Hvem er det? on ametlikult esimene lause, mille ma peale keelekooli Davidi suust tuvastasin. Polegi nii lootusetu ehk. Peale tänast keelekooli olin ma kergelt fustreeritud. Esiteks selle lollaka parkimise ja järjekordse 40 dkk pärast ja siis sellepärast, et ma lihtsalt ei suutnud seda r tähte ja sõna fra seal häälduse tunnis öelda. Ja esimese poole keeletunnist mind kohutavalt häiris see uus piff, ta põhimõtteliselt polnud eile tunnis, sest tal oli mingi kõrva op...nimelt ta enda jutu järgi olid ta kõrvad enne nagu Dumbol ja ta lasi nad opereerida, et nad taga pool oleks. Veidraid asju teevad inimesed ikka. Aga sellest tulenevalt olid tal mõlemad kõrvad kinni seotud ja ta ei kuulnud muffigi. Igastahes oli ta ülitüütu ja meil on põhirõhk kuulamisel ja kordamisel, et rääkimine selgeks saaks...sest esimene moodul ongi selleks..dauh noh! Üldse tegi ta tunnis veidraid asju, mis minu jaoks teda järjest ebameeldivamaks muutsid. Näiteks tõmbas ta lambist särgi ülesse ja sügas oma kõhtu ja siis pistis käe püksivärvli vahele ja peesitas laua taga. Või kui ma Johanaga rääkisin, siis segas vahele ja hakkas tuimalt hispaania keeles rääkima, sest Johana emakeel on hispaania keel...aga mina olin ka seal ja ma ei saanud ju aru...oleks võinud ikka inglise keeles rääkida. Aga never mind.
Hetke probleem on mul ilmselt harjumine uue elurütmiga ja kooliga, kui sellega hakkama saan, on kõik jälle hästi...bloggin ka jube palju...peaks pausi pidama vist.