Ma olen alati mõelnud, et usk on see üks kurjemaid jõude ühiskonnas...või noh, et ta on üks neid põhjuseid, miks on igasugu konfliktid erinevate riikide ja kultuuride vahel ja ma olen seda nii mõttetuks pidanud, sest kuidas saavad inimesed sõdida selle üle, et keegi teine ei usu sama asja, mida teine?

Aga tead, mis veel hullem on? Raha! Kuidas kurat saab üks paberi lipik, metalli tükk või number su pangakontol kontrollida su elu? Jajah, raha ei tee õnnelikuks...no kurat kui sul on maksmata arved, mõtled, millest loobuma pead, et kuu lõpuni süüa saaksid ja kuidas kurat reisimine jms on alati pika-ajaline planeerimine ja raha kogumine, siis ikka mõjutab see kuradi füürer su õnne. Mulle üldiselt meeldib mõelda muidugi, et raha on kõigest vahend, mida ta tegelikult ju ongi...aga viimasel ajal on ta eksisteerimine mu elu natukene segama hakanud. Või oleks siin kohal õigem öelda, raha puudumine?
Igastahes tahaks teha igasuguseid vägevaid asju, reisida ja kolida jms...aga siis pead mõtlema, et kurat, aga kust ma selle raha võtan? Ja kogu see osa ajab mul südame lihtsalt pahaks. Ja fakt, et paljud on valmis müüma oma tõekspidamised raha eest, teeb mind kurvaks ja paneb ühe enam mõtlema, millises koledas maailmas me elame.

Aga miks ma hakkasin neile asjadele paar päeva tagasi eriti tugevalt mõtlema? Nimelt ma teen täiesti mõttetut ja vähemakstud tööd hetkel...aga vaata ülikooli kõrvalt on tegu niikuinii ainult vahendiga, mis aitab ära elada ja enda unistuste töö poole püüelda...igastahes olen ma seda tööd teinud nüüd kuskil natukene rohkem kui neli kuud ja mul on kergelt kõrini. Aga noh vaata raha on vaja ja siis surud hambad risti ja teed...mis siis, et tunned, kuidas see töö ei arene kuskile ja see kõik sulle närvidele käib..jah, ma olen kohutavalt püsimatu ja mul on vaja tööd, mis pakub mulle väljakutseid ja ei ole iga päev täpselt üks ja see sama. Eelis on see, et hetkel olen endale rohkem tunde saanud ja see tähendab, et  palgapäeval potsatab minu kontole suurem summa raha, kui seda oli varem.
Aga siis nüüd oli mul võimalus veel lisatunde saada, kui ma hakkaks esmaspäeva õhtul ühte kontorit koristama. Kuna mul sisuliselt esmaspäeva õhtu on muidu vaba, siis algul mõtlesin, et dvj...küll ma suudan oma ajagraafiku jooksma panna, sest hetkel on lood nii, et esmaspäev, teisipäev, neljapäev ja reede on kool, 9-14 iga päev. Kolmapäevad on üldiselt vabad, aga vahel teeme siis grupitööd, oleneb kaugel me oma projektidega oleme parasjagu. Ja siis teisipäeval ja neljapäeval on õhtul taani keel...aga see on mulle endale vajalik ja ma tahan seal käia ka eks :). Ja siis kolmapäeva õhtul on töö ja ühel päeval nädalavahetusel ka, või oleneb kui palju ma viitsin ühe päevaga koristada...tavaliselt püüan ikka ühe päevaga hakkama saada. Ja reede õhtu on vaba ja sedasi võikski olla, arvestades, et siis saab reede baaris käia ja olla muidu sotsiaalne :)...plus millalgi tahab inimene ju puhata ja mängida ka :).
Nii ja nüüd hüppan tagasi selle esmaspäevase töö juurde. Tegu oleks ühe hea lahmaka kontoriga, aga sellega on aga...esiteks, olen ma seal kaks korda käinud ja mõlemal korral olid mingid inimesed kontoris peale tööpäeva, ehk siis mind räigelt härib, kui sa koristad ja keegi passib alles veel tööl. Teine aga on, et see on reklaamiga tegelev firma ja üks neid, kuhu ma tuleval aastal tahaksin oma praktika avalduse saata, et seal siis oma praktika teha. Ehk siis minu sees ütleb miski, et ma ei saa ega tohiks seal praegu koristajana töötada. Seega, ütlesin talle ära, et mul ei ole aega seda kontorit teha. Ja ma ei ütle, et mul oli see kerge otsus, sest iga sent ju loeb...aga kõike ei saa rahasse arvutada. Fuck it! :)

Kuna ma olen seda sissekannet umbes esmaspäevast saadik kirjutanud, siis vahepeal oli ära ka palgapäev ja positiivne üllatus oli, et ülemus oli 75 tunni asemel 25 tundi arvestanud mu tööajaks ja selle järgi ka maksnud...õnneks parandas oma vea...aga alguses ajas ikka marru küll! Aga dvj, võtan selle raha teemalise vingu teema kokku nüüd ja võib-olla võtan end kätte ja kirjutan klassi jõulupeost ka mõne sõnaga...aga seda järgmistes postitustes, kui üldse...

y0!

Ou, kuidas on võimalik, et ma alles eile nägin esimest korda filmi Inception? Mina, kes armastab Christopher Nolanit? Mina, kellele meeldivad mindfuck filmid? Ma olen endas pettunud lausa. Aga nagu ütleb vanasõna siis parem hilja, kui mitte kunagi. On see üldse vanasõna? A no sisuliselt ei muuda see fakti ju.
Ma nautisin seda filmi ja arvan, et kõik peaksid seda vaatama, kui nad seda vaadanud ei ole.
Jajah, mul on see ahvivaimustuse teema, et kui miski on hea, siis ma olen ülepea kaela sees ja ega siis eriti negatiivseid asju ei märka. Hea või halb omadus, ma ei teagi...oleneb vist. Vastu sõrme saan elus palju, aga kui emotsioonid loevad, siis ma saan ka maksimum emotsioone igasugu asjadest.
Niisiis filmi juurde tagasi.
Joseph Gordon-Levitt! Vau, nagu vau! Ma siiani polnud seda temas näinud, millest kõik vaimustuses on, aga miski tema juures selles filmis paelus.
Leonardo DiCaprio - ausõna, kõik, mis ta viimaste aastate jooksul teinud on, on tema väärtust näitlejana ikka väga tugevalt tõstnud. Fuck Titanic, see mees on andekas!
Tom Hardy, are you kidding me? Temas on see miski, ma ei tea mis, aga on!
Ellen Page, super!
Ja see sisu ja pinge, mis sealt said. Ja üldse mulle nii meeldivad need kergelt fucked up filmid. Ja ütleme, et see oli lausa nii hea, et ma lihtsalt istusin ja vaatasin. Tavaliselt ma tegelen saja asjaga samal ajal, kui ma filmi vaatan ja lisaks suudan ma seda nii palju kordi pausile panna, et võin vabalt mõnda filmi kergelt nädal aega vaadata. Ma tean, et see on kohutav komme ja, et ma olen liiga lihtsalt distracted, ma püüan sellega tulevikus tegeleda ja fokuseerida rohkem ühele tegevusele korraga...ehk siis saavutan ka oma elus midagi. Aga seda filmi ma istusin ja vaatasin ja ilmselt poleks seda minu tavapärase filmi vaatamise stiiliga saanudki vaadata...oleks natukene liiga segaseks kiskunud see teema. Nii, et kindlasti üks lemmikfilmide alla minev film!

Aga muidu, fuck you ühiselamu ja su lollakas tuletõrje alarm, mis huilgab natukene liiga tihti ja natukene liiga tihti ilma põhjuseta. See ei ole enam eriti naljakas....ma ei viitsi alati ilma asjata kuskil koridoris tsillida, sellepärast, et toas olles on see undamine faking ebameeldiv ja kõrvulukustav..
plus viimati kui see alarm öösel oli ja ma ei viitsinud välja minna, siis mu kõrvad järgmine päev veel valutasid ja oli äärmiselt ebamugav tunne, plus ma ei saanud kõrvaklappidega muusikat kuulata, sest see ajas mu kõrvad valutama ja südame pahaks.
Ja ma tõesti ei viitsi enam. Ühel heal päeval, kui see hoone tõepoolest kuskilt otsast põleb, siis ei viitsi keegi end liigutada ja siis on jama. Mina loodan, et selleks hetkeks olen siit välja kolinud ja elan rahulikult kuskil linnas, vot nii.

Aga kell on jälle ootamatult 2.02am saanud ja ma olen ikka üleval nagu ööküll...oi ma juba tean, et see fucked up unerežiim maksab mulle järgmisel nädalal kätte, kui ma pean 7 või hiljemalt 7.13 ärkama, et 9ks kooli jõuda. Tegelikult võiksin ma hiljem ärgata, aga ma käin hommikuti pesemas ja mu juuksed kuivavad veitsa aega ja noh mul pole fööni. Peaks muretsema ehk? 

tsau!

Enda lollid teod kummitavad? Reede oli see päev, kus ei olnud sisuliselt vaja mitte midagi teha ja ma veetsingi selle mitte midagi tehes. Vaatasin Family Guyd ja Garfield and Friendsi ja olin niisama maru laisk.
Ja siis üks hetk tuli sõnum, sisuks "any plans tonight?" Ühendasin ära, et see number pärineb tollest koolibaarist, kus see kihlvedu oli ja värki. Aga ma ei olnud kindel, et kes see on. Seega kirjutasin vastu, et kellega tegemist? Oligi üks tüüp tollest õhtust. Veider oli, et miks kurat hoiad sa mingi suvalise tsiki numbrit alles ja üle kuu aja hiljem võtad ühendust? Arvas, et äkki olen koolibaari peole minemas ja oleks tore mind uuesti näha. Minu plaan oli olla jätkuvalt kodune ja seda ma ka tegin.
Veidikene aega hiljem kui ma Marisega skaipisin, tuli uus sms sisuga "hi, are you coming to fredags bar today?" Viskasin siis kiiresti pilgu telefoni, et kes kurat see on ja üllatust üllatust, minu suur sõber nohik isiklikult. Väga veider õhtu ikka, kõik korraga sellest õhtust.
Sellele järgnes öösel ka tore unenägu, nimelt...oli suvaline reede ja olime kursakatega otse loengust baari õllele läinud...ja läksin parasjagu koos oma silmarõõmuga õlut juurde ostma, kui tuli see nohik ja hakkas räigelt mu peale lõugama. Ja kuna ma ei ole eriline fänn, kui keegi mu peale tühja eest teist taga lõugab, siis ma tõstsin ka ta peale häält. Mille peale ta karjus mulle, et ma olevat ta elu ära rikkunud ja bla bla. Seda kõike vaatas pealt mu silmarõõm eriti arusaamatu näoga ja küsis siis vaikselt, et "what is this all about? Seletasin talle siis, et oli üks fredags bar, kus me vedasime tüübi suudlemise peale kihla ja värki. Mille peale tüüp muigas kavalalt ja teatas "I wouldn't mind if you would bet on me" ja pööras õlut ostma.
Ja kui aus olla, siis ma ei imesta, kui see nohik päriselt ka mingi reede baar mölisema tuleb minuga. Oi jah. 

Uskumatu, et suudad mingile suvalisele inimesele mingi huvitava mulje jätta ja see, kellele tahaks sellist muljet jätta, sellele ei suuda...mõtlesin selle üle enne, huvitav kas asi on selles, et pingutad üle või midagi? Et ole sina ise ja raba inimesi sharmiga? :D 

Ja lisan siia lõppu veel ühe naljaka loo laupäeva hommikust. Nimelt neljapäeval vist tuli välja Paul Oja this mixtape is so 2012...mis on kolm tundi pikk ja päris muhe kuulamine, aga pean ausalt ütlema, et ma ei ole päris algusest lõpuni seda veel läbi jõudnud kuulata. Aga mixteibi keskel on Three Loco laul, mille ma ka siia linkisin teile. Täiega muhe laul on. Linkisin selle Liisale ka, aga ta ei öelnud sõnagi selle kohta ja ma siis mõtlesin, et vb ei meeldinud ja ei pööranud rohkem tähelepanu. Aga laupäeva hommikul kuulasin seda uuesti ja linkisin talle uuesti, et see ikka nii tere hommikust lugu mul. Jälle vaikus. Läheb mingi pool tundi mööda ja tsikk teatab, et "ou Pauli mixteibis on üks hea lugu..." ja siis lingib mulle selle sama loo. Dauh! :D

Ja esimene eksami sess Taanis on üle elatud. Ütleme, et ma esimest korda vist reaalselt õppisin eksamiks nii palju nagu sel korral. Üle nädala vahelduva eduga sai tegeletud kordamisküsimuste ja esitlusega, viimasega küll väga vähesel määral ja lõpufaasis. Aga ma ilmselt tean ka, miks ma selleks eksamiks nii palju õppisin, sest ma reaalselt tundsin, et need teadmised, mis ma siit saan, on mulle tulevikus vajalikud ja pakkusid huvi ka. Ehk ma vist olen lõpuks jõudnud õige erialani? :).
Eksamiks õppimise perioodil olid ka mõned huvitavad hetked, mil minu üks silmarõõmust kursakas arvas, et ehk võiksime koos kordamisküsimusi harjutada või siis räägiks läbi esitlust. Mõte polnud mingis mõttes paha, aga ajafaktor ja meditsiinilised nähtused panid siinkohal käe koos õppimise vahele. Aga ega meil kummalgi ise-enesest ei olnud vajadust koos õppimiseks, sest mõlemad said ise-seisvalt ka oma asjad selgeks ja väikeste materjalide vahetamisest oli natukene ikka kasu :).
Kuna meid kursusel on meeletult palju siis eksamid olid jagatud viiele päevale, eelmine reede olid esimesed inimesed ja sel neljapäeval viimased. Juttude järgi olla mõni õppejõud päris terav olnud ja nii mõnedki kukkusid läbi...isiklikult ei ole ühtegi läbikukkunu nime kuulnud, aga võib ainult aimata, sest eks semestri jooksul on need laiskloomad, kellel millestki õrna aimu ei ole, silma jäänud. Aga eksam ise oli selline, et pool tundi inimese kohta..millest 10 minutit oli sul aega esitluseks, 10-15 minutit õppejõududel aega küsimusi küsida ja siis 5 minutit, et otsustada, kas saad läbi või ei ja ka väikene tagasiside, et mis võiksid paremini teha või millele peaksid tuleval semestril rohkem keskenduma. Sel korral kahjuks hindeid ei pandud, isiklikult oleksin tahtnud.
Niisiis, minu eksami päev oli kolmapäeval ja eksam suhteliselt hilisel ajal, 14.15-14.45...aga kuna meile oli öeldud, et tulge varem kohale, siis ma liikusingi ilusti pool tundi enne oma aega sinna. Olin kodus hommikul alles oma esitluse lõpetanud ja ei olnud õieti veel läbigi mõelnud, mida ma neile seal täpselt räägin...ja mis mõnes mõttes mind ehk häiris oli ka fakt, et ma ei olnud peaaegu üldse närvi läinud. Mingi hetkeline närveldus tuli, kui olin rongis, aga see möödus kiiremini kui tuli. Igaljuhul, istusin siis seal ja lugesin veel Scheini mudeli kohta, mida keegi mainis, et minu eksamineerija oli talt küsinud...ja millegi pärast minul polnud konspektis ühtegi rida ei tema ega tema teooria kohta. Niisiis, olin just avanud wikipedia ja minu eksamineerija Jens pistab pea nurga tagant välja ja hüüdis "Hej, Kristel?" "yea, me." "do you wanna start now?" "yea, sure" ja nii ma siis läksingi sinna, ilma, et oleksin päris täpselt aru saanud, mis värk selle härra Scheiniga oli..
Sees küsis Jens, et kas ma tahan kasutada projektorit või istun nende juurde laua taha...arvasin, et nende juures on piisavalt mugav ja hea :). Rääkisin neile siis oma projektidest, mis läks hästi, millega ma rahul ei olnud, ka hetkest, mil ma täiega motivatsiooni ära kaotasin ja kuidas kodeerimine on minu jaoks maailma kõige suurem peavalu ja üldse selline muhe aus ülestunnistus terve semestri kohta. Nad arvasid, et oli ilus esitlus ja küsisid mingeid disainilisi küsimusi ja siis tuli mu lemmik osa, küsimused kodeerimise kohta. Päris korralikult keeruline oli, aga Jesper, kes oli minu teine eksamineerija ja juhuslikult 25 aastat kodeerimisega aktiivselt tegelenud härra, aitas mind päris palju suunavate küsimustega ja sain vist üldiselt küsimustele vastatud. Siis küsisid nad ühe projekti kohta, mida ma isegi ei olnud oma esitluses kasutanud ja millega ma ei olnud ise väga tegelenud, aga suutsin valdavalt nende küsimustele ka ära vastata...keeruline oli seletada, miks logol mingi detail on, mida sa ise teinud ei ole. Aga siis oligi hetk, mil nad otsustasid, kas ma saan läbi või ei. Pidin ukse taga ootama ja siis Jens tuli hetk hiljem ja kutsus mu tagasi, enne kui ma lauani jõudsin ütles juba "Chill out girl, you passed!" Ja siis rääkisid veits, et nad näevad, et ma kodeerimises ei ole päris kodus, aga samas näevad nad ka, et ma tean seda ja tegelen sellega...nii, et püüa tuleval semestril mõne hea kodeerija külje alla istuda ja õppida talt...ehee. Igastahes täitsa tsill eksam oli :).
A ja mu silmarõõm sai ka eksamilt läbi loomulikult :). Targad oleme, y0!

Mis siis veel toimunud on? Keelekooli läksin tagasi...snart vil jeg snakke kun på dansk, ehee. Natukene on naljakas veel, aga küll see keel ka tuleb, vähemalt on praegune keelerühm on suhteliselt tsill, ei ole ühtegi imelikku moslemit või muud tsurkat ja õpetaja on senistest kõige ägedam...hullult kannatlik ja rahulik ja seletab asju nii, et saab ilusti aru ka :).
Taanis juba elatud mõnda aega, oleks juba aeg see keel lõpuks endale selgeks teha, eks? :)

Vingun natukene ilma üle ka. Seni oli meil üpriski soe ja mõnus talve kohta, aga siis läks täiesti ootamatult külmaks...ma tean, et meie -2 võib kodumaalaste kõrval tunduda poisike, kuid see on kuratlikult külm. Eile oli kohe kuidagi erakordselt külm, eriti arvestades, et isegi tuult ei olnud eriti. Lihtsalt vastikult külm, ma ei olnud just palju õues, aga piisavalt vist, et terve õhtu kodus lõdisesin ja värisesin, sest lihtsalt ei hakanud enam soe. Hetkel istun ka teki sees ja ei ütleks, et mul just erakordselt soe olla oleks. Samas see lollakas ühikas on ka paberist ehitatud ju, kui mul kardinad ees ei ole, siis konkreetselt tuul puhub tuppa, hetkel on väikenegi takistus. Nii, et järgmist talve ma siin küll kuidagi moodi elada ei taha. 

Aga hetkel tõmban otsad kokku, sest ei ole otseselt millestki kirjutada ja tänane plaan on niisama tsillida ja mitte midagi teha...hetk tagasi käis postiljon ukse taga ja tõi mulle DVPH albumi "Mõtted on mujal" ...mille ma juba taustaks mängima olen pannud ja tundub, et tuleb üks nauditav 60 minutit ilusa muusika seltsis :), cheers!

aga see Burn Stilli hittlugu on mu viimase 7 päeva enim kuulatud. Burn Still, madafakas!

Cool as a cucumber? Sattusin lugema siin ühte eriti ägedat Taani ajakirja nimega bitchslap ja seal toimetaja arvas, et ta oli 16 aastasetl cool as a cucumber. Siiani ajab muigama see lause miskipärast. Aga tuleb tõdeda, et see on üks eriti kick ass ajakiri ja leiab kindlasti minu poolt tulevikus suurt tähelepanu. Meenutab mulle natukene seda head Eesti ajakirja Sahtlit...tekis isu pilk peale heita? Siis kliki bitchslap!

Üleeile oli üks kuradi nõme päev, või noh tegelikult on kõik need päevad kuradi nõmedad, kus ma pean tööl oma ülemusega millegi pärast kohtuma. Igastahes on ta seda tüüpi inimene, kes suudab mind lihtsalt oma eksisteerimisega juba närvi ajada. Esiteks on ta ülemuse kohta täiesti organiseerimata. Ma pole kindel, et tal üldse mingi ülevaade on sellest, mis ta firmas toimub. Vahel mõtlen küll, et ta ei tea ikka mitte midagi, kus keegi olema peab ja kas töö on ikka tehtud. Plus kommunikatsiooni poole pealt on ta täielik saabas. Võib sulle vabalt kell 7 hommikul saata sõnumi, et kas sa kell 9 ei saa tööle tulla. Või siis kui sa saadad talle e-maili, siis vastuse saamine on küll ilmaime. Niih, võtame eelmise nädala..., mis õnneks hakkas kolmapäevast, muidu oleks ma vist küll täieliku närvivapustuse saanud temast. Niih, kolmapäeviti on mul kaks kontorit, kus ma koristamas käin ja mulle isegi, et meeldib seal käia. Aga mainime siinkohal ära, et kuna ma olen üldiselt oma aja peremees, siis mind kohutavalt ärritab, kui ta lampi küsib, mis kell ma sinna lähen ja bla blaa...ma ei tea, miks aga mind ärritab see, sest siis ma pean mingil määral temaga arvestama ja võib-olla ma ei jõua täpselt siis kui ma luban jne. Igastahes kolmapäeva hommikul teatas ta, et ma lähen hoopis temaga ühte uude kohta koristama, et ta ajab nende põhikohtade asja ise korda. Ega see mind ei rõõmustanud, sest ma ei viitsi temaga koos tööd teha üldse. Aga, mis teha. Siis ta järjekordne kohutavalt marru ajav komme on hiljaks jääda. Lõpuks siis ma lonkasin ringi seal, sest mul oli jalg ju haige ja ma olin ta peale vihane ja ma ei tea, tundus hea mõte. Ei olnud vist, sest ta siis küsis, et "oi, kas ma pean varbale peale puhuma?" OU, ei, back off! Siis natukene hiljem tuli ta lampi mulle seljale patsutama, et "oi, sa teed nii korralikult oma tööd, lust kohe vaadata" Eem, miks sa mind katsuma pead?! Lõpuks peale tööpäeva arvas, et ta võiks mind ikka stationisse ka sõidutada...ma eelistasin jalutuskäiku. 

Siis neljapäev on mul tegelikult vaba päev eks. Aga tüüp saatis mingi enne lõunat täiesti jabura sisuga sõnumi. "Hi again Sorry to bather u like this, but can u help me again tonight. It will mean s lot. Same place, 18.00. Plz John" Jep, täpselt sama vigaselt trükkisin selle siia ümber ka, kui ta selle saatis. Esiteks, kas ülemus üldse peaks sellise sisuga sõnumi oma alluvale saatma? Teiseks, kui ma talle poole tunni jooksul ei vastanud, siis tuli mulle järgmine sõnum, mille sisuks oli hunnik küsimärke. KHM? Vastasin talle kunagi tükk aega hiljem, et eks am ikka saan jah...sest töötunde on ju vaja. Siis tööl ilmnes, et lisaks sellele kohale tuli ühes teises kohas ka veel käia. Faking vihkan selliseid pisiasju, mida mulle ette ei öelda. Ilmselt olen ma natukene liiga tundlik ka selle suhtes. Igastahes reedel saatsin talle e-maili, kuhu panin kirja, mida kuskile vaja on ja mis kell ma plaanin ühes kontoris olla laupäeval, kuna mu võti oli tema käes. Peale meili saatsin talle ka sms'i, et noh siis saab aru, et tuleks meili lugeda. Tüüp saadab tuimalt vastu "thanks! what time you plan to work?" TRA LOE OMA MEILI, ma ei saada neid enda rõõmuks! Igastahes sellele ma ei suvatsenudki talle vastata. Siis laupäeva hommikul sain järjekordse sõnumi, kus ta uuris, kas ühe tema kontori võti jäi minu kätte...paraku küll jah. Andsin talle siis sellest teada ja ühtlasi lisasin, et "I assume you read my e-mail, but in case you did not, I'm going to Mehl around 14 today." Niih, siis ta arvas, et äkki tahan ma temaga koos ka veel ühte kohta koristama minna, ei taha tead. Ütlesin talle ka, et mul on plaanis kõik enda asjad ühe päevaga teha ja ma ei jõuaks. Saatis vastu aint "fine". Mu arust sellisele asjale vastusega "fine" oleks sa nagu pahane vms. Aga see on, kuidas mina seda selles olukorras tõlgendan eksole. Siis koristades seal kolmapäevases kohas, kus ta pidi asjad ise korda ajama eks. Seal ei olnud kohe päris kindlasti keegi kolmapäeval käinud, ehk siis need mõlemad kontrid olid eriti räpased ja mul läks seal tunduvalt kauem aega kui ma algselt plaanisin. KABUUUM!
Aga nüüd jõuan selleni, millest mul kerge trauma siiani on. Nimelt pidin temaga saama seal ühes kontoris kokku võtmete pärast. Ta seal siis kukkus kohe eputama, et näe nad tegid seinad korda ja vaata kui smooth ja ilusad nad nüüd on...lisades "nalja" sinna juurde..."they are smooth like Indians virgins lake"..emh? Siis ma lootsin, et ta laseb jalga aga ei, täiesti tühja koha pealt esitas küsimuse, et kas ma talle patsi ei tahaks punuda. SAY WHAT?! Nagu, kuidas sa üldse tuled sellise ettepaneku peale? Kukkusid või? Ma ikka passisin teda erakordselt lollaka näoga. Ühesõnaga, selline tore töönädal oli. Saatsin eile ühte kohta CV ära, hoidke mulle siis nüüd pöialt, et ma pääseks minema sealt!

viimane...

...postitus sellesse 2012nda aasta lõppu (2013 algusesse vist siiski). Tahaks öelda, et oli üks nõme aasta, aga ei olnud tegelikult ju. Oli selline nii ühte kui teist ja väga kirju, muutusi oli palju. Uusi inimesi tuli ellu palju ja mõned lahkusid...aga see on ju ka mingi loomulik kulg? Mõnede vastu olen ehk ebaõiglaselt käitunud, mõnede suhtes olnud liiga kaitsev ja leidnud vabandusi...sellised tüüpilised Ameerika mäed, ma ütleks. Aga ikka loodaks, et uus tuleb parem ju :).

Otsustasin sel aastal sellise naljaka asja kasuks, et ma ei tähista aastavahetust...polnud otseselt tuju ja kuna ma suutsin paar päeva tagasi oma varba uksepiida ja ukse vahele ära lüüa, siis see on jätkuvalt paistes ja valutab nii, mis kurat...ehk siis kui on võimalus ilma jalanõudeta olla, siis ma eelistaks seda...kõige valutum. Ja kui aus olla, siis mul ei olnud üldse, kes teab, mis kurb aastavahetus. Skaipisin oma emaga ja õega ja õelastega ja Etu ja Piretiga ka, seega täitsa nunnu oli :). Ja ilutulestikku nägi oma toa aknast ideaalselt, plus ei pidanud hüppama ja vaatama, et mõni hull kuskilt kõrvalt raketti ei laseks ja oht vigastada saada ei oleks. Ja üks mis kindel, pohmakat ka ei ole aasta alguses kohe :).

2012 tõi uue kooli ja uued inimesed, mõned vanad lahkusid, nagu juba ütlesin...aga seda oli kohe teada, kui kolid välismaale, siis jäävad alles ainult mingid inimesed ja teised vaikselt kaovad...naljakalt suutsid osa hakata rohkem närvidele käima, kui nad seda lähedal elades tegid...vahemaa peaks ju just suhteid parandama, ei? Ah, kes teab...perega olen küll tunduvalt lähedasemaks saanud ja mõndade inimestega ka :)...ja olen leidnud Taanis uusi inimesi, kes on väga olulisteks muutunud :).

Muusikaliselt oli äärmiselt hea aasta...nii palju head uut asja tuli. Frank Ocean, Rick Ross, Her Bright Skies, Põhja-Tallinn, El-P, Florrie, Paul Oja....tegelikult mul jooksis praegu mõte kinni, sest mul puudub absoluutselt aimdus, mis ajast mis muusika on, mida ma kuulan...või noh tean, aga kui ma pean mõtlema, et mis see aasta uue plaadi välja andsid või muidu palju head uut muusikat tootsid, siis tekib mul probleeme natukene...sest ma avastan enda jaoks mingi uue asja ja loomulikult on see kohe kõige parem asi, mida ma kuulnud olen, kuni järgmise sellise bändi/looni :D.

Aga kuna ma kasutan sellist toredat asja nagu last.fm, siis selle andmeil on eelmise aasta enim kuulatud artistid:

*Her Bright Skies - 1038 korda. (jah, tegu siiski vist läbi aegade lemmik bändiga...vahepeal kaovad ära, siis tulevad tagasi ja kui mitte mingi muusika mu tuju paremaks ei tee, siis nemad ikka tavaliselt suudavad, armastan neid Rootsi kutte väga väga väga! Üks päev näen nad laivis ka ära, I promise myself!)
*Foo Fighters - 924 korda. (jätkuvalt kõige ägedam bänd, mida laivis olen näinud, love them so damn much!)
*Toe Tag - 673 korda. (siiski legendaarsed ju!)
*Põhja-Tallinn - 625 korda.
*Ewert and The Two Dragons - 518 korda.
*Biffy Clyro - 516 korda. (näen neid veebruaris laivis, see uus plaat ähvardab nii kuradi hea tulla, et ma ei jaksa varsti enam oodata! plus, kui keegi tahab mulle selle delux versiooni koos vinüüli ja kõige muu hea ja paremaga kinkida, siis ma ei keela ;)).
*Paul Oja - 453 korda. (lemmik dj siiski ju, y0 ja see viimase aja teema on tal ikka no niiiiii hea kohe..).
*Deftones - 414 korda.
*Beastie Boys - 397 korda.

Ja aasta enim kuulatud lood, kusjuures siin oli minu jaoks üllatuslikke nimesid.

*Põhja-Tallinn - Lähen ja tulen 155 korda.
*Põhja-Tallinn - Algusest lõpuni 77 korda.
*Hea Soe - Oled lihtsalt hea - 76 korda.
*Põhja-Tallinn - Per Aspera Ad Astra - 72 korda.
*Florrie - Shot you down - 70 korda.
*Iiris - Weirdo - 67 korda.
*Rihanna - Take a bow - 53 korda. (what the fuck?)
*Ewert and The Two Dragons - Pictures - 53 korda.
*Foo Fighters - Home - 52 korda.

Ja siis filmide osas, ei tulnud mulle alguses ühtegi head filmi meelde...lõpuks googeldasin, et mis filmid üldse aastal 2012 olid...ja neist, mida näinud olen tegin väikese topi ka...alustan rõõmsalt kõige paremast.

*The Dark Knight Rises
*Madagascar 3: Europe's most wanted
*Ice Age: Continental Drift
*American Reunion
*The Lucky One
*This Means War

Mis veel siis...ahjaa, märkimisväärne - mu süda murti esimest korda elus! :D Lõin oma jala esimest korda niimoodi ära, et väikene varvas on varsti pea nädal aega sinine ja paistes olnud. Jõin end esimest korda nii purju, et mind toimetati oma voodisse ratastoolis, tegelt ma ei ole selle üle väga uhke. Rohkem märkimisväärset mul hetkel pähe ei tulegi...ja olen seda postitust kirjutanud 31sest saadik, aitab...vajutan publish'it nüüd.