Eile sai David 4 aastaseks. Mulle üldiselt igast need külalisterohked üritused siin ei istu. Eile oli isegi üllatavalt meeleolukas ja üle-elatav. Ja sünnipäevakook on lihtsalt nomnomnom...räigelt magus, aga siiski mugisin kaks tükki, nom! Ja kui oleks seda veel alles, siis võtaks hea meelega ühe tüki veel. Esimest korda sain ma üpriski palju aru, mida rahvas taani keeles oma vahel jutustas, seega olukord läheb aina paremaks! Kahjuks vist tuleb aga see sünnipäeva jaur uuesti läbi elada, kui Steve koju tuleb ja siis suuremalt kui eile. Kui päris päris aus olla, siis üldse ei viitsi. Aga õhtu lõppes meeleolukalt Hanna-Liisaga jutustades ja teisipäeval joome veini ja lõikame/värvime juukseid...sest mul valitseb peas täielik kaos :D...ja meil on sel nädalal koolist vaheaeg, ehk siis kuidagi tuleb ju oma aega täita ja kodus olemine ajaks mu hulluks vist. Plus pole viimasel ajal üldse viitsimist keelekoolikatega hängida...ma reaalselt ignoreerin nende kõnesid ja sms'e...pole üldse minulik...aga talv on ja külm on ja ma vaja seda üksinda olemise aega...või õigem oleks öelda vajasin...sest nüüd on juba vaikselt isu pidutsemise järele tagasi tulnud. Kevadet tahaks ja et õues ei oleks külm ja lumeplögane. Oleks vaja energiat asjalik olemiseks ka. Kooli paberid korda teha, võib-olla külastada lahtiste uste päeva ja siis paberid ära saata. Üks suur asi oleks siis tehtud ja jääks ainult pikk aeg ootamist. Ja muidugi keelekooli eksam. Kuna ma reedel olin jobu ja kooli ei läinud, siis ma ei teagi kuidas mul proovi-test/eksam läks...aga Ana väitis, et tal läks hästi..ehk siis ma ei usu, et mul ka väga halvasti minna sai...või mis?

Lisaks mainin ära, et koju tulekuni on ainult 29 päeva jäänud! *excited*