Ma lähen vooluga kaasa...või kuidas Chalice laulabki? Kodumaal külas. Emotsioonid ülevoolavalt positiivsed ja teisel hetkel rohkem negatiivsemaks ei saa minnagi, tühi, ei tekita seda tunnet, et ei tahaks enam ära minna, pigem vastupidi, kurb natukene. Sõpru on nähtud, lemmikkohti on külastatud..uusi ägedaid kohti avastatud. Näiteks äärmiselt positiivselt on üllatanud kalamaja uued kohakesed, või siis ma lihtsalt ei sattunud neisse suve lõpus, kui nad avati. Käisime Marisega söömas Eesti Disaini Majas, mis on ikka väga muheda vaibiga koht ja toidud olid ülimaitsvad, eriti võttes arvesse, et ei olnud kallid. Ja koht ise ilus ja hubane. Teenindus ka viis pluss!
Eile sattusin esmakordselt Topsi. Eesmärk oli paar jooki teha, lõpuks venis õhtu aga õige pikaks. Kaire, Aet ja Kati. Teeninduse koha pealt oli koht huvitav. Noormees baaris ei olnud ebaviisakas, aga ta oli nii vaikne ja teissugune, et ei jätnud ka väga viisakat muljet. Samas oli ta kind of huvitav. Ja Topsis saab kurgijooki! Ja sealne tuunikala salat oli täitsa maitsev! Ja hinnad on ju odavad! Nii, et üldiselt oli koht väga muhe ja mõnus :). Istusime ja ajasime juttu, kui üks üpriski naljakas mees hüppas sinna sisse ja hakkas klaverit mängima, ei olnud üldse halvasti klimberdatud, aga baarman ei lubanud tal rohkem mängida ka, oli päris kuri kohe...ehee...igastahes peale mängu hüppas see vend meie lauda ja pakkus meile kala, kuivatatud kala, kilekotis :D...ja kui me seda ei tahtnud, siis võttis teisest taskust küüslaugu ja pakkus seda Kairele.
Kui Kaire ja Aet koju ära läksid, siis meie arvasime, et peaksime ikka ühe joogi veel tegema. Mõeldud-tehtud! Hetk hiljem tekkis tagasi see klaveri-kala-küüslaugu mees. Küsis, kas me inglise keelega saame teda aidata? Et tal on üks sõber ameeriklane ja nad korra istuks meie lauda. Olime viisakad ja lubasime ja rääkisime siis nendega kaks sõnad juttu. Tuli välja, et tegu on kunstnikuga, kes elas kohe Topsi lähedal. Kutsus meid oma galeriid vaatama, kuna me kahekesi olime, siis oli julgem minna ja mõtlesime, et sellist asja mitu korda elus ette ei tule, nii et let's go with the flow. Ja hiljem nüüd mõeldes, ega sellist asja vist tavaliselt ei juhtuks ka. Nimelt ateljee asus mingis vanas kalamaja stiilis puumajas. Täiesti sürr ja räpane koht. Ülemisel korrusel oli galerii, mis oli tubli 6 ruutmeerit suur. Seal oli mingi naise joonistatud tööde näitus. Seal oli mõni äge pilt, aga üldiselt seosetud kriitseldused, millest meie Katiga kunsti ülesse ei suutnud leida...imselt oleme liiga lollid. Hiljem näitas ta oma töid ka. Need olid palju palju ägedamad! Ikka lõuendil ja pintsli ja värviga! Üks pilt meeldis eriti, punasel taustal oli must mees, kes vedas järel kahte suurt musta kala. Üldse oli huvitav tüüp, nii palju kui me jutust aru saime, siis töötab õpetajana, sest ta rääkis oma õpilastest ja on ka kunstnike liidu liige. Aga see, kuidas ta elas oli sürr. Konkreetselt mingi 8 ruutu oli tuba vast, täis pintsleid, värve, pliiatseid, lõuendeid, seinad täis kirjutatud märkmeid, telefoninumbreid ja voodi. Vot nii lõppes meie õhtu siis, kesköise kunstinäituse külastamisega.

ps! Iirisel on uus video! Amazing!