Xenophobe's guide to the...DANES!

Vot sellise huvitava raamatu pistis mulle laupäeval nina alla Pauline. Ja mõtlesin, et jagan mõndasid mõtte-teri teiegagi.

Danes co-operate. LEGO means "play well", and this is just what the Danes are good at.


They say that if Scandinavia is a bowl of rice pudding, Denmark is the "smørhul" - the golden hollow in the middle, full of melted butter.


Sweden is the boring older brother who thinks he knows best.


Danes are Olympic drinkers - it even says so in Hamlet.


In a Carlsberg advertisment, a typical Swede had to agree not to urinate in a public place, make obscene gestures to Danish girls, be sick on the pavement or fall asleep on the bus to the ferry, before he was allowed to drink Danish beer.


In order to change an electric bulb, you must be a fully trained electric bulb changer.


Danish is not a beautiful language. But it is economical. Words, like everything else, are recycled where possible.


The Danish "r" has to be fetched from deep below the tonsils, and requires special muscles. 


One unequivocally positive thing can be said about the Danes and their language: though by mid-sentence thet may begin to glance at their watches, they are endlessly tolerant of those who try to speak it. Maybe they recognise that Danish is so unspeakably difficult, no foreigner can make it worse.


Tänase õhtusöögi hiilgehetk, Steve väitis Davidile, et tegelt ei ole see grillitud kana, see on krokodilli sõrm, mille ta enne metsas krokodilli käelt maha lõikas. Ja grillvorstid olid jõehobu näpud. Selle esimese krokodilli jutuga tuli meelde, et kui ma tatt olin, siis mu isa ka valetas, et krokodill tuli allikast välja ja küsis, mis kell on. Kõigile valetatakse väiksena midagi krokodillide kohta?
Aga minu selle suve esimene grill oli meganom! Kana, grillvorst, grillitud seened, grillitud mais ja grillitud leib. nomnom!

ja ps! Ülehomme hommikul saabub Aky mulle külla ja pere lendab Prantsusmaale puhkama, woops! Siis on plaanis natukene turisti ka mängida ja ringi vaadata. Kui ma nüüd aus olen, siis selle 9 siin veedetud kuu jooksul just väga palju turisti mänginud ei ole. Ainult Kopenhaagenis, aga mujal mitte eriti. Siis postitan pilte ka, võib-olla.

Pinse pühapäev on täna. Terve mets oli inimesi paksult täis, rattaga oli keeruline kodust Bakkenini trippidagi. Aga imeilus pühapäev ja patt oleks see tubaselt mööda saata olnud. Peale Liisa tööd saimegi Bakkeni juures kokku, võtsime pitsa ja hõivasime oma juba armsaks saanud muruplatsi, laotasime teki maha ja nomnomnom. Spinat, pesto, lõhe...see spinat sobis sinna nagu eriti hästi, nom. Aga mingisel põhjusel oleme me magnetid ja meie külje alla, no ikka väga konkreetselt külje alla, istusid mingi pool suguvõsa moslemeid. Pinda oli mujal ka, miks neil meie külje alla vaja istuda oli? Igastahes läksime meie selle peale ära, jalutasime randa. Kus sisuliselt meil paremini ei läinud. Istusime maha, jõime siidrit ja vaatasime inimesi. Ikka ulme, mis asju ringi liigub. Näiteks oli seal üks kutt, kes kõndis prügikastini ja tagasi, nagu oleks räige catwalk, vahepeal sättis soengut ka. Või siis tuli tädi-härjapõlvlane. Ausalt, me jäime pimedaks. Tädil olid rohelised läbipaistvad retuusid ja samat rohelist värvi top. Aga ta tagumik paistis konkreetselt välja selle alt...väga nilbe vaatepilt oli. Siis tulid istusid suht meie kõrvale mingid pubekad, kes esiteks määrisid end silmadeni päikeseõliga sisse ja siis panid kotist mingi tümmi käima...ja hakkasid kõik suitsu tegema...olid enda arust olid jube ägedad. Ja kui me siis end ümber pöörasime, et rohkem päikese poole olla, siis olid selja taga ka mingid lärmavad oss-tüübid. Lõpuks andsime alla, oleme magnetid, siis oleme...pakkisime end kokku ja koju ära. Metsas oli õnneks soojem ka ja sai rattaga siuh koju vuditud. Mõnus!

ps! Armusin jälle, Her Bright Skies :).

Kui mina kunagi vana olen ja pensionil, siis ma tahan elada Taanis! 

Kogu see tsill, vaba õhkkond, hipilisus, ma armastan seda! 

Mul on vist karmaga mingi teema...üldiselt nagu läheb kõik hästi, aga vahel viskab selliseid lolle vimpkasid..nagu näiteks, terve nädala on olnud selline super suve ilm, et istuks rannas, loeks raamatut, sööks maasikaid ja jooks õlle...aga mina olen Davidiga kodus, sest noh ta on haige. Ja ma ei saa öelda ka, et ei ole, sest ma pole teda nii tõbisena veel näinudki siin oleku ajal. Ehk siis olen rõõmsalt lumivalge edasi :(. 


Aga kui see vingukas nüüd kõrvale jätta, siis on tulevik päris helge. Steve tuleb koju laupäeval, see on sisuliselt kohe. Ja kohe kohe peale seda tuleb Aky nädalaks siia! Vühüü! Et siis ilm ka vastutulelikult ilus oleks ja saaks täiega Taanit nautida ja võib-olla ka natukene Malmöt? Will see.


Ja keelekooliga saab ka kohe juunis kõik ja tegelikult on ju kohe sügis käes ja enne on nii palju vaja veel teha. Ja kui aus olla, siis see enam isegi väga ei hirmuta mind. Rumal vb, aga kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab ;). 


Ahjaa, ja kui ma ei ole veel maininud, siis sel suvel ma Eestisse ei tule. Finantsilistel põhjustel, sügiseks tuleks raha koguda, või vähemalt ma üritan. Aga te võite mulle külla tulla, mhm!

Everything is so much more funnier when you are not allowed to laugh! 

Oled kunagi peale mõne inimese enda tutvutsamist naerma pahvatanud nii, et ei suudagi lõpetada? Pisarad silmas ja kõht kõveras? Ma nüüd võin öelda, et mina olen. Asi oli pigem küll selles, mida mina antud inimese kohta teadsin aga tema ei omanud mingit infot ja kujuta nüüd ette, et tuled töölt ja näed stationis oma töökaaslast, koos kahe sõbrannaga. Tuled tsau ütlema ja ühtlasi tutvustad ennast ka kahele sõbrannale, kes selle peale mõlemad naeru kätte ära lämbuma hakkavad. Päris kohatu, eks?  

Aga muidu, just eile päeval mõtlesin, et kui äge Kopenhaagen ikka on ja kui väga ta mulle meeldib. Ja siis Maris hullult pushis millegi pärast mind sellega, et kas ma kooli sain sisse..ütlesin talle siis, et 31.juuli saab vastuse, sest pidigi siis saama. Aga mingil toredal põhjusel sain ma eile e-maili, et olen kooli sisse saanud ja meili-lisas oli allkirjastatud student contract, mille ma siis nüüd allkirjastama pean ja tagasi saatma :). Vähemalt on nüüd üks asi sügise osas kindel, ma lähen kooli :).

I'm making some changes in my life. If you don't hear anything from me, you're one of them.

Kui ma sisuliselt kuu aega tagasi Taani tulin, siis ma otsustasin, et ma ei joo mõnda aega. Ja täna sai sellest siis kuu aega mööda. Miks ei joonud?  Mõtlesin, et pean selles samas kehas elama veel mõned head aastad, ehk siis oleme tema vastu natukene kenamad ja ei mürgita teda mõnda aega. Ja pealegi on hetkel mu jaoks tugevalt inspireerivaks inimeseks Dan Smith, kes ei joo, ei suitseta ja on üldse tervislik. Ja oma tubaka viskasin ka minema, never ever again! Vaatame siis kaua see no alcohol kestab...samas ei ole plaaniski karskeks hakata, nii et tsill. 


Aga nüüd põikaks oma eelmisesse nädalasse ja nädalavahetusse. Nimelt hakkas keelekool jälle, juhuu! Uus rühm, uus hoone, uued õpetajad. Siiani olen väga rahul. Uus hoone on lähemal, seega võidan hommikul mitte ummikus istumisega oma 10 minutit, ehk siis ma ei jää enam kooli hiljaks igal hommikul! Teiseks ei ole meie klassis kedagi nii tüütut nagu Javad oli. Seega teie kallid bloggilugejad olete tema üle vingumisest vabad! Ja mulle annab ühe õpetajana seda Pernille, kes on juhuslikult ka mu lemmik õpetaja keelekoolis so far. Ta andis mulle esimesel moodulil hääldust ja ta on super khuul! Ja ma veedan nüüd temaga kaks korda nädalas 3 tundi korraga. Nii, et ma olen rahul, so far.


Ja nüüd laupäeva juurde. Pidu Christianias! Olen sinna peole tahtnud minna juba peale esimest külastust ja lõppuks! Aitähh Hanna-Liisale, kes kaasa haaras mu! Tegu oli mingi kontserdi-peo seguga. Ja kuna ma tavaliselt rikun oma ootused ära, kui ma bändid jms üle tsekin, siis lasin ma end üllatada sel korral. Esimene üllatus, tegelikult, ma ju aimasin seda, aga mitte just päris nii massiivselt...kõik suitsetasid massiliselt kanepit. Jalutasid ringi ja tundsid seda lõhna absoluutselt igal sammul. Aga see selleks, läheks hoopis bändide juurde. Ega midagi erilist ju ei olnudki muusikaliselt vähemalt mitte. Asja tegi eriliseks, et nad tegid asja laval hingega, lihtsalt vaatad ja näed, et see tuleb nende seest ja on nii kuradima äge! Eriti hea mulje jättis mulle Von Dü! Lisasin siia alla kaks laulu ka, taani keeles, aga mulle meeldivad. Kõige naljakam hetk nende kontserdil oli, kui lauluks oli Voksentoj ja pool bändi laval särgid seljast tõmbas ja järgmine hetk meie ümber kõik mehed sama tegid :D. 

 Kuid muud bändid olid suht igavad, aga siiski üldine vaib oli tsill! Üritus toimus kahel erineval laval, teine oli telgis ja täitsa tasuta. Kui me läksime siis tuli sealt suht mõnnat hiphop'i soundi, hiljem läks see veidraks miksiks räpist ja dubstepist jms. Algselt oli vendadel mingi sisuga riim ka selle biidi peal, lõpuks jörisesid täiesti niisama. "Madafaking tent.." "madafakin beer...madafaking beer...now drink it!" jne. Lõpuks nad küll jörisesid suhteliselt sisutult "joujou, jajajaja.." jne :D. Telgile ei saanud väga lähedale minnagi, selline kanepi lõhn käis üle pea. Ja siis olime meie, kes ei suitseta, joo ega midagi :D. Seda naljakam meil oli. Lõpuks koju ja hommikul ikka veel riided haisesid suitsu ja kanepi järele ja kerge kanepipohmakas oli.