January 20, 2015

page 20.

i want to trip inside your head
spend the day there...
to hear the things you haven't said
and see what you might see
i want to hear you when you call
do you feel anything at all?
i want to see your thought take shape
and walk right out..
the songs are in your eyes
i see them when you smile..
i've seen enough i'm not giving up
on a miracle drug..
of science and the human heart
there is no limit..
there is no failure here sweetheart
just when you quit..


January 08, 2015

page 8.

Hei-ho 2015!

Nüüd juba üle nädala seda aastat olnud ja oma laiskuses pole ma isegi siia jõudnud, mis ei tähenda, et ma sellele mõelnud ei oleks... plaan oli see 2014 kokku ka võtta, aga ma ei teagi, mida täpselt selle kohta öelda, aga proovin siiski. Alustame sellega, et muutlik aasta oli, jooksvalt ei tundunudki, et nüüd hullult palju asju oleks juhtunud - aga kui ma vaatan ise end aasta 2014 alguses ja aasta 2015 alguses, siis vaatan ma siiski päris mitmes osas erinevat inimest. 2014 oli täis palju uusi inimesi, kellest nii mõnigi mu elu palju muutis ja mu jaoks väga väga kalliks said. Samuti on inimesi, kes selle aastaga mu elust välja sai lõigatud - ma ei tea, kas see oli hea, või mitte, aga vahel elul on sellised imelikud keerdkäigud. Lisaks sai kool lõpetatud ja võin öelda, et mul on academic professional degree multimeedia disainist ja kommunikatsioonis. Samuti sai uuele haridusele kandideeritud ja seda alustatud - tulevikus on mul siis Professional Bachelor Degree Design and Business valdkonnas, spetsialiseerumisega Sustainable Communication'is. Samuti ei oma ma enam kinnisvara Tallinnas, nimelt müüsin oma pisikese nunnu pesa Kalamajas maha - oli soodne aeg ja hetkel ei näinud ega näe praegugi end sinna tagasi kolimas. Samuti tulin ära töölt, mis mulle nii füüsiliselt kui ka vaimselt kurnav oli, paraku pole aga uut tööd leidnud veel, aga küll sellega ka korda saab üks hetk. Lisaks sai palju harrastada oma fotograafia huvi ja areneda päris mitmel suunal ja see teeb mind õnnelikuks. Ja lisaks sellele kõigele sai käidud igast ägedatel üritustel ja kontserditel - ära nähtud nii mõnigi artist, kes oli MUST SEE LIVE listis, nagu näiteks Steel Panther ja Justin Timberlake. Kindlasti juhtus veel igast ägedaid ja mitte nii ägedaid asju, aga need on, mis esimeste hulgas meelde tulid ja kirja said.

Kuidas Teie aastavahetus möödus? Minu oma möödus rahulikult, või noh me korraldasime siin korteris, kus ma hetkel elan dinneri ja siis peo. Plaan oli parem, kui lõpptulemus - vähemalt peo osas, selline tüüpiline - teeme-midagi-hästi-lahedat-sel-aastavahetusel-idee-mis-mitte-kunagi-ei-tule-sedamoodi-välja. Õhtusöök oli tegelikult tore - olime kuuekesi ja hea toit ja mõnus seltskond on alati ju kordaläinud ettevõtmine? Hiljem tuli rahvast juurde ja tegelikult oli okei, kui välja arvata, et paljud, kes lubasid tulla ei tulnud. Ja noh kui me päeval olime Paulaga kokku leppinud, et aastal 2015 me kuttide pärast enam ei nuta, siis kuskil kella 1 ja 2 vahel läksin ma Mikkeliga tülli seni teadmatul põhjusel ja purjus ja emotsionaalne mina arvas, et see on piisav põhjus oma tuppa minna ja oma meik täiesti laiali nutta. Kõige hullem, mis tol hetkel juhtuda sai, et tuppa astub Mikkeli sõber Philip ja näeb mind nutmas ja loomulikult see ka juhtus. Tema küsimuse peale, et miks ma nutan oskasin ma aint vastata, et läksin Mikkeliga tülli ja kui ta küsis, et miks, siis ma sellele juba vastust ei teadnud. Igastahes otsustas ta, et ta läheb ja räägib Mikkeliga, mida ma tal teha ei lubanud, aga ta vaatamata sellele seda tegi. Veits hiljem tuli Mikkel ja ütles, et ta ei ole mu peale ju vihane ja miks ma üldse nutan ja et ma tagasi elutuppa läheks, aga ma ajasin oma jonni edasi, et ma siiski ju millegi peale sain vihaseks ja ma ei saa seda niisama jätta. Aga kuna ma tal üle viskasin, sest mida sa ikka jäärapäise purjus inimesega vaidled, siis jalutas ta minema ja saatis Frederiku minuga rääkima. Kes lõpuks sai purjus minu sinna faasi, et ma enam ei nutnud ja oli nõus minema ja rääkima Mikkeliga ja edasi pidutsema. Lõpuks viskas meil siiski see pidu üle ja kuskil kella viie paiku viskasime inimesed välja ja läksime ise magama ära. Järgmine hommik oli parem olla, kui oleks pidanud olema, aga mitte just suurepärane, vahelduvalt ikka lubasin ära surra - õhtuks ärkasin ellu ja suutsin isegi elamise ära koristada ja aasta esimest päeva päris voodis mööda ei saatnud.

Ja nüüd olen tagasi normaalses elurütmis - ses suhtes, et kool algas.. ja palju on teha ja see on äge ja hea ja mul oli seda vaja, sest see liigne vabadus hakkas mind ära tapma. Aga sellest kirjutan ma hiljem teile - koolist ma mõtlen.