Küll mul on ikka nunnud naabrid. Hommikul ärkasin, sest see Robbie Williamsi naaber kuulas mussi, a no mitte midagi hullu isegi. Aga siis jäin uuesti magama ja ärkasin ehmatusega, sest tema üleval naaber otsustas talle sõja kuulutada ja pani mingi metali põhja. Ja lõpuks karjus ühel metal, teisel Shaggy...et siis music wars? A vähemalt pole ma ainus, kellele mu naabri muusikamaitse ei sümpatiseeri:D. 

Aga muidu, jube kiire nädal oli...eriti teine pool. Koolis oli jälle grupitöö nädal. Selleks nädalaks oli kodulehe ümberdisainimine. Igale rühmale anti üks kräpp kodulehekülg ja siis pidime photoshopis/illustratoris tegema uue kujunduse. Ja siis reedel seda klassile näitama ja rääkima, miks tegime sellise jne. 

home page alguses.

home page alumine osa.

Ja sellised olid retseptid, eriti ilusad pildid! nomnom.

Ma ei hakka üldse mingit analüüsilist juttu siia kirjutama, aga seda on näha, et see leht on päris halb ja ei tööta. 

Meie leht aga nägi välja selline.

home-page.

drop-down menu. 

retsept. 

nutitelefoni vaade.

Ja õpetaja kommentaar meile oli "guys you totally nailed it." nii, et me vist võime rahule jääda? :D

Järgmine nädal on küll pusimist ja ilmselt närvidekulutamist täis, aga mis ei tapa, teeb tugevaks? Will see. Nädala lõpuks tuleb nimelt esitada personaalne kodulehekülg...ja PHP kodeerimine on mu jaoks peavalu kuubis.

Tunne nagu odaval Poola litsil, jah just täpselt...pettunud, katki, kurb ja isegi Her Bright Skies'i muusika ei tee olemist paremaks. Kõik varises kuidagi kokku...vastikult nõrk ja nõme on olla ikka. Ma tegelikult ei ole siin üldse nii õnnetu ja kurb, nagu hetkel...aga kõige lõbusa ja toreda sisse jäävad argimured ja see kuradi suure inimese elu, mida me kõik pubekana ootame, sakib täiega...või tegelikult mulle meeldib, aga kui üks asi teise järel valesti läheb, siis tahaks olla pisikene ja omada ainsaks mureks, et mis multikaid telekast tuleb ja kas emps kommi ka poest tõi. 

Tänane viimane piisk oli, et käisime Liisiga tööl. Oleme korra varem ka käinud, selline mustalt koristustöö...kui mitte midagi pole, siis lisarahaks käib küll ju. Eelmine kord pesime aknaid ja saime suht okei palga. Täna pidime ühe maja aknalaudu ja ümbruseid puhastama...aga nelja trepikoja peale oli 7 korrust+0 korrus ja seal oli konkreetselt MILJON ämbliku. Väga räme töö oli ikka...4-5 tunni asemel veetsime seal 7-8 tundi...ja juhuu, maksis meile hullult vähem, kui oleks pidanud. Jep, sellest tulenevalt ongi selline räpase ja odava Poola litsi tunne...jee..Ida-Euroopast pärit odav tööjõud. Faking fakk. Ja see mulle viimaseks piisaks oligi. 

Muidu aga jätkuvaks mureks on püsiva töö leidmine, uue kodu leidmine (see ühiselamu on KRÄPP!), 

Ja keegi, kellest hoolid on lihtsalt maa pealt nagu ära pühitud...ja see teadmatus piinab, vot nii.

Aga tegelikult on nii, et saan hakkama ja kui see paha saab siia ümber trükitud, siis on see nagu veits kergem ka. 

Ja siis selline väikene reklaam ka siia.

Tänase postitusega tahaks tervitada oma naabreid, paremalt, üleval ja ei teagi kust täpselt veel...te olete lihtsalt nii super ägedad ja mitte egoistlikud, äärmiselt mõnusa muusika maitsega inimesed. Ma saan ju aru, et ma elan ühikas ja siin kuulavad inimesed kõvasti muusikat, on lärmakad ja pidutsevad...kõik fain, aga kuna ma ise teadvustan, et elan ühikas ja püüan inimestega arvestada, siis ma ootan teistelt sama. Vale? Ma ei teagi. 

Igastahes alustan oma ei tea, millisest naabrist, kes armastab köögis kokata, ainult, et see aroom, mida siis terve meie koridor ja ka inimeste toad, täis on, on nii jälk, et sul hakkab füüsiliselt paha. Kui ma prooviks seda kuidagi sõnadega kirjeldada, siis see on midagi..hmm...tead, mis lõhn on pesu keetmisel? Vanasti kunagi keegi kuskil keetis, ja mul on räigelt ebameeldivana see meeles...oot, ja see ei ole ainus...mõtle veel juurde märja koera hais...need kaks koos..ausõna, ma ei julge kööki piiluda, kes ja mida ta kokkab...räige!

Järgmise lõiguga tervitan oma kõrval toas elavat noormeest, keda ma esimene nädal aega täiesti kindlalt tütarlapseks pidasin, aga siis ühel õhtul tulime samal ajal koju ja täiesti kindlalt on tegu noormehega. Niisiis, miks teda tütarlapseks pidasin? Sest isegi mina ei kuula nii tibimuusikat. Alustame Vengaboyzist, Nicki Minaj'st ja ROBBIE WILLIAMSIST! Jah, ja Robbiel on olemas ainult üks laul, mida me kuulame repiidi peal nii kuis jaksame. Hullemat sorti kiusatus oli kõrvetada talle Robbie Williamsi plaat ja ukse avast sisse pista...aga polnud tühja toorikut ja enda originaal duubel kogumikku ma selleks ei raatsinud kasutada.

Nii, järgmise naabri osas pole ma kindel, kes ta on ja vabalt võib olla see sama, kes Robbie lugu Bodies armastab, kuigi ma arvan siiski, et ta on korrus kõrgemalt. Igastahes, see, et ta õhtul mulle vaibakloppimist laseb nii, et põrand ja seinad värisevad on veel mingil määral aksepteeritav, AGA täna hommikul tahtsin ma küll minna ukse taha ja küsida talt, et kuule mis hommikul sul vaba on ja sa magada plaanid? Nimelt, täpselt kell 7.44 keeras ta oma kõlarid põhja ja sealt tuli repiidi peal laul, mille sõnadeks olid "turn up the love.." ja siis äärmiselt häiriv ja tüütu biit sinna vahele...SERIOUSLY?! 7.44am?! 

Ja siis mu kõige lemmikum naaber, kelle ma juba hetkeks suutsin ära unustada, aga ta just hetk tagasi end meelde tuletas. See, kes laulab, aga ta oskab veel vähem laulda kui mina. Ja ta on ma arvan, et iga päev vähemalt natukene aega oma laulu-oskamatust demostreerinud. Parim päev oli, kui ta ühte laulu umbes 5 korda kaasa üürgas ja siis lõpuks muusika kinni pani ja sama laulu ilma muusikata esitas. Talle pühendan selle lõigu family guy'st. Enjoy!

Ja üldse on tunne, et kõigil on siin mingi mässive muusikasüsteem, millega nad siis teisi piinavad. Oh joy!

Aga muidu on ühikas okei, vist. Või noh ma olen ära harjunud...ja rongiga liiklemine on mugav, kui omad kuukaarti, mis maksis küll hinge hinda, aga well, mis siin ei maksaks hinge hinda? Vinguks veits ka veel voodi üle aga ma olen selle osas hetkel natukene alla andnud nagu...sest tõenäosus, et kolin siit loodetavasti varsti minema, on olemas ja siis on aega vaadata küll :).

Cheers!
k.

Pühendame selle sissekande saamatutele inimestele...ja minu kannatlikusele. Nimelt oleme see nädal koolis tegelenud CSS'i ja HTML'iga peamiselt..isegi kui need mu jaoks lihtsalt tulevad ja loogilised on, siis ma ei ole nendega nii palju varem kokku puutunud ja tahaks ikka kuulata, mida meie eriti äge ja tark õppejõud räägib. Aga meil on rühmas üks lätlane, kes konkreetselt on võtnud mind sihtmärgiks ja küsib mult absoluutselt iga asjaga abi. Mitte, et ma ei võiks inimesi aidata, aga kui sa õpid multimeedia disaini, siis äkki ei oleks vaja abi selliste asjadega nagu "kuidas ma skaibi alla laadin?" "kuidas ma avan uue tab'i safari aknas?" "kuidas ma muudan oma arvuti seadeid?" "kuidas ma kasutan mälupulka?" jne. 

Lõpuks kui ma suutsin teda ignoreerida, siis võttis ta õppejõu enda ohvriks. Lõpuks vaatas Thomas (õppejõud) mulle juba ahastava näoga otsa...aga sel hetkel õpetas ta kuidas kasutada kopi/paste shortcut'i näiteks. Lõpuks ütles, et ta peab kodus kõvasti tööd tegema ja teistele järele jõudma, sest meil pole koolis aega tegeleda nii elementaarsete asjadega. True that! 

Aga et sellega see olukord veel ei lõppeks siis täna oli meil viis tundi täis HTMLi. Kuna ma olin täna pahas tujus ja enne lõunat olin näljane ka, siis ütlesin lätlasele kohe, et ma ei oska isegi html'i teha ja ma ei oska teda aidata...siis võttis ta oma ohvriks meie õppejõu assistendi Martini. Martin ka seletas talle igasugu x asju ja lõpuks kuulsin küsimust "do you know what a browser is?" Igati teemakohane küsimus, kui sa õpid multimeedia disaini...mul tekkis küsimus, kuidas kurat ta üldse kooli sisse sai? Mingeid arvuti alaseid teadmisi ei peagi olema? Ja ma olin mures, et ma pole css'i ja html'i ja php'ga enne tegelenud ja et illustratoriga ei saa läbi...amazing. Enam ei pane küll imestama, et Brennan eelmine aasta ühe venna eksamil läbi kukutas, kuna vend ei teadnud,  mida tähendab RGB. See lätlane võiks vabalt ka eksamil lolli näoga otsa vaadata küsijale ja öelda, et tal pole õrna aimu ka, mis see on.

Aga üldiselt arvas ta, et ma olen jube tark arvutite alal ja et ma olen tore ja abivalmis. Eile olingi, täna polnud tuju tore olla ..aga mis asi on siis browser?

Kaks nädalat kooli ja peaaegu nädalake ühikas, olen jätkuvalt natukene stressis...aga vaikselt hakkab kõik paika loksuma vist? Või siis on paslik öelda, et inimene harjub kõigega? Kooliga on jätkuvalt kõik hästi, kuigi nüüd hakkab vaikselt kohale jõudma, kui palju meil tegelikult lugeda on vaja ja, et kodutööd siiski ei ole nii lihtsad ja vaeva peab ka nägema. Tänase päeva sõbraks on mul Illustrator ja Learning Web Design raamat. Illustratoriga olen ma juba tülli läinud, kuid vaikselt tasa ja targu hakkame juba sõbrunema..nagu üks kursakaaslane ütles "i find this program amazing, until pen tool shows up and fuckes everything up." Ma olen täiesti nõus. Igastahes tuleb lõbus õhtu ilmselt. Lugemise osa on vähemalt iizi, kuigi seda on tubli 200lk.

Aga ühika osas. Pole siiani julgenud kööki piiluda, sest sealt tuleb ikka väga veidraid lõhnasid. Samuti pole uurinud ka maja muid lisaruume...kuigi laundry room'i peaks välja tsekkima. Kes moraalseks toeks tuleb? :D

Siis naabritel on ebanormaalselt halb muusika maitse ja kahjuks on neil ka varustust, millega võimaldab ka teisele sellest märku anda. Vengaboyz on mu uus lemmik. We're going to Ibiza...lalalalalaaa..

Aga muidu, elan üle...jätkuvalt võite mulle muidugi uue laiema ja mugavama madratsiga voodi saata..

Nädalavahetus oli kusjuures asjalik. Tänu kahele Eesti kutile, Sandrile ja Indrekule, sain tööle Oktoberfesti üritusele, ettekandjana. Reedel 3st kella 9ni ja laupäeval 3st poole 11ni. Tunde polnud just palju, aga mu põlv andis jätkuvalt veateadet peale seda freshman day trippi, seega ideaalne. 

Minu jaoks oli üllatav, et inimesed reaalselt tulidki kohale riietatud Oktoberfesti riietesse ja jõid nagu pöörased ja tantsisid ja laulsid. Esimesel õhtul olin ma vip alal, kus oli üpriski lebo. Teine päev olin keset saali ja seal sai ikka mõnuga joosta. Suutsin jääda 7 tüübi grupikalli alla, sest nad arvasid, et ma olen ikka jube nunnu ja tore. Nad kusjuures tegelikult olid täitsa vahvad ja toredad. Välja arvatud, kui nad seitse liitrist õlle korraga tellisid või seitse praadi. Siis ühed teised tahtsid mind ka koguaeg kallistada...naljakad onud. Ja siis, et kõigest veel vähe ei oleks, otsustas üks Martin, jep me sõbrunesime, sest ta lihtsalt ei andnud mulle muud võimalust, küsis "but do you have a boyfriend"...pidin ta südame kahjuks purustama ja jaatavalt vastama :D. Aga muidu oli täitsa lõbus tööpäev ja tippi sai ka normaalselt...seega abiks ikka. Aga muidu jätkuvalt otsin püsivat tööd...ja kodu koos Liisaga.

Aga kiire update tehtud..nüüd loen oma disaini asju edasi...olge mõnusad! ;)

ja see nädal võiks nüüd otsa saada...kui veel mõni paha uudis tulla otsustab, siis ma hakkan karjuma.

Olen nüüd ametlikult ühikarott, mõneks ajaks vähemalt. Eile kolisin, siiani olen natukene õnnetu ja ei ole kindel, kas kohe üldse ei meeldi või natukene on okei ikka ka. Alguses oli tuba kergelt shokeeriv, kogu see mööbel ja üldse räpane ja vale. Aga kui enda asjad sisse said ja täna ka lõpuks asjad natukene ümber paigutatud, siis ei olegi enam nii hull. Mõned asjad oleks vaja veel juurde muretseda ja on juba päris kodune see värk. 
Teine üllatuslik koht on kindlasti köök ja siis all asuvad pesuköök jms. Ma pole veel oma esialgsest shokist piisavalt üle saanud, et end järgmisega rabada...seega lükkan nende avastamist edasi nii kaua kui võimalust on. 
Ja see, et siin õhtuti-öösiti mingi trall käib on ilmselt ka tavaline ja küll sellega ära harjub. 

Aga, et aint minul ei oleks ikka natukene tagasilöök või paha tuju, siis teatas Sarah eile, et Liisa peab ka 2-3 kuu jooksul välja kolima, sest tal on plaan oma poiss-sõbraga kokku kolida. Et siis võtsime täna vastu otsuse, et hakkame koos kodu otsima...kahe toalist korterit kuskile Nørrebro kanti, sest meile mõlemale meeldib see linna-osa ja oleks mõlema jaoks mugav. Nii, et hoidke siis meile pöialt, et kõik laabuks. 

Muidu aga on koolis käidud ja esimene tutvumise nädal oli küll väga vahva ja sisukas. Tegime grupitööd ja individuaalset tööd ja olime jube maru asjalikud. Pidime tegema selle esitluse teemal common passion. Alguses tuli kohe idee, mille ümber me siis tiirlesime ja lõpuks saime ka videolaadse asjaga hakkama. Ise olime rohkem omavahelise koostööga rahul, kui videoga, aga alguse kohta käib küll :). Loodame, et meie koostöö sujub sama libedalt ka edaspidi.

See nädal oleme üldiselt keskendunud photoshopile...oskan ikka juba palju rohkem kui ma nädal tagasi...jei! Ja kott-toolides lebos loengus olla on ikka eriti bad-ass!

Aga täna oli meil Freshman day. Algas rõõmsalt koolis chill-out'is kell 9am, koos hommikusöögiga. Siis jagati kõik kuuestesse rühmadesse ja seitsme tunnine aardejaht läks lahti. Saime koti vee, võikude, reeglite ja city-passidega. Pidime ikka päris korralikult trippima ringi. Alustasime mingist pargist loomaia juurest, kus leidsime esimese tutori-paari, kes käskisid rääkimata end rühmas jalanõu suuruse järgi ritta panna. Saime ilusti hakkama. Siis saime järgmise ülesande, leida ülesse Carlsbergi vana tehase elevandtidega väravad ja nende juures pilti teha. Lisaks mainin ära, et pidime tegema pilti suvalise Aasiast pärit inimesega, turistirattaga ja tänaval esinejaga. Teel elevantide juurde näeme, et nende juures on kaks Aasia turisti turistiratastega...aga kuna nad olid juba ära minemas siis me jooksime kuuekesi nagu segased ja Emil karjus "don't go away, stooooop!" ehmatasime vaesekesed päris ära...aga saime ühele pildile elevandid, meie grupi, Aasia tüübi koos turisti rattaga! 

Siis jooksime tutorite juurde tagasi. Sealt saadeti meid Istegade'le kuskile Delta Love Store'i, kust pidime photoshop öeldes kondoomi saama müüjalt, aga olime seal liiga vara, seega pood oli kinni. Hiljem rääkis Emil lihtsalt lampi loo, kuidas seal oli suvaline hooker ja ta läks tema juurde, ütles talle salasõna "photoshop" ja tsikk ei saanud midagi aru, siis Emil ütles, et "you're supposed to give me a condom" ja siis väidetavalt tsikk andis...lisapunkte me kahjuks oma loo eest ei saanud. Igastahes sealt Istegade'lt liikusime Nyhavn'i, kust saime ülesandeks Amageri randa minna...raisk see oli kaugel.

Seal pidime tegema pilti ja üks meist pidi ujuma minema...julge Sebastien läks vette, küll mitte ujuma, aga punktid saime siiski. 

Liiva pidime ka mingisse purki koguma. Peale Nyhavni pidime kuskile linnas minema, koha nime ei mäleta...kus pidime mängima nimemängu, Emil oli üks tegelane Lord of The Ringist ja pidi küsima küsimusi meilt ja siis end ära arvama...ta sai sellega hakkama! Siis saime juhised minna Kuninganna lossi juurde, tegema pildi ühega nendest valvuritest, mis on keeruline, sest nad liikusid ja olid megakurjad...1,5meetrit kaugemale palun! Aga saime hakkama! Siis liikusime väikese merineitsi juurde, mis on nii kuradima kaugel ju!

 Tegime pildi ja liikusime tagasi. Siis Raekoja platsil pidime leidma ratta mitme lukuga ja sealt ühe lukkudes avama enda võtmega ja siis tagasi KEAsse. See oli tubli kuus tundi jalgel. Mingi hetk andis mu põlv suht otsad...siiani on paistes ja valus on liikuda...istun jalg kõrgemal ja külm kompress ümber jala, jee! Loodan, et homme on parem. Ja muidugi tänavaesineja! 

KEAs sõime pitsat ja olime niisama...rääkisime kursakatega juttu ja olime niisama ägedad...ja kuna üks kursakas rääkis kõige haigema loo, mida ma kunagi kuulnud olen, siis ma pean selle siia ka postitama..
Nimelt tema sõbranna läks kunagi peolt koju mingi Taani tüübiga. Olid juba voodis omadega kui tüüp küsis, et kas ta võiks tsiki voodi külge siduda. Tsikk polnud nõus, aga kuidagi suutis kutt ta siiski ära rääkida...okei, sidus siis tsiki voodi külge ja kadus ise kuskil 10-15 mintsaks ära. Tsikk juba hakkas kartma...a siis tuli tüüp tagasi, käes tool ja suur must kott. Tsikk mõtles, et oulishit, nüüd tapab ära ka muu, tegu on mingi haige perverdiga. Siis tüüp istus toolile maha, võttis kotist APELSIINI ja hakkas tsikki apelsiinidega loopima, ise samal ajal teise käega masturbeerides...lõpuks kui ära oli tulnud, siis tänas tsikki viisakalt ja lasi minema. HOW SICK IS THAT?! Me igastahes istusime naersime ja keegi ei suutnud seda pilti oma kujutlemast välja saada:D. 

Aga sellega ma hetkel siis lõpetan, tuli jube pikk postitus...






ps! I met someone pretty special ;)