Minu elus ei juhtu midagi muud, kui kool...kahjuks. Ja koolis ei juhtu midagi muud kui Javad. Kurb, ma tean. Täna ületas ta end järjekordselt. Nimelt vaatasime me mingit filmi. Ja peale filmi pidime mingeid küsimusi arutama. Ja oh minu rõõmu, Javadiga samasse rühma. Alustas kohe sellega, et "so lets start with you Kristel!" ja ma tahtsin juba teda killida, mida sa kurat provotseerid...sa ei saa nii loll olla, et ei ole aru saanud, et ma sind silma otsaski ei seedi, saab? Siis alustasin esimese küsimuse vastusega.."på grund af..." ta kohe vahele..."so you want to say fordi..?" "no, på grund af..." ja nii see jätkus vähemalt viis korda. Lõpuks istusin ma nagu vana punn ja olin vait. Kõigile tervislikum. Johana kakles ülejäänud aja temaga suht samal teemal, mida tema öelda tahtis ja mida Javad arvas, et ta tahab öelda. ARGH!

Kodus olin ikka veel vihane...aga siis pidin Evale järele minema ja õues oli ebareaalselt mõnus ilm! Päike paistis ja õues oli 13 kraadi sooja! KOLMTEIST! Tsillisime mingi tund õues Evaga...järve ääres ja värki...mõnus!

Ja siis kui ma peale õhtusööki facebooki läksin, siis mõtlesin, et ma olen küll üks lucky bastard. Nimelt ma kunagi detsembris tahtsin ühte Põhjamaade Hirmu kandikpead, ehk siis tuumapeast suuremat versiooni pmst. Üks valikust sobis ideaalselt mulle mu Kalamaja korteri seinale...Aga ta ei olnud seda tol hetkel nõus hoidma kinni ja keegi vist oli huvitatud ka ja sinna see siis jäigi...lubasin märtsis ühendust võtta, kui ma Eestisse, et äkki on midagi uut ja ägedamat. Ja minu kirjakastis oli selline kiri Põhjamaade Hirmult -
Yoh Kusashi
ou,sa tahtsid võibolla seda ühte kandikpead?
märts põhimõtslt käes, et huvitun, kas sa vveel huvitud.
Jeees, ma ikka tahan seda pilti ja nüüd on see ilmselt minu! JEE!

:).