaril ja on tänaseks päevaks juba üpris kauge minevik. Niisiis, meie usinad tsikid kursusel otsustasid, et korraldavad sellise fancy Chritsmas Wonderland teemalise jõulupeo, mis võtab ühtlasi kokku eksamisessi ja esimese semestri ja vaheaja. Kuna peo teema oli fancy, siis dress-code oli ka sellele vastav. Eestis ma nagu mäletan, et isegi kui oli teema pidu, siis eriti ei viitsinud keegi seda tõsiselt võtta...siis siin ikka need, kes kohal olid, olid ka ilusate riietega ja nägid head välja :). Eriti äge oli näha viksilt ja viisakalt neid, keda ei kujutanud üldse ei kleidi või ülikonnaga ette. Palju ilusaid ja toredaid inimesi :). Või noh tegelikult paljud, kes olid pannud fb's, et nad tulevad, ei ilmunudki kohale. Jah, härra silmarõõm ka mitte...ma ikka olen pettunud, haha...
Aga muidu oli selline meeliülendavalt positiivne näha kõiki kursakaid, keda polnud pea kuu aega näinud! Hästi hygge õhtu oli :). Sai tantsida ja värki ka muidugi! ;) Ainus negatiivne asi oli, et seda kohta oli megakeeruline ülesse leida ja õues oli veits külm ja lumetormine...ära minnes oli küll selline lumi maha sadanud, et ma ei uskunud oma silmi...ja Rudi väitis terve aja mulle, et ma kujutan ette seda, et see lumi oli enne ka seal.
Metroos läksin ma ühtede rumeenlaste peale veits närvi. Naersime Rudiga, kuidas see on nii ajukas, et rumeenlasi Taanis närvi ajab, et taanlased omavahel taani keelt räägivad...et ise nad ju räägivad omavahel ka oma keelt...ja siis teatas üks rumeenlastest, et tema arust on meie kursusel nii palju rumeenlasi, et me võiks ka nende keelt õppida, et rumeenia keel on sisuliselt teine keel Keas. Nendel slaavi rahvastel on kõigil mingi suurushullustus ja arvamus, et nende keelt peaksid kõik rääkima igal pool? Mul alateadlikult tekib viha nende suhtumise vastu, sest meenutab mulle natukene liiga palju olukorda Eestis venelaste vaatenurgast.
Aga see rumeenlased Taanis teema on omaette teema ja ma ei taha sellel rohkem peatuda hetkel.
Vahepeal hakkas uus semester ja moodul ka koolis ju. Hetkel teemaks on bring back the old product. Ehk siis pidime valima ühe vana toote, mis omal ajal oli pop ja hetkel ei ole eriti enam saada ja tegema sellele reklaamikampaania, millega see toode tagasi turule tuua...turuks siis Taani turg. Algul mõtlesin, et seda toodet on võimatu välja mõelda...sest tahtsime midagi rahvusvahelist ja pähe tulid ainult Eesti tooted...või noh Jõmmu shokolaad ainsana. Lõpuks googeldasin mööda retrolandi ringi ja leidsin sellise veidra toote nagu pogo ball...
Toode oli populaarne 80ndatel ja suri välja 90ndate esimeses pooles vale reklaamimise tõttu...ja on näiteks 10 kõige ohtlikuma mänguasja listis. Aga me mõtleme, et teeme talle parema turunduse ja suuname hoopis treeningvahendina turule. Pole vaja küll, et inimesed end vigaseks kukuks. Tasakaaluvahendina on asjal palju rohkem jumet...ja kui mõni hull tahab end vigaseks hüpata, siis see on tema probleem...right? :D
Pealegi olen ma vastutav disaini poole pealt ja mul on juba peas päris mitu mõtet, milline peaks selle toote kodulehekülg jne välja nägema...i'm all in this new/old mixing together style...fakje! So it's gonna be awesome! ;)
Sellel semestril on veel selline vahva asi plaanis nagu study-trip to Berlin. Urban Art moodulil. Ja ma olen super elevil! :) Üldse üks tore semester on see teine semester.
Aga võtan nüüd lõpuks selle igavesti pooleli olnud bloggi otsad kokku ja hakkan reede baariks sättima end.
