Esmaspäevad jätkuvalt pole minu jaoks tehtud. Tänane oli nii rõve, et ei teagi, kas säästa teid või ei. Aga et te ei arvaks ekslikult, et mu elu on roosa ja lilleline siin, siis ma natukene ikka pean rääkima. Nimelt on esmaspäev muidu tore päev, lapsed on lasteaias, kooli ei ole...teha on igast asju, aga siiski pmst vaba päev eks. Aga eile hommikul oli Pauline (pere-ema) täiesti haige. Liikus reaalselt roomates ringi ja vedeles ainult põrandal. Andsin siis lastele hommikusöögi ja viisin nad päevahoidu. David aga tuli koju, sest he got very very very hurt in the tummy. Yeah, right. Kunagi hiljem õhtu poole küsis "why we are home anyway?". Aga see selleks. Ta kunagi 6 ajal oli ikka haige ka ja ropsis terve elutoa täis...ja siis magas hommikuni...vahelduva eduga. Aga ta oli terve päeva lihtsalt nii annoying...sest ma arvasin, et ok ma saan õppida ja oma asju teha, et küll ta vaatab telekat, kui paha on vms...aga ei...ta lasi mul voltida ja joonistada ja sundis mängima endaga kuni hetkeni, mil Eva päevahoiust helistati, et ta haige. Läksin siis talle järele...tüübil oli/on kõhulahtisus. Juhei! Kuna Pauline ei suutnud püstigi tõusta siis sain kogu rõõmu endale. Siinkohal võtan päeva kokku lausega "it was full of shit!" ja edasi jääb rõõm teie kujutlusvõimele.
Õhtuks muidugi olukord normaliseerus, aga seda alles 7 paiku. Õnneks oli mul üldine meeleolu hea ja siis ei tundunud kogu päev nii masendav ka.

Ps! see laul on nii ilus!
http://www.facebook.com/photo.php?v=10150511754525443

34 päeva ja siis Eesti!