Kuu! Ühe kuu olen Taanis olnud ja see läks nii ruttu, et isegi ei saa aru, et see aeg tõepoolest nii pikk on olnud. Pealtnäha pole just midagi muutunud, aga sisemiselt on küll tunda veidi muutusi. Ma olen juba hetkeks leidnud natukene seda, mida ma siia otsima tulin...ja see on meeletult hea tunne!

Aga muidu, Steve läks pühapäeval ära eks. Kartsin seda. Aga, kõik on paremini kui enne. Tobe ehk öelda...aga ma olen palju vähem väsinud ja kõik on kuidagi loogilisem. Mitte midagi tegemine väsitab. Kaks kuud nüüd rahu ja vaikust ja omas rütmis olemist :).

Ja siis Marta ajas natukene koduigatsuse peale...tahaks teda nii väga kallistada ja mängida temaga!

miss u!