Olen nagu Toe Tag, suure suuga lubasin pilte ja turistijuttu ja ei miskit. Aga proovin nüüd siis end parandada. Mai lõpus käis külas siis Aky, kellega vihma ja külma ilma kiuste siiski turiste mängitud sai. Alustasime kohe esimesel päeval, mil ta saabus. Vaatamata vähestele unetundidele, kel kodus, kel lennujaamas, otsustsasime minna uudistama seda Kronborgi lossi, mis asub Helsingøris ja kus viibides su telefonioperaatoriks vahetub Taani mobiilsideoperaatori asemel Rootsi. Kuna üldiselt sellised vanad lossid ja mõisad jms on tavaliselt lihtsalt hooned, siis erilisi ootusi mul isiklikult polnud. Ilm oli ka selline nagu Taanis ikka, pilves, ähvardas vihmaga, mõned piisad tegi ka, aga samas ei sadanud ka. Sõit mööda mereäärt oli muidugi omaette vaatamine, meri on ikka imeline. Kindlasti üks suur plus, miks Taani mulle meeldib. Aga Helsingør ise oli pisikene ja nunnu linnakene.

Helsingør

Lossi leidsime ka kergesti ülesse ja koos Jaapani turistidega, kelle sekka me kogemata sattusime jalutasimegi siis uudistama. Esiteks oli loss juba kaugelt väga ilus ja minu jaoks oodatust suurem.

Kronborg

Meeldis, et sisuliselt on säilitatud ta nii nagu ta on olnud. Ja kui esmapilgul tundus, et näemegi teda ainult väljast poolt ja tunni aja pärast oleme juba tagasi linnas ja meie kahe tunnine parkimine on piisav, siis etteruttavalt ütlen, et me käisime vahepeal autot ümber parkimas ja veetsime lossis mitu head tundi.

Kronborgi konnad.

Kronborg

Kuna me ei osanud valida piletit, kuhu me täpselt minna soovime, siis arvasime, et võtame ainult torni ja muuseumi, et mis me neist kambritest ja keldrist ikka vaatame. Aga mingil põhjusel kui me pileti ära olime ostnud, siis teatas piletikontrollija, et "I suggest to start with Royal Apartments" ja meie otsustasime siis sõna kuulata ja läksime, kuhu meid saadeti. Alustuseks kiitus valgustuse, helitehnika ja projekteerimislahenduste kasutamise eest. Ma arvan, et see loss on üks lahedamaid ajaloolisi muuseume, kus ma käinud olen. Esiteks helieffektidega oli loodud olukord, kus sulle jäigi mulje nagu oleksid sa ajaloos, kus asjad on nagu nad olid tol ajal. Kaminas praksus tuli, ühes toas oli tehtud tulekahju, mis mingil aastal seal aset oli leidnud ja üldiselt pääses igasse tuppa uudistama. Väga äge! Soovitan kindlasti, kui keegi sinna satub.

Konn torniga

Teiseks külastasime torni ja meremuuseumit. Tornist sai lihtsalt kõrgema vaate, aga ega seal muud suurt polnudki. Muuseumis oli aga igasugu laevakesi jms. Samuti oli kohati kasutatud helieffekte jms, mis muudavad muidu võib-olla mitte nii huvitava palju huvitavamaks.

Peale seda käisime me autot lähemale parkimas, sest meie kaks tundi oli otsa saamas ja ei tahtnud trahvide vms riskida. Tagasi tulles külastasime siis lossi aluseid käike, mis oli kogemus omaette. Pimedad käigud, seintel küünlad. Natukene hirmus, aga adrenaliinilaksu sain mina isiklikult kätte. Mulle ikka meeldivad sellised natukene ekstreemsed asjad.

Ja viimaks uudistasime niisama veel lossi ümber ringi. Mere ääres on ikka mõnus! Peale seda sõitsime tagasi koju, käisime poes ja tegime väikese uinaku enne õhtust linna Distortionile minekut. Kusjuures esimene õhtu distortionil polnud midagi erilist, saime kokku Liisaga, jõime õlle ja rääkisime niisama juttu. Ja niimoodi esimene üpris tihedalt sisustatud päev otsa saigi. 

Kronborg

Kronborg

Kronborg

Kronborg

Järgmine päev möödus grillides ja distortioniks valmistudes suures plaanis. Liisa tuli peale kooli siia, shoppasime grillimiseks stuffi ja veini ja olime niisama ägedad. Veini läks ainult palju ja mina suurt ei mäleta distortionist, ainult jube lõbus oli. 

Grill-meiste Hanna-Liisa.

Grilli tulemus.

Distortioni Tinki-Winky

Distortioni peoõnnetus?

Aga eks see Distortion selline olema peabki vist.

Ega me muud tarka vist ei teinudki. Käisime Lousiana Art Museumis, mis pani mõlemaid mõtlema, et ei ole meie ikka kunstiga sina peal. Asukoht oli ainult imeline. 

Siis Christianias sai käidud kontserdil, Von Dü esines Loppenis, mis oli täiesti täis. Päris äge oli! Seal tuli ka üks taanlane rääkima ja kui ütlesime, et me oleme Eestist, siis oskas lugeda numbreid ühest kuueni eesti keeles. Küsimuse peale, kust ta seda teab ütles ta ainult, et "I know everything!"

Vot nii siis. Pidune nädal oli, aga täitsa vahva! :) Ilm oli kohati küll sama külm, kui talvel, aga elasime üle...tegelikult võitlen siiani külmetusega, mille ma sel nädalal endale sain. 

Muidu on kõik vanaviisi. Au-pairi elust on küll hetkeks juba kõrini, aga kaks kuud veel ja hakkab kool. Loodan, et selleks ajaks ka elamise ja töö mure lahendatud saan. Plus homme on taani keele kolmanda mooduli test. Sisuliselt rohkem taani keelt ei jõua enne sügist võtta ka. Aga otsustasime Paulinega, et kui Steve tagasi Iraaki läheb, siis hakkame kodus rohkem taani keeles suhtlema, sest mul grammatikaga on olukord hästi, lihtsalt rääkimisega on nagu on. Sundolukorras saan natukene juba hakkama, aga valin üldiselt lihtsama vastupanu tee ja räägin inglise keelt. Mõtlesin selle põhjuse ka välja. Kuna need taani keelsed sõnad on häälduselt päris keerulised, siis mul peas kõlavad nad nagu kõlama peavad ja kui ma nad välja ütlen, siis nad kõlavad erinevalt ja see ehmatab mu ära. Vot nii.

Aga see sissekanne on veninud juba hirmuäratavalt pikaks, lõpetan ära.

Tsau!