Maailm on minu kojuminemise vastu. Olen Taanis kinni. Nimelt sain täna teada oma teise mooduli eksami kuupäevad. Keset märtsi. Ehk siis Steve tuleb Taani märtsis ja mina alla kahe nädala koju tulla ei viitsi ja kahte nädalat selle eksami ümbert ei näpista kuidagi. Fakk, no! Samas ehk siis polegi veel õige aeg tulla. Kuigi pisikesi igatsen hullult ja sõpru ja hellas hundis hängimist ja Balou pidusid ja noh...kodu on ikka kodu...teate küll. Aga keelt on mul siin siiski rohkem vaja, seega proovime uuesti juunis seda tulekut. Will see, will see..

Muidu aga oleme tagasi vanas rutiinses elurütmis, kus iga päev on samasugune nagu eelmine, numbrilise erinevusega. Okei, nii masendav ka ei ole. Mõni päev parem, mõni halvem. Üldiselt on ikka okei. Ainult hommikul ei viitsi üldse kuidagi ülesse saada ju. Külm ja vastik. Teki all on ikka hea soe ja turvaline olla. Pealegi on kõige parem uni just 6-10 vahel. Aga seda kaua magamise luksust on aint kord nädalas, kahjuks.
Kool hakkas ka uuesti, tervelt üks uus inimene rühmas. Eriti kokku kuivas see värk peale esimest moodulit, ligi 20st on alles jäänud alla 10ne. Ilmselt kuivab veel kokku järgmiste moodulite jooksul. See uus tsikk on muidu lahe. Ta on Columbiast ja töötab Hellerupis au-pairina. Ja õnneks istus ta klassis täpselt minu ja Javadi vahele, ehk siis tõenäosus, et ma pean Javadiga koos mingit rühmatööd tegema, vähenses - jei!

Ohoh, just jäi facebookis silma, et varsti avalikustatakse Simple Sessioni selle aasta kuupäevad...palun ole sellisel ajal, et ma saan ka tulla!