Ou, järgmine nädal on jõululaupäev? Kuidas see juba kätte jõudis? Ma ei ole valmis! Mul ei ole mitte mingit jõulutunnet. Mitte, et mul muidu ka väga oleks, aga see aasta on kogu see trall minust kuidagi kaarega mööda läinud. Ei suuremat poodlemist ega muid ettevalmistusi, või noh eks väikesed kingid sai ikka ostetud, aga ei midagi pöörast...pigem lihtsalt ja mitte väga rahakotti kurnavalt...lõpuks ei ole ju asja mõte meeletus raiskamises vaid mõte loeb. 

Teiseks olime Liisaga kohutavalt kahevahel, et mida neil jõuludel teha, kuidagi tundus, et side meie ühise perekonnaga on ligadi-logadi ja ei olnud erilist soovi nende juurde minna, aga ükskõik, mis vabandusega me nende jaoks välja oleks tulnud, oleks jäänud lihtsalt mulje, et me ei taha sinna minna...mis poleks vale olnud, aga vaatamata kõigele polnud see meie eesmärgiks...lõpuks peale mõningat kaalumist ja mõtlemist, otsustasime, et jube imelik oleks jõulud nii veeta, et ei ole perega...ehk siis tulevad minu kolmandad jõulud Taanis minu Taani perega ja mõnusa traditsioonilise Taani jõululauaga..mmaitsev! 

Samas on need jõulud esimesed jõulud siin, kui ma igatsen Eesti jõule, või ma pigem igatsen seda, et saaks jalutada imelises Tallinna vanalinnas ja tunda seda kodu tunnet. Vahet pole kui koduselt ma end ka siin ei tunneks, siis see kodune tunne, mis sul on koduriigis, emakeelest ümbritsetult, seda ei asenda mitte kunagi mitte miski. Ehk järgmisel aastal? Eks saab näha. 

Muidu aga on aeg möödunud natukene laiseldes, natukene kooli eksamiprojektiga tegeledes. Viimane oli üks korralik peavalu kuni tänaseni, mil ma enda arust sain päris palju tehtud või vähemalt piisavalt, et eksamilt läbi saada. Jah, ma olen jõudnud punkti, kus mul on juba veits suva, mis hinde ma saan, peaasi, et uuesti ei pea tegema seda asja. Aga sellelegi vaatamata on mul tunne, et kas inimesed päriselt paanitsevadki oma tehtud projektide pärast või paanitsevad moe pärast? Sest kõik on nii raske ja pahasti ja aega on vähe. Noh tegelikult see kõik on õige, ma ise vingusin ka seni, AGA ma olin ise ka paras laiskloom. Aga vaatamata sellele on mul olemas suurem osa nõutud asjadest, võib-olla võiks nad paremini olla loodud ja rohkem vaeva nähtud, aga tead, fuck it...kui mul jõuluvaheajal on aega ja viitsimist, siis eksami kaitsmise ajaks veits parandan neid ja kaitsen enda au uhkelt ära, aye! 

tõmban siinkohal otsad kokku, kuulmiseni :).

cheers!

Do nothing when you’re angry.  Some people think anger can focus emotions, but it doesn’t. It’s like focusing on a kaleidoscope. You’ll walk straight off a cliff. Anger is a roadmap off that cliff. You have to wait until it settles down and you get perspective. Time is the morphine drip that soothes the anger. Then you can act. Anger is just an outer reflection of inner fear. The fear might be correct, but the anger blurs it.

Note to myself, päriselt.

for the ways that i hurt, when i'm hiking up my skirt.
i am sitting on a throne while they're buried in the dirt..

Vanal heal ajal, kui väike olin, siis ei saanud olla miski ägedam, kui et õues oli nii kuradi külm, et kooli ei pidanud minema, sest olid külmapühad. Mäletate ka neid? Maal elanud kindlasti mäletavad. Aga Taanis elades võid vabalt saada vaba päeva selletõttu, et õues on tuul, mis juba päris hommikust on end ülesse kerinud ja vaikselt juba tormi mõõdu välja annab. Juba teine selline korralikum teema sel sügisel. Ma ei saa just öelda, et see mulle ei meeldiks... ma jätkuvalt fännan neid korralike ilmastiku olusid, kus kõik asjad on rivist väljas ja kerge kaos on kohal. 

Aga muidu, pole siia jälle mõnda aega sattunud. Kiire? Ma ei teagi, leiaks aja kui tahaks...kõigeks leiab ju, kui tahta. Mis siis vahepeal toimunud on.. kool ja projekt ja hunnik depressiooni ja paanikat selle kõige ümber.. aga saime tehtud ja ma arvan, et mitte kõige halvemini. Aga nüüd täna saime oma eksamiprojekti lõpuks kätte ja ma ei ütle, et ma just õnnelik olen. Selle kooli motoks on viimasel ajal anda täiesti võimatu ülesanne ja siis heal juhul pool vajaminevast ajast ja õpi ujuma. Ja ma ei oska ujuda! :(

Hüpates tagasi eelmisesse nädalavahetusse, siis see möödus ka suhteliselt kiirelt...esiteks laupäeval tuli ärgata varakult, sest mul oli Sarah juures tattoo aeg ja enne seda plaanisime minna Liisaga brunchile. Üks kuradi mõnus brunch oli, kuigi oleks tahtnud seal kauem tsillida ja head paremat nautida...aga Sarah ootas ja tuli nõela alla minna...

Minu uus, järjekorras seitsmes kaunitar on küll natukene liiga nunnu ja tüdrukulik, aga mulle ta meeldib ja Sarah tegi hea töö! Kui ma sel nädalal koolis käisin, siis oli antud tattoo otsene reklaam Sarahle, kes hetkel ju alles õpib seda asja ja vajab julgeid inimesi, kellele tattood teha...plus teeb seda Taani mõistes ikka väga väikese raha eest :).

Edasi jätkus päev väikese niisama ringi kondamise tähe all..linnas on nii palju ilusat jõulu ja me pidime ju ometigi sellest osa saama. Lõpuks liikusime Liisa poole, kus ma lubasin aidata tal asju pakkida... taustaks Terminaator, mida me rõõmsalt kaasa laulda üürgasime ja glöggi..mm! 

Aga teate kuidas nõuka aja väljalaske naised kolivad? Esiteks viskavad nad kõik kola umbes 30-45 minutiga mikrokasse, pakkides selle ääreni täis. Ja hiljem viskavad nad selle kola poole tunniga autost tuppa ja seda kahekesi!

Aga kõrvale illustreerivaks näiteks, kuidas Taani naine kolib. Taani naine kutsub appi oma sõbranna, mõlemad oma vennad, onu ja onu naise ja kolib ka oma asjad ära. 

Väikene tööjõu vahe, aga me ei kurda. Hiljem käisime veel Liisaga  Ikeas, jättes sinna ilusa summa raha, aga ilma mingite asjadeta ka elada ei saanud, seega tuleb hakkama saada. 

Ühesõnaga jäi selja taha üpriski asine ja pikk nädalavahetus, mis oli lisaks kõigele ka väsitav...aga päris mõnus vaheldus sellele kreisile pidutsemisele, mis vahepeal on aset leidnud.

Nimelt nädalavahetus enne seda oli meie kooli projekti Copenhype koduka esitluspidu, kus esinesid erinevad bändid ja üldse palju ilusaid ja toredaid inimesi tähistasid koos laupäeva. Alguses kui me sinna läksime, siis olime me liiga varajased ja seal ei olnud veel meie kursakaid, seega me liikusime LA baari, kus oli plaanis õlu-kaks juua...aga see lõppes hoopis parema ideega...teeme kõik 10 shotti näkku...mis omakorda viis järgmise geniaalse ideeni, võtame kaasa kolm pitsi ja võtame nurga pealt nettost ühe pudeli Små Blå'd...mõeldud/tehtud. Kui kolm tsikki 15 minuti jooksul 0,75 liitrit Små Blå'd hävitavad ja peale seda enda arust üldse purjuski ei ole, siis võib olla kindel, et tegelikult on nad jumala kinni. Õhtu täienes veel paari õlle ja mõndade shottidega ja viina-vee kokteilidega, plus shampusega, mida Christina mind jooma sundis...ja kui ma järgmine päev ärkasin ja mul polnud pohmakat, siis ma pidasin seda kergelt ebaausaks, aga väga ei kurtnud, sest tuli minna perele külla ja laste kisa pohmakaga oleks killer kombinatsioon olnud. 

Muud asjalikku ega pöörast toimunud väga ei olegi..seega järgmise korrani, y0!