page 313.

Kui tihti oled sina peale pidu pohmaka käes vaeveldes lubanud, et rohkem ei joo? Mina olen päris mitmel korral seda lubanud...samuti olen ma ka teinud oma elus neid perioode, kus ma päriselt ei joogi ja ma ei ütleks, et ma milleski ilma oleks jäänud. Eile hommikul lubasin ma endale taaskord, et mõnda aega ma nüüd ei joo ja ei, mitte sellepärast, et mul oli vedeliku puudusest pea õhku lendamas, et ma ärkasin ikka veel oma peo riietes, peo meigiga ja juuksed super sõlmes, sest koju tulles olin ma sõna otseses mõttes voodisse kukkunud. Pigem seetõttu, et ma ei taha oma õnnega mängida, sel korral pääsesin kerge sinika, kriimustuse ja ehmatusega, aga vabalt oleks võinud olla see purupurjus tsikk, kes lööb oma pea vastu tänavakivi serva või/ja jääb selle kollase linnaliini bussi rataste alla. 

Lisaks sain ma oma parimalt sõbralt suht pragada selle teema osas, mis pani hommikul, kui ikka jube hõre olla oli, veel rohkem mõtlema selle kõige üle ja nii otsus vastu võetud saigi.

page 266.

Vahel ärkad tahtmisega õhtul tantsima minna ja sisuliselt mitte miski ei saa seda tahtmist ära ajada ja oled nõus läbi tule ja vee minema, et keegi ära rääkida või kellegagi kaasa täägida end. Nii juhtus reedel, terve päeva oli räige isu tantsida ja lõpuks kui ma olin juba kergelt alla andnud, siis sain ma Sirilt sõnumi, et ta on teel linna ja poisid on Bar7nis, mis tähendas, et ma sain ka üüber ruttu valmis ja kimasin linna. Teel linna helistasin Sirile, et kindlaks teha, kas nad on veel Bar7nis või, mis/kus nad on, aga Siri oli vahepeal kokku jooksnud Hannaga, kes oli oma kursakatega Bar7nis, Kopenhaagen on ikka väike :D. Aga sain nendega siis Tørst baari ees kokku, või noh poistega sain, sest Siri läks tee peal kaduma või midagi, jõudis kuskil 30-45 minutit hiljem sinna. Vahetult peale teda hiilisid Lindsey ja Hanna ka Bar7nist minema ja tulid sinna, mille üle oli mul üüber hea meel, sest Siril oli missioon mitte üksi koju minna ja mina tahtsin jätkuvalt ju lihtsalt tantsida ja nemad olid ka suht tantsulises tujus, yay! Seega tantsisime veits seal ja siis viskas mul seal üle ja tahtsin ümber nurga asuvasse Night Feverisse minna ja Hanna oli ka nõus sinna tulema. Seega Night Fever it was and it was pretty fun! Vähemalt on seal selline tsill vanakooli muusika nagu N'Sync, Backstreet Boys, Grease lood jne ja odav alkohol! :D A ja vahepeal käisime me sealt väljas ja rääkisime veel Siriga juttu.. ta tegi suitsu väljas ja siis tulid mingid tsikid poole pudeli Fiskiga ja küsisid, et kas tal tuld on ja siis lampi võtsid ta alla poole järel olnud suitsu ja andsid talle selle pool pudelit fiski ja jalutasid minema.. aus vahetus? :D

Niih, aga siis sai kell kuskil 5 millegagi ja koht pandi kinni ja me trippisime ka koju.. mingil natukene seletamatul põhjusel võtsime me takso ja trippisime sellega mintsa. Kuskil kella kuue paiku olime siin siis ja mul oli epic nälg, aga olin piisavalt laisk, et mitte midagi ise kokata (kuigi oleks asju olnud küll:D)... hakkasin siis otsima justeat.dk lehelt mõnda pitsakat, kus saaks home deliveryga pitsat tellida... aga paraku kella kuue ajal on kõik kohad kinni.. lõpuks tuli Hannal meelde, et "oh, kuule Max Hamburger teeb ju ka home deliveryt"... mõte hea, läksin sinna lehele ja tellisin hunniku manti ja siis peale tellimuse kinnitamist ja maksmist viskas leht ette mulle, et "estimate delivery at 11.40". What? Nagu mingi lõunaks tellisin selle toidu nende arust või?! Kiiresti kiiresti otsime kontaktnumbri ja tühistame oma tellimuse..aga esimesel numbril öeldi, et peame sinna firmasse helistama, kes toitu kohale toimetab ja nende kontoris ei vastatud...seega ma saatsin neile e-maili sisuga "hi, i ordered food from Max burger, and I expected to get it right away, and since i am not getting it before tomorrow morning, i want to decline my order.

kind regards,

Kristel" 

enda ainsaks mureks, et ma jumala eest super drunk ei kõlaks :D, ehk siis sellest võib järeldada, kui purjus ma tegelikult olin. Peale meili saatmist olin omadega eriti rahul ja läksin endale peekonit ja muna praadima, soolates viimase erakordselt üle, nii, et see oli sisuliselt söödamatu. 

Hommikul peale mitte väga pikka uneaega ajas Hanna mu ülesse ja siis meenus, et oh kuule me tellisime öösel süüa ju, varsti peaks nad selle kohale toimetama. Ja ühtlasi olin ma vahepeal saanud neilt meili tellimuse kinnitusega, seega ilmselt ei olnud neist keegi mu öist meili lugenud, super-luks! Lõpuks sai kell 11.40 ja ma juba istusin lahtisel aknal kannatamatult, et kus see delivery guy on siis nüüd..lõpuks hakkas nälg juba väga piinama ja helistasime sinna firmasse uuesti.. alguses nad ei võtnud vastu ja siis lõpuks kui tüüp vastu võttis siis oli vestlus midagi analoogset "Hey, i ordered some food last night and it said that the estimate delivery time is around 11.40 and i haven't got my food yet." "hi, is this Kristel?" "yes" "but you sent us an e-mail where you cancelled your order.." "..ee..ookei... but do i get my money back then?" "yes of course!" "thanks, bye!" Damn :D. Päris piinlik oli hetk, kui ta täpselt teadis nimeliselt küsida, et kellega tegu, haha. Lõpuks saime siiski süüa ühest teisest pitsakast ja ma arvan, et tegu oli tol hetkel vaieldamatult parima pitsaga ever. 

Seega suhteliselt lõbus nädalavahetus oli, haha!

Aga kuna ma olen maailma kõige aeglasem bloggija, siis on vahepeal kätte jõudnud uus nädal ja puhuvad uued tuuled, uued klassikalised lood. Nimelt on esmaspäev, ehk siis eile, eriti sitt ilm on, hall ja vastik ja ma ei olnud just eriti heas tujus.. erinevatel põhjustel, ei saanud öösel eriti magada ja tervis oli ka kahtlane. Ja siis olin koolis ja loeng oli ka suht tobe ja need uued õppejõud on veidrad ja siis ma kuulasin küll, aga olin samal ajal ka veits facebookis ja skaibis. Ja siis sai loeng läbi ja Ella, üks tsikk, kellega ma olin koos oma esimeses grupis ja kes juba siis mulle eriti head muljet ei jätnud tõuseb püsti ja nii mööda minnes ütleb, et "hey, can i talk with you?" ja ma vastan, et "sure" ja ta, et "i think you should stay home tomorrow" mille peale ma vaatan talle segaduses näoga otsa ja küsin, et "what? why?" "well, if you're just in fb and skype, then you can do it from home" "i don't think it's none of your problem" mille peale ta võttis sekundi ja siis teatas, et "well, actually it is my problem, i can't focus if you type" mille peale ma suht vihastasin juba ja ütlesin, et "well, do i look like i care? no." ja jalutasin minema. Nagu päriselt ka, mis sul viga on? :D Ja täna, isegi kui mul veits kehva olla oli, pidin ma juba põhimõtte pärast kooli minema ja seda jobu isegi polnud mitte seal. 

Aga muud vist hetkel polegi toimunud, seega tõmbame otsa kokku, cheers!

page 260.

i want you by my side
so that i never feel alone again..

Ma vist olen sellest siia varem kirjutanud, aga tegelikult ka, kas pole naljakas, kuidas uued inimesed su ellu satuvad ja kui juhuslikest tutvumistest võib välja tulla midagi erilist ja ainulaadset? Ja kuidas mõned inimesed, keda sa ei arvaks, jäävad su jaoks kaugeks ja vaikselt su elust ära kaovad? Elu imelikud keerdkäigud vist.

Eile oli selles suhtes veits veider päev, et ma sain ühe meili, kus mind sisuliselt süüdistati selles, et ma ei ole ühest inimesest mitte kunagi hoolinud, kuigi tema on tahtnud alati minu sõber olla ja mina olen vastu andnud ainult ükskõiksust. Hetkel on tõesti mul suhteliselt suva, aga see ei tähenda, et ma ei oleks temast mõni aeg tagasi väga hoolinud ja lugu pidanud. Aga inimesed ja tunded muutuvad ja vahel tulevad asjad sõpruse vahele.. 

Aga sellele lisaks oli ka väga positiivne päev, kui mulle öeldi, et "you're best friend I have ever had, you're almost like my family." Ja kui seda ütleb sulle inimene, kes on sinu jaoks vähemalt sama kallis ja oluline, siis tekitab see eriti sooja tunde ja paneb südame kiiremini tuksuma küll. 

Ja kui selliseid inimesi su ellu satub, siis paneb mõtlema küll, et ou midagi olen ma kuskil ikka vist õigesti teinud :).

õnnelik! :)

page 259.

if you want to play it like a game
well, come on, come on, let's play!
'cause i'd rather waste my life pretending
than have to forget you for one whole minute.

Sain siin hiljuti pahandada, et ma kirjutan siia ainult kord kuus ja siis ka ainult ühe rea. Tegelikult on nii, et ma olen tulnud küll siia ja isegi alustanud sissekannet, aga siis tuleb midagi vahele ja ma jätan pooleli ja hiljem tagasi tulles on mõte kadunud ja sinna ta jääbki. Teine asi on, et pole väga midagi sellist toimunud ka, millest kirjutada vist... ja kui nüüd päris aus olla, siis viimasel ajal isegi tegelikult oleks millest kirjutada, aga aega pole otseselt olnud. 

Mis siis vahepeal toimunud on? Alustasin uue haridusega - Design and Business, spetsialiseerumisega Sustainable Communication. Ja kui ma selle ära lõpetan 1,5 aasta pärast, siis see ja mu eelmine õpe Multimedia Design and Communication kokku annavad mulle Baka :). Hetkel olen ma koolis kohal käinud liiga vähe, et päris kindlalt öelda, kas ta mulle meeldib.. ses suhtes, et eriala tundub põnev ja siiani on see mulle rohkem meeldima hakanud kui ta alguses tundus meeldivat. Kooli osas olen ma jällegist natukene in doubt, või noh klassi osas.. sest see on mu elu esimene kord, kui mu klass on aint tsikke täis sisuliselt.. kuskil 60 tsikki ja 3 kutti või midagi sellesarnast. I can already feel the drama coming up! Ja noh natukene on teist juba seoses grupitööga olnud ka.. aga küll sellega ka hakkama saab :). 

Siis müüsin maha oma korteri, mis mul Tallinnas Kalamajas oli. Sellest tulenevalt pidin ma käima tiiru Eestis, ja paraku sattus see just sellele nädalale, mis oli mu kooli esimene nädal. Seega tagasi tulles oli kõik segane ja uus ja võõras, aga mis teha. Eesti trip oli see eest päris meeleolukas. Nägi tuttavaid, keda polnud ammu näinud ja sai päris mitmel peol käidud, ehk siis täitsa tore eemale saamise tripp oli. Natukene aitas perspektiive värskema pilguga vaadata ja kui tagasi Taani tulin, siis võtsin vastu otsuse, et tulen töölt ära. Esiteks oli mul sellest NII kopp ees, teiseks mu käsi valutas sellepärast ja kolmandaks ei toitnud see töö ära ka. Või noh toitis, kuni ma SU'd sain tänu sellele, aga mingid seadused väidetavalt muutusid ja enam ma SU'd ei saa, seega pole seda tööd mulle hetkel vaja..plus on sellega seoses hunnik mentaalset teemat, miks ma ära tulin.. nimelt ma usun, et see oli mu elus negatiivne asi, millest kinni hoidmine tõmbas negatiivsust ligi, ehk siis ma pidin sellest lahti laskma, et elu paremaks läheks selles sektoris :). 

Midagi naljakat lisada, siis eelmisel teisipäeval oli päris veider päev. Algas sellega, et sain facebookis kirja, mille leiate alljärgnevalt pildilt.

ehk siis olin suhteliselt üllatunud, aga pole antud "kunstiteosega" seotud...õnneks? Mu õde arvas, et see on õõvastavalt kaunis :D.

Ja samal päeval peale kooli jalutasin Tigerisse, et osta endale paar tintekat ja kaustikut kooli jaoks. Ja siis tsillisin seal ja vaatasin erinevaid variante.. endal Volbeat kõrvaklappidest mängimas kui järsku üks suvaline naine mult midagi küsis, aga ma ei kuulnud ja kui ma klapi peast võtsin ja uuesti küsisin, siis ta küsis mingi asja asukohta ja ma viisakalt vabandasin, et ma ei tööta seal, mille peale sai ta eriti kurjaks ja hakkas mu peale karjuma.. ehk siis, what? 

Sama päeval hiljem hakkasin ma pesu pesema ja kuna ma tahtsin pesta ära oma uued tumesinised teksad, siis ma pesin heledad ja tumedad asjad eraldi (jah, ma tavaliselt pesen kõik koos, sest mul pole nii palju asju ja ma olen laisk)... aga kui ma oma valged asjad masinast välja võtsin ja kuivatisse viskasin, siis meenus, et ma jalutasin pesupulbriga alla, aga kunagi ei pannud seda masinasse... dauh! Ühesõnaga ei olnud kõige säravam päev :D.

aga sellega hetkel siis tõmbangi joone alla ja püüan siia tulevikus natukene rohkem sattuda näiteks..

page 222.

you can't be your best self, if you haven't found your tribe.

Ma vist olen hetkel oma õiged inimesed endale leidnud, õnnelik on olla :).

page 193.

we live in a generation of 

not being in love

and not being together, 

but we sure make it feel

like we're together

because we're scared 

to see each other

with somebody else...

Drakel on kuldsed sõnad, eks? 

page 177.

Üks asi, mille osas ma Jaagup Kreemi kadestan on tema oskus eesti keeles rääkida asjadest, millest ma oskan rääkida aint inglise keeles, sest nii on mu jaoks kuidagi lihtsam. Ja vanasti tuli tal see päris hästi koos muusikaga välja ka - jah, ma kukkusin veits tagasi Terminaatori auku, ehk siis esimesed plaadid on päris palju viimastel päevadel mängida ketranud ja jätkuvalt olen veendumusel, et seal on väga häid lugusid. Aga las see Termikas jääda..lihtsalt olen kade Jaagup Kreemi peale veits.

Aga muidu, veits selline tühi tunne on. Noh, et kool on läbi, paberi järgi olen multimeedia disainer ja nii ongi, sinna Lygten 16 hoonesse otseselt enam asja ei ole ja kui päris aus olla, siis väga väga veider tunne on selles osas. Nende kahe aasta jooksul sai seal palju aega veedetud ja on nii meeldivaid kui mitte nii meeldivaid mälestusi. Tutvutud uute inimestega, kellest nii mõnegagi kindlasti kontakt alles jääb, ja muidugi ka sellistega, keda ilmselt mitte kunagi enam ei näe ja ilmselt ei tunne puudust ka. 

Aga mõne sõnaga siis eelmisest nädalast, sest see oli natukene kreisi ja kui see lõpuks läbi sai, siis ma olin kuradi väsinud. Algas esmaspäevaga, mis oli üpriski rahulik, kui välja arvata, et pidime oma presentatsiooni järgmiseks hommikuks üle käima ja lugema report'i, plus ma tahtsin ka taani keele eksamiks asjad üle vaadata...aga lõpuks käisin Liisaga shoppamas - jep, mul oli lõpetamiseks kingi vaja, plus ma lootsin, et ma saan Vilas ühe kleidi väiksema suuruse vastu vahetada, sest kodus uuesti proovides see s suurus oli ikka tiba suur.. aga tumesinist polnud mitte kuskil xs suuruses, teisi värve oli aint :(. Vähemalt sain sobivad kingad esimesest poest, esimesed, mida jalga proovisin! Lõpuks sain ikkagist Paulaga kokku ja harjutasime oma kõnet veits. Nimelt kuna me tegime projekti kahekesi, siis eksam pidi nägema välja järgmiselt - koos 15 minutit presenteerime oma projekti - implemendations, nagu me otsustasime... selle 15 minuti sisse mahtus õppejõudude teretamine ja arvuti üles seadmine ka. Peale seda pidi üks meist jääma 25 minutiks küsimustele vastama ja teine ootama, siis 10 minutit on õpetajatel aega hinnet otsustada ja siis on teisel 25 minutit küsimustele vastamiseks ja 10 minutit hinde panemiseks. Meie presentatsioon oli nibin-nabin 15 minutit, kui me hästi aeglaselt rääkisime ja midagi ära ei unustanud, õnneks oli meil plaan B, millest rääkida, kui nad väga näpuga aega taga ajama hakkavad. Niisiis olime teisipäeva hommikuks valmis, leppisime kokku, mis värvi riided me selga paneme ja et saame koolis kokku 9.30, et saaks korra veel läbi harjutada ja ühtlasi üksteiselt reporti kohta küsimusi esitada, kui leiame midagi naljakat sealt. 

Teisipäeva hommik, kõik valmis, koolis - ostsin kohvi ja lugesin veel viimaseid asju üle, kui Paula käis rääkis Dejaniga juttu. Veits hiljem tuleb ta tagasi chill out'i ja teatab "Hey Kristel, you know that Keld (the examinator) isn't here and they can't get on hold with him and censor is really pissed off." WAIT? WHAT? Ja jeps, nii oligi. Hetk hiljem seisis uksel silt, et meie eksam on edasi lükatud, sest eksaminaator ei ilmunud kohale. 

Irooniline oli, et me just päev enne arutasime, et kui tobe oleks reedel eksamit teha ja tundsime kergelt kaasa neile õnnetuile, kellel eksam reedel. Joke was on us, ilmselt. Ja, mis kõige parem - me küsisime lõpu-dinneri ajal Brennanilt, et miks Keld kohale ei tulnud ja Brennan ütles, et ta lihtsalt unustas ära või ajas kuupäeva ja päeva sassi.. et me võime süüdistada nii teda, kui ka teisalt kooli, kes olevat tüübile korraliku pinge peale pannud viimasel ajal. Nõme case, aga elasime üle. 

Teisipäeva õhtul oli mul aga taani keele kirjalik eksam, üllatavalt normaalsed teemad sain kirjade kirjutamiseks, või noh mitte normaalsed, aga teemad, mille osas ma oskasin midagi vähemalt kirjutada. Ja sain eksamist läbi ka, woop woop! 

Kolmapäev möödus taani keele suuliseks eksamiks valmistudes, sest seal on vaja 3 raamatut ja 2 teemat ja mul oli puudu üks teema ja kaks raamatut lugemata. Teema ette valmistamine oli tunduvalt lihtsam kui kahe suhteliselt idiootse raamatu läbi lugemine, aga sain mõlemaga hakkama, jubbiii!
Neljapäev möödus vaikselt suuliseks taani keeleks korrates, eksam oli mul 18.40 alles. Veits enne eksamit tuli Frederik siia ja jäi enda eksamiks kordama seniks, kuni ma käisin eksamil, millest ma läbi sain! ja poes. Eksamist nii palju, et suuline eksam, kus hinnatakse sinu keele oskust, mida sa ikka veel väga ei tunne oskavat, on üks kuradi pingeline case. Ja sain justnimelt ühe neist raamatutest, mida ma ei tahtnud saada... aga mitte seda kõige hullemat. Õnneks oli eksamineerja sama meelt, et see oli üks twisted raamat, millest oli keeruline aru saada. Ja teiseks teemaks saime võrdõiguslikkus, mis on niisama eesti keeleski keeruline teema. Aga vaatamata sellele sai tehtud, lõpuks on neljas moodul, mida sai võetud rohkem kui korra - tehtud! Mis muidugi ei tähenda, et ma tunneks, et ma hetkel taani keelt üldse oskaks - aga kuna mul hetkel pole mitte midagi tarka oma eluga teha, siis vb peaks omal käel oma sõnavara laiendama ja rääkima hakkama ja jep ma tean, et see on mu peas kinni, et ma ei oska.
Reede hommik oli veits hectic, sest Caroline ja Martin ärkasid ka kell 7 nagu meiegi, mis tähendas, et kõik tahtsid suht samal ajal vannituppa ja kööki.. toimis poliitika, et kes ees, see mees. Lõpuks jõudsid kõik, kuhu vaja oli - tööle, praktikale, eksamitele.
Kuna meil korra see eksam juba ära oli jäänud, siis oli tunne nagu oleks kaks korda seda juba teinud ja kerge närv oli sel korral sees. Esiteks jäi eksam veits hiljaks jälle.. ja terve meie esitluse ajal oli tunne, et sensorit abosluutselt ei huvita meie projekt, ta sisuliselt ei tõstnud oma nina arvuti ekraaniltki. Ja meie esitlus oli natukene lühem ka kui 15 minutit, aga neil oli sellest suva, alustasid kohe küsimuste esitamisega, mis tähendas, et ma ootasin 25 minutit ruumist väljas ja Paula vastas küsimustele. Elu pikimad 25 minutit sisuliselt. Ja peale seda oleks teoorias pidanud Paula ootama 10 minutit ja siis oleks oma hinde teada saanud, aga nad otsustasid, et ma vastan ka küsimustele kõigepealt ära ja siis ütlevad ühiselt hinde..ehk siis tulid Paula elu pikimad 25 minutit, millele järgnesid koos ka päris pikad 10 minutit. Aga kui muidu oli terve kaitsmise vältel tunne, et neile meie projekt ikkagist väga ei meeldi, siis tagasiside oli ülihea ja hindeks saime 10, mis on vähe tuntumas hindamissüsteemis võrdeline B'ga. Ühtlasi arvasid nad, et meie projektist võiks saada päris asi ja nemad oleks kindlasti huvitatud meie ajakirja lugemisest, kui me seda tegema hakkaks. Ja noh, kui meil on aega ja sellest isegi asja ei saa, siis saab vähemalt kogemusi, võib-olla laiendab oma networki ja on cv'sse lisada midagi - seega mõtleme selle peale, kui suvi läbi on :) ja meil on ilmselgelt vaja väikest puhkust kogu sellest projektist.
Reede jätkus edasi selles vaimus, et tulin koju, siis tuli Frederik oma eksamilt, käisime poes, lebotasime veits ja siis hakkasime sättima minu lõpetamisele. Graduating ceremony hakkas juba kell 17, ehk siis polnudki enam, kes teab palju aega järele jäänud. Olin endale ostnud lõpetamiseks kleidi, mis aga üldse selga ei sobinud ja lõpuks lõpetasin oma 79 kroonises H&M'i kleidis ja tundsin end tunduvalt paremini kui lõpetamiseks ostetud kleidis.
Lõpuaktus ise oli päris mõttetu.. esiteks need kõned, mis peeti.. esimene oli veel enam-vähem okei, aga teine oli lausa piinlik. Üks meie õppejõud, kes juba loengus oli üpriski piinlik kuulata, pidas kõnet ja sealt leidus selliseid "naljakaid pärleid", et ikka piinlik hakkas kohe. A'la kuidas ta poeg õpib keemiat ja see on ikka äärmiselt loll valik, et meie eriala on palju palju parem. Samas see sama õppejõud ütles loengus, et ta on õnnelik, et ta ema ära suri, sest ta ei sallinud teda. Ei tundu väga selline inimene, kellega lähisuhtes olla tahaks. Õnneks sai see suht ruttu läbi ja saime oma tunnistused ja siis sai juba minna ja tsillida ja kella 19 paiku hakkas graduation dinner, mis oli ilmselgelt ülehinnatud koolikohviku toit.. aga meeldiv oli oma kursusega veel viimast korda koos süüa ja lõpuks loeb siiski mõte või nii. Dinneri ajal istus mu kõrval Brennan, kes on ikka nii äge õppejõud.. ja tuli välja, et samasugune magusasõltlane nagu mina... naersime, et kui kodus mitte midagi head ei leidu, siis tuleb üle vaadata ka kõik küpsetamiseks/kookide kaunistamiseks mõeldud asjad... it will do, it will do :).
Dinnerile järgnes pidu Friday Baris, mis oli suhteliselt igav..rahvast oli, aga muusika oli täiesti mõttetu, seega me väga kaua seal ei olnud ka. Aga kool on lõpetatud ja veider tunne on, et mis nüüd?
Aga kuna ma olen seda bloggi sissekannet umbes kolm aastat kirjutanud, siis võin siin etteruttavalt ära mainida, et sain täna hommikul meili, et olen vastu võetud Design and Business erialale, spetsialiseerumisega Sustainable Communication! Seega jätkuvalt üliõpilane, jätkuvalt üliõpilane.

Mikkel-ma-Frederik, ehk siis oma kahe normal-guy'ga.

Laupäev möödus lapsi hoides, nimelt Liisa ja mina käisime Lundtoftel Evat ja Davidit hoidmas. Polnud neid mingi neli kuud vms näinud - nad on NII suureks kasvanud! Ja Eval pole mute või pause või stop nuppu, jutustab non-stop :D. "Vi plejer.." oli põhiline lause algus neiul. Plus nad veits valetasid ka meile, kui me küsisime, et mis kell nad tavaliselt magama lähevad, siis nad väitsid, et vahel kell 9 vahel kell 8.. Pauline hommikul ütles, et nad lähevad alati voodisse kell 8 :D. Aga noh, vähemalt siis magasid ehk tsipa kauem hommikul. Hommikusöögi ajal unustas Steve oma tee kööki ja ütles "shit" ja läks sellele järele. Eva selle peale "Mommy, why daddy said shit?" "you have to ask it from him" Steve tuli tagasi ja David teatas kohe Evale, et "now you can ask daddy." "Daddy, why did you say shit?" "I didn't, i said damn" "no, you said shit!" "that's a really naughty word, I shouldn't have said that." Ja siis teatas David "But you know, what is the naughtiest word someone can say?" Kõik jäid vaikseks, et no, mis sealt siis nüüd tuleb..teame küll lapsi ju. "It's fired, never say anyone that they are fired!" Well, he has a point, no? :D
Selline oli siis see suhteliselt teguderohke nädal... millele järgnes suht lebotamine, aga see oli auga välja teenitud lebotamine vähemalt.

Aga lõpetan selleks korraks, varsti jälle :).

cheers!