March 14, 2013

Mõtlen siin juba mitu päeva, et kirjutan, sest hullult tahaks kirjutada, aga siis kuidagi saab aeg jälle otsa või siis tuleb mõtetel blokk ette ja jääbki katki. Täna võtan end kokku ja kirjutan ära, luban.

Niisiis, alustan väikese tagasihüppega esmaspäeva. Hommik tundus kahtlaselt kahtlane olevat, või vähemalt naljakas, eriti nende jaoks, kes laupäeval koos pidu panid ja see esimene kaine taaskohtumine ja pilkude/muljete vahetamine on alati natukene naljakas. Aga mul on üks naljakas kursavend Alexander. Kes tegelikult alguses tundus vastik ninatark ja ülbe ja tüütu, aga aja jooksul olen õppinud teda natukene paremini tundma ja tegelikult on selle esialgse mulje/pildi taga üks äge inimene. Ta küll teeb selliseid veidraid asju nagu testib inimesi ja ütleb rändom asju, lihtsalt näha, kuidas keegi reageerib ja natukene omab sellist suhtumist, et "i'm better than you" aga kui saad temaga läbi, on kõik tsill. Laupäeval peol ütles ta sellise lause näiteks "I love challangeing people, everything I say, is a challange...even "good morning" on the morning is challange..so if you look at me, smile and respond to it, you're already 5points cooler than moment ago" :D Aga kuskilt tuli meil jutuks ka see, et paneme kõik koos pidu, aga koolis suhtleme ikka aint oma grupi inimestega ja vahel ei ütle üksteisele teregi, mille peale ta lubas, et ta kohe kindlasti tuleb tere ütlema esmaspäeval. Ja siis esmaspäeval, kui me juba oma grupiga grupitööd tegime...mainin siinkohal veel, et minu grupitöö rühmast ei olnud peol kedagi, sest nad ei ole eriti aktiivsed sotsialiseerujad klassis...niisiis tuleb klassi Alexander, kes juba kaugelt kavalalt muigab...jalutab meie lauani, paneb oma kohvitopsi lauale, kallistab ja teeb musi ja ütleb "good morning sweet Kristel!" ....mille peale minu rühma tsikkidel väga küsimärgid näkku tekkisid ja küsisid "Have we missed something?" ja Alexander rahulikult paneb käe ümber mulle ja naeratades teatab "I think you have" ...hehe...

Aga muidu, vaata mulle hullult meeldib kuidas Taanis see õpetamise süsteem on üles ehitatud...selline learning-by-doing ja palju grupitööd...mulle sobib, ja siiani on suhteliselt edukalt see ka õnnestunud...aga see praegune grupp meil. Ütleks, et ma tean nüüd kahte inimest, kellega ma mitte kunagi ei taha samasse gruppida enam sattuda ja kahte äärmiselt toredat uut inimest, kellega ma hea meelega edaspidigi koos töötaks. Meie projektiks on see bring it back toote asi. Me oleme sisuliselt lõpusirgel sellega, töötame hetkel veel kodulehe ja disaini kallal...aga eelmine reede kirjutasime me oma reporti, mis tuli pühapäeva õhtul ära esitada ja kui see peaaegu valmis oli, siis hüppas täiesti tühja koha pealt üks rumeenia tsikk välja ideega, kus ta oli nii toote nime kui ka disaini täiesti ära muutnud. Ehk siis, WHAT? Sealt edasi hakkasid kõik vaikselt närvi minema...ja siis lambist tegi ta ka "kodulehe struktuuri", mis sisaldas igasugu huvitavaid asju, mille tegemiseks kohe kindlasti enam aega ei ole...ja me arutasime seda koolis, aga teda polnud ja unustasime või ka natukene tahtlikult vist ei viitsinud keegi talle facebookis vastata selle kohta, et sorry, aga sinu ideed on tiba hiljaks jäänud. Ja siis järgnes sellele selline vestlus:

  • Dada Andrada ok so it looks like no one gives a shit! that's great! good to know! thx
  • Kristel Ojasalu I don't think it's about us giving a shit or not...but I can't speak for others, so I will just say what I kind of have on my mind...you shouldn't take it too personally, but here it is...
    ..i find it really hard to do group-work with you, since I feel that we kind of get together in school, everyone has a right to speak up...we agree on design etc and when we're almost done with our stuff you randomly come up with something new, something no-one even knew you were working with. 
    Yea, I think the new logo is really nice...but you were in the class while you saw Szilvia working on the logo...why the hell you didn't speak up then? Why you let her work on it and waste her time, when you had plan to redo it? I find it totally pointless waste of time...she could have done something else instead of that...it's a group work and if you just randomly do stuff you don't tell others about, I find it extreamly annoying! Time is important factor and if you have done business studies before, you should be much better at management skills....
    And about website design, if you checked around here...you could see that Szilvia is doing it and we had talk about it at school today...I understand you have work or something, but hey, you can post everywhere in the facebook that you are needing a place to stay, but can't read thing through here? 
    and just saying, no i don't give a shit about that i was mean or whatever right now...sorry.
  • Kristel Ojasalu oh and if you expect us to accept your ideas, you should be more open to other people opinion as well...it's not that we don't want to wide our ideas, it's a group-work and we all are from very different backgrounds, so I think in order to do a great design, we have to combine our ideas...I am more than sure that you don't like the same things as I do and vice versa, but if you want me to wide my thinking, you should be able to do the same..and I am not telling this shit cause I wanna attack you...i am just sick and tired that if we decide on something, you don't say a thing at school, but later want to change everything...things aren't working that way...
  • Dada Andrada I've just asked and no one said a thing
  • Dada Andrada I am not going to day anything no more so go ahead and do what you decide is best as a TEAM!

Nii, et järgmine hommik kooli minnes mõtlesin, et on kaks varianti, et mu grupp ütleb mulle, et "well, you shouldn't have done that!" või "good that you did that!"....õnneks teine variant, ehk siis they backed me up :). 
Õnneks on esmaspäeval projekti esitlemine ja siis hakkab uus ja huvitavam moodul ja saab teiste inimestega koos töötada :).

Aga nüüd tõmban ma otsad kokku, või oot, lihtsalt ütlen, et meil sadas eile lumi maha..ma ei ole eriliselt vaimustunud...ma ei ole ainus.

tsau!

March 10, 2013

You're on a different road, I'm in the milky way
You want me down on earth, but I am up in space
You're so damn hard to please, we gotta kill this switch
You're from the 70's, but I'm a 90's b*tch

I don't care, I love it.
I don't care, I love it, I love it.
I don't care, I love it.
I don't care, I love it, I love it.
I don't care.
I love it.


Peod kursakatega on kiskunud nii awkwardiks, et enam pole isegi mitte awkward, lihtsalt puhas tsill ja go with a flow. Täiesti tuimalt ja otsekoheselt küsitakse ära, et kes kellega magas ja elu läheb edasi...keegi isegi ei viitsi klatsida eriti. Ja see on üks neist asjadest, mis mulle tegelikult Taani juures meeldib...#yolo.

Huviga ootan, et kuidas meie Berliini tripp välja kujuneb, igal hommikul on kellelgi kerge walk of shame ja õhtul tehakse uued lollused peale..haha. 

Sellised mõtted siis möödunud nädalavahetuse osas. :)



March 08, 2013


Taanis oli eelmise nädala lõpus ja selle nädala alguses kevad. Aga teadupärast on kevadine ilm salakaval, aga mina olen noor ja roheline ja minuga nii ei juhtu suhtumisega ja sähh mulle, veetsin nädala alguse ja ilusad ilmad siruli voodis. Reaalselt oli nii vastik külmetus, et ega ei jaksanud midagi teha, voodi oli hea paik ja magatud sai isegi rohkem kui minusugune laiskloom seda vajab. Aga paras mulle, sest nüüd on õues jälle vastikult külm ja tuuline ja mina ootan ikka edasi kevadet.

Haige olemise juures on üks hea asi, sa näed täiesti idiootseid unenägusid ja nendega olin ma mõnusalt kostitatud. Näiteks ühel öösel hakkas kõik sellest, kuidas ma olin Heleniga koos Tallinnas Liivalaia korteris ja me tegime lasanjet. A mingil põhjusel kokkasin ma coka cola plaza mingis köögis ka lasanjet. Aga ma unustasin ära selle ja siis järsku meenus ja siis ma jooksin läbi linna...paljajalu kusjuures...ja õues oli lumi ja külm...ja ma täiega täpselt mäletan neid tänavaid, kuidas ma jooksin mööda Lauteri tänavat ja sealt otse Estonia juurde ja siis kuskilt Viru ringi juurest plaza poole. Ja taustaks kõlasid sireenid ja asjad, sest see lasanje oli miskil põhjusel põlema läinud ja sellega seoses ka kogu hoone. Paanikas olin ma põhjusel, et mingil põhjusel viibis mu õetütar Marta-Miia seal hoones ja ma kartsin, et temaga juhtus midagi. Kohale jõudes teatasin ma tuletõrjele kohe, et see, et see hoone põleb on täiesti minu süü ja tahtsin meeleheitlikult Marta-Miiat üles leida. Lõpuks nägin, et temaga oli kõik korras, aga tema isa oli temaga ja mind ei lastud sinna, sest tüüp süüdistas mind mingites x asjades ja siis meenus mulle, et "oushit, mul ju on Liivalaias ka lasanje" ja jooksin tagasi...tee peal kohtusin oma õega, kes tahtis passipilti minna tegema kuskile Rävalasse, aga ma ikka väga tungivalt püüdsin selgeks teha, et ma pean jooksma Liivalaia tagasi. Liivalaia tagasi jõudes oli lasanje veits ära kõrbenud, aga Helen oli ta viimasel hetkel ahjust välja võtnud. Viimasel hetkel sellepärast, et tüüp jäi magama vahepeal ja lõpuks tõusis kerge kõrbe lõhna peale. 
Kergendustundega trippisin ma unes kuskile hoopis teise maailma. Nimelt olin ma kuskil väiksemas küla tüüpi kohas. Suvi oli. Istusin tänavakivil ja vaatasin mingeid lapsi rulatamas. Järgmine hetk istus mu kõrvale üks USA bmxi tüüp Brett, kes eelmisel aastal väga karmil crashis ja siiani taastumas on. Igastahes istus ta mu kõrvale ja me rääkisime juttu nagu vanad sõbrad...rääkisime bmx'ist, tema tervisest ja igasugustest erinevatest asjadest. Istusime seal ikka nagu tunde. Aga siis läksime koos kuskile pubisse, kus töötas mu mingi x tuttav Tallinnast...ja kuna Brettil oli aint American Express pangakaart, siis ta läks raha välja võtma. Mina jäin aga sinna jutustama oma tuttavaga. Järgmine hetk astus uksest sisse Ryan Gosling...kusjuures aeg muutus selle ajaga nagu mingiks vanaks ajaks...kui oled näinud filmi Gangsters Squad, siis see meenutas seda. Igastahes tuli ta ja seisis minu ette ja tahtis kättpidi tervitada. Ma tükk aega vaatasin teda kui ufot ja siis lõpuks võtsin ta käe vastu ja siis babah, ärkasin ülesse...ikka kõige põnevamal hetkel, nagu ikka, y0.

Vahel on unenäod nii reaalsed ja hommikul ärgates on tunded veel nii värsked, et tekib segadus, et oot, mis see siis pärasiselt oli ja mis unes oli. Viimasel ajal on neid asju üha enam tekkinud ja vaikselt enda peas on küll sassis asjad. 
Aga see lugu, mille ma siia nüüd kirjutan, juhtus siiski päris päriselt. Niisiis, ma ilmselt olen siin paar korda rääkinud mingist tüübist, kes tekkis suve lõpus ja kadus umbes sama ruttu, kui tekkis. Anyway oli tema järelvõnked suht veidrad ja täis täielikku bullshiti ja draamat. Ja see teema tekkis talve poole korraks tagasi, aga lõppes uuesti mingi juraga ja üle kahe korra inimene uut võimalust ei saa, kui ta seda teisel korral hinnata ei osanud, siis milleks? Pealegi olin ma sel korral üpriski kindel, et see teema on 2012 ja jääbki ilusti sinna. 
Aga selle nädala alguses vaatan, et oi see härra on tekkinud fb chatti tagasi...ei tea, mis puhul ta järsku mõtles, et võtaks mult bloki maha? Aga ei teinud sellest suuremat numbrit, et noh võib-olla niisama sai suureks ja sai üle ja mõtles, et why not. 
Aga siis järgnes sellele see, et ta laikis ühte mu pilti. Kurat pärast sellist bullshiti ja teemat sa ei laigi üksteise asju...mina ei teeks seda vähemalt. Aga see muutis mu natukene ärevaks, et nonii, millal siis see pomm plahvatab ja, mis sealt siis nüüd tulemas on? Ja ei tulnudki kaua oodata. Tüüp oli täpselt nii julge ja jultunud, et julges mulle kirjutada, kuidas tal on oma viimase käitumise pärast kahju ja et loodab, et mul on kõik hästi. MILLEKS?
Ja siis sealt edasi tuli jutt, kuidas ta ikka tahaks uuesti proovida ja bla bla blaa...Mille kuradiga olen ma välja teeninud selle jobu? :D Igastahes peale seda õhtut on vaikus olnud, loodan, et see jääbki nii...vastasel juhul ma võib-olla olen isegi nõus minema temaga õllele, et ta saaks aru, millest ta päriselt ilma jäi ja siis öelda, et tal ei ole mingit võimalust enam.

Ja nüüd lõppu veel muusikalist juttu ka. Teate seda Ryan Lewist ja Macklemore'i? Või kui teda nii ei tea, siis Thrift Shop'i ikka teate? Anyway, mul on mingi teema selle artistiga. Kui ma muidu ei suuda muusikavideosid vaadata, siis tema videosid jään ma ALATI vaatama...vahet pole, kui ma olen videot juba miljon korda juba näinud. Igastahes täna mõtlesin, et googeldaks, et mis tüüp see Ryan Lewis üldse on...ja ma nüüd tean, ta on mu kaduma läinud kaksikvend, sest ta on sündinud 25/03/88, y0!

March 04, 2013

That party last night was awfully crazy, i wish we taped it..
I danced my ass off and had this one girl completely naked
Drink my beer and smoke my weed
But my good friends is all i need
pass out at three wake up at ten
go out to eat, then do it again
MAN I LOVE COLLEGE (HEJ!)

Üks kuradi pikk ja pidune nädalavahetus on seljataga. Reedel oli Friday Bar ja Liisal oli isu minna sinna, seega läksime, y0. Minu kursakaid eriti ei olnud, mõni üksik aint. Aga rahvast üldiselt oli palju...esimest semestrit on ikka alati kõige rohkem...teised muutuvad laisaks ja hängivad rohkem ringi omas seltskonnas. Aga nagu tavapäraselt ikka, siis meil oli äärmiselt põnev ja lõbus. Esiteks on baaris õlu suhteliselt taskukohase hinnaga ja maitses kuidagi erakordselt hästi, ehk siis me suutsime kolme tunniga end päris lukku juua...selle üle on isegi, et piinlik. Näiteks ei saanud ma rongist välja, sest ma seisin vale ukse juures ja püüdsin seda paaniliselt avada, aga see ei avanenud...alles hommikul mõtlesin, et aga äkki ma seisin valel pool. Päris piinlikult naljakas on siiani...
Aga tagasi reede juurde. Selleks hetkeks, kui me Friday Bari jõudsime, olid inimesed jumala purjus juba. Ja siis oli vaja ju kärmelt kähku end samale tasemele juua...või vähemalt piisavalt, et nad talutavaks muutuks. Tantsisime seal veits, rääkisime juttu ja värki.
Minu hästi nilbe õppejõud Thorsten oli ka oma roosa nilbe särgiga sinna tulnud...ja oli seal koos minu esimese semestri eksami välisvaatlejaga...natukene naljakas oli nendega kokku lüüa, aga fuckit! Hiljem kui see õppejõud ära hakkas minema, siis ta tuli meile ütlema, et nad nüüd lähevad otsivad midagi süüa ja siis lähevad downtown'i. Korrates seda viimast nii mitu korda, et jäi mulje nagu oleks ta tahtnud, et me joiniks nendega. Me siiski jätsime minemata.
Ja nüüd õhtu kõige veidrama osa juurde, millest ma ikka vist üldse aru ei saanud. See kuradi nohik oli jälle seal, koos oma sõbraga. Esiteks, ei ole lahe käituda kui väike laps ja lihtsalt mööda minna ja lükata meid, nii et meil jook maha loksub. Teiseks, kui sul on midagi öelda, siis tule ja ütle rahulikul, mitte ära vurista ette midagi eriti närvisilselt ja siis jookse minema. Ausalt öelda ei saanud täpselt aru, mida ta öelda tahtis, midagi vist selle kohta, et ma ei räägi taani keelt ja et miks ma talle ei vastanud. Ma selle peale ütlesin talle taani keeles, et me võime taani keeles küll rääkida..aga ta pani jooksu ära. Lasteaed.
Aga ega seal vist muud eriti ei juhtunudki, lihtsalt lõbus õhtupoolik. I love college! :D

Laupäeva hommik nii lilleline ei olnud enam. Hommikul ei tundunudki, et jube kehva olla oleks...aga kui ma tööle jõudsin, siis tundus küll terve maailm olevat slow-motioni peal ja pohmakas hingas kuklasse. Lõpuks kuidagi läbi raskuste sain pooled kontorid tehtud ja otsustasin, et ülejäänud kaks/kolm teen pühapäeval. Mis oli ilmselt tol hetkel parim otsus...tulin koju, sõin ühe dürüm'i ja magasin paar tunnikest, sest õhtul oli Cæcilie juures pidu. Kusjuures naljakas lugu temaga, ta elab Cæcilievej tänaval ja ta korterikaaslaseks on Cæcilie. 

Aga pidu ise oli suhteliselt meeleolukalt naljakas ja jätkuvalt veendusin, et mulle ikka väga meeldib mu kursus.
Päris täpselt ei saanud aru, mis värk seal selle hobusemaskiga oli, aga noh pole pidu ilma hobuseta nagu näha..

Ja järgmine hommik oli tunduvalt parem olla, kuna peale mõndasid jäägermeistri kokse otsustas tark mina, et nüüdsest joob ta edasi vett...töötas! 


whaaat? Hoooorse?
ingen fest uden hest...