Minu elus ei juhtu midagi muud, kui kool...kahjuks. Ja koolis ei juhtu midagi muud kui Javad. Kurb, ma tean. Täna ületas ta end järjekordselt. Nimelt vaatasime me mingit filmi. Ja peale filmi pidime mingeid küsimusi arutama. Ja oh minu rõõmu, Javadiga samasse rühma. Alustas kohe sellega, et "so lets start with you Kristel!" ja ma tahtsin juba teda killida, mida sa kurat provotseerid...sa ei saa nii loll olla, et ei ole aru saanud, et ma sind silma otsaski ei seedi, saab? Siis alustasin esimese küsimuse vastusega.."på grund af..." ta kohe vahele..."so you want to say fordi..?" "no, på grund af..." ja nii see jätkus vähemalt viis korda. Lõpuks istusin ma nagu vana punn ja olin vait. Kõigile tervislikum. Johana kakles ülejäänud aja temaga suht samal teemal, mida tema öelda tahtis ja mida Javad arvas, et ta tahab öelda. ARGH!

Kodus olin ikka veel vihane...aga siis pidin Evale järele minema ja õues oli ebareaalselt mõnus ilm! Päike paistis ja õues oli 13 kraadi sooja! KOLMTEIST! Tsillisime mingi tund õues Evaga...järve ääres ja värki...mõnus!

Ja siis kui ma peale õhtusööki facebooki läksin, siis mõtlesin, et ma olen küll üks lucky bastard. Nimelt ma kunagi detsembris tahtsin ühte Põhjamaade Hirmu kandikpead, ehk siis tuumapeast suuremat versiooni pmst. Üks valikust sobis ideaalselt mulle mu Kalamaja korteri seinale...Aga ta ei olnud seda tol hetkel nõus hoidma kinni ja keegi vist oli huvitatud ka ja sinna see siis jäigi...lubasin märtsis ühendust võtta, kui ma Eestisse, et äkki on midagi uut ja ägedamat. Ja minu kirjakastis oli selline kiri Põhjamaade Hirmult -
Yoh Kusashi
ou,sa tahtsid võibolla seda ühte kandikpead?
märts põhimõtslt käes, et huvitun, kas sa vveel huvitud.
Jeees, ma ikka tahan seda pilti ja nüüd on see ilmselt minu! JEE!

:).

Tahan, et kui lähed õhtul peole, siis ei võta külm tuju ära. Tahaks, et lähed ja istud tänavaservale maha ja jood õlle ja kõik on õues ja ongi äge! Millal saab? :D

Käisime eile linnas. Kuna me sinna suhteliselt vara jõudsime, siis istusime hookah house'is...tegelt oli sellel mingi muu nimi, aga ma ei mäleta. Üle mõistuse mõnus oli! Ainult seal lasti üle mõistuse halba muusikat, nagu näiteks Pitbull jms kräpp. Nii igatsen neid Eesti pidusid, kus reaalselt head mussi lastakse. Need Paul Oja 30 seki peod jne.

Viimase aja trend on muidu veidrad unenäod. Näiteksnägin täna unes, et Etu oli Taanis külas ja ma läksin teda lennujaama saatma ja siis millegi pärast istusin ma lennukis ja rääkisin temaga juttu (nagu vahel baltas oleme rongis istunud ja jutustanud, kuna rongis on soojem:D) ja siis keegi ei hoiatanud ja lampi tõusis lennuk õhku. Kusjuures ma olin oma roosade pidzaama pükste ja halli t-särgiga :D. ja mingeid dokumente ka polnud ja siis ma ei saanudki lennukist maha...üritasin neile seletada, et mul on vaja Taani tagasi saada, et mu raha, pangakaardid, dokumendid on kõik Taanis kodus. Aga ei midagi...ikka viidi Eestisse ja samal päeval enam ei läinud ühtegi lendu Taani tagasi ka. Ja siis mind ei lastud tagasi, sest mul polnud dokumente...ja telefoni aku ka vilkus. Ja siis järgmine hetk olin oma tädi juures Tartu lähedal ja nende naabri koer pures mu kätt ja siis helises äratus ja ma olin kindel, et ma ei saa äratust kinni panna, sest mu käsi on koera suus:D.
Siis üksööse pani Aky mu teises maailmas koos Kallega kappi kinni, et mind ühe tüübi eest varjata ja siis me hakkasime Kallega kapis shotte jooma.
Ja paar päeva hiljem tahtis Aky Taavi juurde ööseks minna ja siis ajasi mind selle tüübiga hotelli, kelle eest ta mind enne kapis varjas.
Või, et ma olin Tallinnas ja üks sakslane näitas mulle Tallinna vanalinna ja hullult rääkis igats hoonetest jne...sest minu jaoks oli tegu täiesti võõra linnaga.



M.I.A. uus lugu on kick ass!

ououou, täna on eriline päev! ma olen Taanis olnud sada seitsekümmend kuus päeva! Minu lemmik number...hommikul ärkasin hea tujuga ja täitsa värskelt, mis on viimase aja kohta ikka väga harukordne juhus! Öösel mingi 3 ajal ärkasin aint korra ülesse, reaalselt naersin..sest ma nägin unes midagi naljakat ja ma juba unes naersin südamest...siiani ei mäleta, mida ma nägin:D. Aga siis otsustas näts pool mu hammast välja tõmmata...õnneks tagant teine hammas ja hambaarstile sain aja 27. märtsiks! Aga see selleks, ülejäänud päev oli enam-vähem meeldiv. Kool - there is a reason why Iran is in conflict with other world! Simin ja Javad minge persse! :)

Aga muidu, mis on 176 päeva jooksul muutunud? Palju! Ma olen enda kohta nii palju õppinud, ma olen inimeste kohta enda ümber õppinud. Kasvanud ja saanud kogemusi. Õppinud keelt ja kultuuri...näinud teissuguseid inimesi. Pidutsenud, olnud asjalik...kõike. I'll never know what i'm capable of, if i don't go where i'm scared to be lost.. on päris ilus mõte eks? Ma arvan, et mu üks suurimaid põhjuseid, miks ma seni ei olnud Eestist kuskile läinud oligi, et mis siis kui ma ei saa hakkama? Kui ma end täiesti ära kaotan? Igastahes oli vaja piisavalt suurt lüket, mis mind sellesse viis, et nagu ei olnud midagi ära kaotada. Ja ma olen õnnelik! Leida oli ju nii palju rohkem. See on uskumatu kui palju sa õpid ise-enda kohta, kui oled kodust eemal, oma mugavus/turvalisus tsoonist väljas. Kui sa oled täiesti üksinda. Sa saad aru, et sa oled palju rohkemaks võimeline, kui sa oleksid seda kunagi arvanud. Ja ma usun, et see kõik on alles algus!

19 päeva ja siis Tallinn, Lennart Meri lennujaam. I miss you pumpkins!

Reedel, 17 veebruaril, oli õues nii soe, et me istusime öösel 12 ringis Liisa kooli siseaias ja jõime õlle ja ei olnud üldse külm! Kevad! Ja mis võiks parem olla kui odav õlu koolibaaris? :D Meil oli lõbus ja rahakotil ka parem tuju kui tavaliselt. Aga kui nüüd tagasi minna õhtu algusesse, siis...kuna pere lasi kuskile varakult jalga, siis jõudsin ma omadega kuskil 8ks juba Liisa poole. Rejseplanen saatis mingit veidrat teedpidi mind sinna, igaljuhul pidin peatuse kaugemale sõitma ja siis teise rongiga tagasi...aga ma ausalt ei teanud, et Friheden on tsoonis 33..nagu murphyl kombeks on, siis astus täpselt hetk enne minu peatust kontroll rongi...ja mina pahaaimamatult näitasin talle oma just pöeval ostetud kuukaarti. Küsis siis midagi taani keeles, vastasin, et ma ei räägi taani keelt...ja siis küsis, et kas mul on lisapilet...ma ei saanud aru, miks lisapiletit vaja on...ja siis ütles, et mul on tsoon 02 ja 30 aga Friheden on juba tsoon 33...ma siis vabandasin ja ütlesin, et ma ei teadnud ja et ma peangi Frihedenis maha minema...ja siis ta ütles, et tavaliselt see oleks 750dkk'd trahvi, aga eks sa jookse siis ja tagasi tulles osta lisapilet...plus samal hetkel otsustas mu telefon ka paaniliselt heliseda :D. Igastahes olin megaõnnelik, et ilma trahvita pääsesin. Päris kurb oleks olnud peale 745dkk'st kuukaardi ostu 750dkk'd trahvi saada. Anyways, siis tahtsin poodi veini ostma minna, aga mingil lambil põhjusel oli pood ainult 8ni lahti...pidi 9ni olema...ukse peal üks kutt teatas lihtsalt "det er luket" vms...nii palju sain aru, et poodi ma ei saa...pidime siis hoopis kaugemale poodi jalutama, sest ega vein ostmata saanud jääda. Tagasi trippides oli meil juba nii meeletult naljakas, et konkreetselt iga asja peale ainult naersime. Jõime oma veini ära ja siis tsillisime linna, plaaniga studenter husetisse minna, aga sinna me ei jõudnudki. A linna minnes sõitsin esimest korda Kopenhaagenis metrooga. Niiii pisike on ju! Ja seal oli üks reaktiiv-ratastooliga tädi. To the left-to the left..Lõpuks siis istusimegi Liisa kooli siseaias ja jõime õlle..suhtlesime mingite norrakate ja rootslastega ja lõpuks otsustasime õlle kaasa võtta ja mini baari jalutada. Ana ja Elina olid seal...natukene rääkisime, me käisime vetsus ja korra tantsisime ja siis läksime õue...minul tekkis värskeõhu puudus. Lõpuks trippisime koju ka. Järgmine hommik ärgates olin veendunud, et mul on tuumapohmell. Alguses vist oligi kerge, aga lõpuks olin täitsa haige...palavik ja mässive neeruvalu...õnneks 24h und ja paratsetamool päästsid mu elu. Kuigi hetkel on ikka veel tsipa imelik olla...

Eile oli üle pika aja nii tegus ja heade uudiste päev, et siiani on naeratus näol. Esiteks sain ma oma juuksed lõigatud ja värvitud ja roosa salgu sain ka! Aitähh Hanna-Liisale! Siis tuli meil hunnik napakaid ideid ja siiani on naljakas, kui ma ette kujutan kuidas me teda kolima hakkame. Just-just, ta sai eile teada, et saab sinna uude kohta, mida teisipäeval vaatamas käis, mis on nii oosõm! Aga kuna ma olen talle ju teadupärast märtsis minu asendamise eest tänu võlgu, siis aitan ma tal kolida. Lisaks puudub tal uues kohas voodi ja kappi oleks ka vaja...seega ikea it is! Aga ikeas on nii haigelt kallis koju transport, samas treileri rent on tasuta...ja kuna me nkn võtame minu perelt autot laenuks siis rendime parem treileri...märgime ära siinkohal, et kumbki pole kunagi varem selle asjandusega sõitnud...mistõttu see ilmselt saab väga naljakas olema...eriti tagurdamine ...ja üldse...Kopenhaagenis sellega esimest korda sõita...aga kui me sellega hakkama saame, siis suvel võtame road-tripi Rootsi ette...või vähemalt paneme plaani. Lisaks asub ta uus elamine neljandal korrusel ja ilmselt voodi ja kapp ise ülesse ei roni:D...ja kapp tuleb ju kokku ka panna...nii, et märtsi algus tuleb tegus ja naljakas.
Eilse juurde tagasi põigates, siis mul emps helitas, et niizama öelda, et kui ma Eestisse tulen, siis mind ootab uus iPhone 4s. Mis on ise-enesest väga äge, sest mu praegune sada aastat vana ja katkine samsung ootab ammu välja vahetamist ja ma olen iPhone juba mõnda aega tahtnud, aga teisalt on õel...sest ma olen Taanis ju veel natukene alla kuu aja...*eijaksaoodata*.

ps! kes tahab mulle rõõmu teha siis, maasikamaitselised või õunamaitselised draakoni nätsukommid postitada minu nimele Lundtofte 276B, Lyngby 2800, Denmark. Aitäh! :D

Kuulge, kevadeks on ju isegi lootust! Hommikul oli küll kena -10, aga tuulevaikne ja isegi ei tundunud külm. Ja päike siras taevas ja tegu oli sooja päikesega! Ehk siis lootus kevadele on olemas! Istusin juba terassil enne ja mõtlesin suvest...eriliselt mõnna oleks seal õhtul istuda ja veini juua ikka!

Teiseks andsin täna alla ja küsisin oma palga kohta ka...1sest on ikka mõni päev juba möödas...ehee. Ja nagu arvata oligi, oli ta mu täiesti ära unustanud :D. Aga nüüd lõpuks saan siis oma palga ka, jei!

Ja kes grammidega kursis on, siis mu lemmikud Foo Fightersist tegid mõnusa töö :)...kõik räägivad Adelest ja Adelest...aga Foo Fighters ei jäänud alla.

Best Rock Performance - Foo Fighters Walk
Best Hard Rock/Metal Performance - Foo Fighters White Limo
Best Rock Song - Foo Fighters Walk
Best Rock Album - Foo Figters Wasting Light
Best Long Form Music Video - Foo Fighters Back and Forth


Võite ise arvata, kui õnnelik ma nende üle olen!

Eile sai David 4 aastaseks. Mulle üldiselt igast need külalisterohked üritused siin ei istu. Eile oli isegi üllatavalt meeleolukas ja üle-elatav. Ja sünnipäevakook on lihtsalt nomnomnom...räigelt magus, aga siiski mugisin kaks tükki, nom! Ja kui oleks seda veel alles, siis võtaks hea meelega ühe tüki veel. Esimest korda sain ma üpriski palju aru, mida rahvas taani keeles oma vahel jutustas, seega olukord läheb aina paremaks! Kahjuks vist tuleb aga see sünnipäeva jaur uuesti läbi elada, kui Steve koju tuleb ja siis suuremalt kui eile. Kui päris päris aus olla, siis üldse ei viitsi. Aga õhtu lõppes meeleolukalt Hanna-Liisaga jutustades ja teisipäeval joome veini ja lõikame/värvime juukseid...sest mul valitseb peas täielik kaos :D...ja meil on sel nädalal koolist vaheaeg, ehk siis kuidagi tuleb ju oma aega täita ja kodus olemine ajaks mu hulluks vist. Plus pole viimasel ajal üldse viitsimist keelekoolikatega hängida...ma reaalselt ignoreerin nende kõnesid ja sms'e...pole üldse minulik...aga talv on ja külm on ja ma vaja seda üksinda olemise aega...või õigem oleks öelda vajasin...sest nüüd on juba vaikselt isu pidutsemise järele tagasi tulnud. Kevadet tahaks ja et õues ei oleks külm ja lumeplögane. Oleks vaja energiat asjalik olemiseks ka. Kooli paberid korda teha, võib-olla külastada lahtiste uste päeva ja siis paberid ära saata. Üks suur asi oleks siis tehtud ja jääks ainult pikk aeg ootamist. Ja muidugi keelekooli eksam. Kuna ma reedel olin jobu ja kooli ei läinud, siis ma ei teagi kuidas mul proovi-test/eksam läks...aga Ana väitis, et tal läks hästi..ehk siis ma ei usu, et mul ka väga halvasti minna sai...või mis?

Lisaks mainin ära, et koju tulekuni on ainult 29 päeva jäänud! *excited*

ma ei jõua sessionit ära oodataki!

Üks asi, mida ma Taani juures täiega vihkan on tuul. Täna oleks nii mõnna ilm, aga tuul muudab selle niii freaking külmaks ja ebameeldivaks :(.

Miks mõnikord on nii lihtsat asja nii raske küsida? Näiteks kui su palgapäevast on 8 päeva möödas ja su palka ikka pole üle tulnud...miks ma ei saa küsitud, et kuhu see jääb? sitahäda, y0!

i'm a little drunk and i need u now..

Terve tänase päeva olin sunnitud kuulama, kuidas Ana kutte vihkab, sest ta kutt ta maha jättis. Ja kui koju sõitsin siis sõitis mu ees auto, mille taga oli kiri bf service ja telefoninumber. Haakus teemaga ideaalselt. Kuigi pildi järgi tundus mingi toruabi firma olevat.

Lisaks tuli eile ära ka lause, et kui mulle ikka keegi/miski ei meeldi, siis ma oma kehakeelega ei oska seda varjata. Ise ei märganudki kusjuures, et ma nii negatiivse hoiaku võtsin, kui Simin klassi astus...aga tõsi, ta ei meeldi mulle...ta on Iraanist ja ma ei saa sõnagi aru, mida ta räägib. Ta on ikka väga tõsiselt seda võtnud, et taanlased räägivad kartul suus.

Vahepeal on kuupäev vahetunud ja mul ikka sissekanne pooleli...oih. Igastahes oli meil täna koolis vaheeksam...või lihtsalt test rohkem. Ei olnud üldse nii keeruline. Aga keset testi oli tahtmine Javadi tooliga visata. Nimelt oli ülesanne, kus loed teksti ja siis vastad küsimustele ja selleks oli aega 10 minutit. Minul sai ka ülesanne mingi 4 mintsaga valmis ja istusin siis niizama vaikselt. Tal sai mingi 7 mintsaga valmis ja pistis kohe lõugama, et tal valmis. MILLEKS nagu?! Ole kuss ja kannata kuni teistel ka tehtud. Argadjaf...ta ajab mind nii närvi lihtsalt.

koju tulekuni on 34 päeva! ma vahepeal sattusin maha-arvestamisega hoogu ja sõin mitu päeva korraga ära :D..

Esmaspäevad jätkuvalt pole minu jaoks tehtud. Tänane oli nii rõve, et ei teagi, kas säästa teid või ei. Aga et te ei arvaks ekslikult, et mu elu on roosa ja lilleline siin, siis ma natukene ikka pean rääkima. Nimelt on esmaspäev muidu tore päev, lapsed on lasteaias, kooli ei ole...teha on igast asju, aga siiski pmst vaba päev eks. Aga eile hommikul oli Pauline (pere-ema) täiesti haige. Liikus reaalselt roomates ringi ja vedeles ainult põrandal. Andsin siis lastele hommikusöögi ja viisin nad päevahoidu. David aga tuli koju, sest he got very very very hurt in the tummy. Yeah, right. Kunagi hiljem õhtu poole küsis "why we are home anyway?". Aga see selleks. Ta kunagi 6 ajal oli ikka haige ka ja ropsis terve elutoa täis...ja siis magas hommikuni...vahelduva eduga. Aga ta oli terve päeva lihtsalt nii annoying...sest ma arvasin, et ok ma saan õppida ja oma asju teha, et küll ta vaatab telekat, kui paha on vms...aga ei...ta lasi mul voltida ja joonistada ja sundis mängima endaga kuni hetkeni, mil Eva päevahoiust helistati, et ta haige. Läksin siis talle järele...tüübil oli/on kõhulahtisus. Juhei! Kuna Pauline ei suutnud püstigi tõusta siis sain kogu rõõmu endale. Siinkohal võtan päeva kokku lausega "it was full of shit!" ja edasi jääb rõõm teie kujutlusvõimele.
Õhtuks muidugi olukord normaliseerus, aga seda alles 7 paiku. Õnneks oli mul üldine meeleolu hea ja siis ei tundunud kogu päev nii masendav ka.

Ps! see laul on nii ilus!
http://www.facebook.com/photo.php?v=10150511754525443

34 päeva ja siis Eesti!

wrong kind of pain..

Eile vaatasin filmi Stay. Tegu oli ühe eriti fucked-up filmiga, for sure. Aga mulle meeldib, kui vaatad filmi ja ei saa üldse pihta, mis toimub või mis nüüd juhtub ja kuhu see kõik ükshetk kokku jõuab. Ja selles filmis reaalselt sel hetkel kui arvasid, et tead...siis said teada, et ei tea sa midagi. Ja filmist jäi pähe kummitama "there's too much goddamn beauty to quit.." aga nii ongi.

Nädala algus oli küll selline et tõmbaks kookonisse ära, kuulaks depressiivset muusikat ja ei suhtleks kellegagi. Esmaspäev lihtsalt hakkas niimoodi, et mul oli paha tuju...miski ei teinud seda paremaks...ainult hullemaks läks. Hästi kuri oli olla...kõik ärritas...kõik oli paha...noh esmaspäev, teate küll...ma siiski hinges Garfield. Lõpuks oli mul jälle see tunne, kus ei taha midagi teha, aga kõik nagu surub nurka ja oleks nii palju vaja teha, aga lihtsalt ajaliselt ei jõua. Tegelikult polnud olukord üldse nii hull. Mul lihtsalt aeg-ajalt käib kiiks ära ja siis ajan end ise närvi, rumal...ma tean. Ja siis kui ma poes käisin, siis lampi hakkas nii neetult kurb, et hakka või nutma. Ja kui sul puudub põhjus, on raske olukorda muuta, eks? Anyway jätkus sama rada ka teisipäeval. Hommik hakkas muidugi veel eriti toredalt...ninast hakkas lampi verd jooksma...hallelluuuuuja! Seega otsustasin ma, et see küll hea märk ei ole, ja ma ei lähe kooli. Jube veider oli esimest korda kool üle lasta. Mitte, et midagi suurt nüüd sellest katki oleks, aga mulle lihtsalt ei meeldi puududa. Muud midagi ei juhtunudki, kui pääsesin kind of selle nõmeda raamatu ümber jutustamisest...küll ma eksamil selle endale tõmban...ja meile on rühma üks uus inimene pandud...Iraanist, mingi naine...imelik tundus...aru ei saa ka, mida ta räägib. Ja noh Iraanist kõlab mu jaoks juba halvasti...krdi Javadid on ülekaalus! :D

Muideks, ainult 39 päeva veel...