March 24, 2014

page 83.

i feel so lucky 
and i know i'm blessed
all i need is You 
and nothing else.

Kui ma vahel mõtlen, et ma aint lollustega tegelengi ja iga teine otsus on pigem halb otsus, siis midagi pean ma olema õigesti teinud selles elus, et mu ümber on nii palju nii häid ja kalleid inimesi, kes on alati olemas ja kelle jaoks ma tahan alati olemas olla. Aitäh sõbrad! Eilse eest tänaks eraldi Hanna-Liisat, Akyt, Piretit, Juhot, Paulat ja Frederikku, kui Teid ei oleks olnud, siis ma ilmselt ei oleks täna öösel rahulikult nagu beebi maganud ja ei säraks nii õnnelikult praegu. Aitäh-aitäh-aitäh! :)




March 19, 2014

page 78.

Palju õnne Raido, Otto, Anne-Mai, Ana Maria! :)

Ja palju õnne mulle, sest ma võin nüüd lõpuks kõva häälega öelda, et ma kolin aprilli lõpus! Siinkohal aitäh mu isiklikule õele, juuksurile, psühholoogile, toitumisnõustajale, kolijale, mööbli kokkupanijale, peokaaslasele, fotograafile ja maaklerile ja partners in crime'le. Ja nii ongi :).

March 16, 2014

page 75.

See naljakas hetk, kui oled oma kursavenna sünnipäeval end kondituks joonud kuskil 22-23 ajaks ja oled maganud viimased 2-3 tundi tema roomie toas ja Barney How I Met Your Motherist sind ülesse ajab ja sa enda meigi silma alt kokku tõmbad ja toast välja astud ja seal täiega pidu käib ja sa avastad, et sa ei tea sellelt peolt sisuliselt mitte kedagi ju! Kõnnid segaduses näoga siis mööda korterit ringi kuni Emil hüüab eriti õnnelikult "Kristeeeel, you're aliiiive and awakeeeeee!" 

Peo algus oli suht mitte midagi ütlev, peo lõpp oli ka suht ära vajunud asi...vahepealsest osast kuulsin, et oli hea pidu. Ma teadsin kohe, et see polnud hea mõte sinna peole minna...kuidagi ei viitsi ja skeptilisus oli peal ja noh ju mu alateadvus teadis, et midagi sellist juhtub. 

ja eilne köögi meeskond - kolm napakat.
Aga täna oli üllatavalt okei olla ja noh muhk otsa ees peaks ka vast ära paranema, y0.

March 14, 2014

page 73.

Some people come into your life and you just know you will never be able to replace them if they left.


Täpselt kuu aega tagasi käisin ma koos ühe tuttava ja ta sõpradega koos Steel Pantheri kontserdil, mis oli igas mõttes eriti kick ass ja ma endalegi üllatuseks avastan, et ma ei olegi sellest siia üldse kirjutanud?! Võtame siis kuu tagasi ja kirjutame sellest natukene :).

Nimelt 14 veebruar esines Amager Bio's selline USA bänd nagu Steel Panther. Väikene muusikaline näide siit siis.

Mis tegelikult ehk pole üldse hea näide, aga mulle meeldib see laul ja nii ongi. Aga kuna mul pole Taanis otseselt sõpru, kes sellist muusikat kuulaks või vähemalt, kes oleks nõus maksma paarsada krooni, et kontserdile tulla...siiis haakisin ma end kaasa ühe enda tuttava ja ta sõpradega ja üüberfun õhtu oli. 
Alguses istusime Mikkeli pool, sõime ja jõime veits. Siis trippisime aga Amager Bio'sse, mis oli tema poolt küll ümber nurga põhimõtteliselt. Ja rahvast oli palju! Õnneks turvakontroll polnud väga tõsine, seega mu saapas olnud kolm minipudelit viskit sisse transportida polnud mingi probleem :), hehe! 
Sees hakkasime lava ette poole trügima, sest poisid olid veendunud, et nad tahaks seda asja ikka kuskilt esimestest ridadest näha. Ütleme, et me esimesse ritta ei jõudnud, aga päris lähedale siiski ja we had so much fun! Anne visati sisuliselt Asian Hooker loo ajal lavale tantsima ja minu medika kogu täienes :). 

Peale laivi trippisime peobussiga linna, mis viis kõik High Voltage ette, kus toimus ametlik aftekas...aga kuna me pidime päris kaua järjekorras ootama, siis mõtlesime, et läheks hoopis kuskile mujale ja mõeldud tehtud - Kopenhaagen koos oma x urgastega oma parimas valguses ootas vallutamist.
ja poisid nägid täpselt nii seksikad välja, y0.
Esimeseks sihtpunktiks oli Basement, mis on ikka urgaste urgas, aga odav ja naljakas muusika ja meile sobis päris hästi, tantsisime ja häävisime funni ja mingi hetk juhtus see, et Frederik ja ma veits leidsime üksteist ja õhtu lõppes sellega, et läksime koos koju. Ja tegelikult ongi see, millest ma seda bloggi alguses alustada tahtsin.

Üks asi viis teiseni ja fakt, et ta alguses tundus Mikkeli sõpradest mu jaoks kõige hirmutavam ajab mind hetkel naerma. Ma poleks elus arvanud, et tema võib olla see inimene, kellega ma igapäevaselt vaata, et kõige rohkem suhtlen ja kelle kohta võin ma peale nii lühikest tutvust öelda, et on mu päris hea sõber. Aga täpselt nii on. Ta on ise seda mitu korda öelnud ja ma tunnen sama. Inimene, kellega võibki lihtsalt igasugu asjadest rääkida ja kellega on tore koos olla. Mingil veidral põhjusel on algusest peale see suhtlus olnud hullult vaba ja pingutamata ja iga päevaga tunned, kuidas see inimene sulle rohkem ja rohkem korda läheb ja sind õnnelikuks teeb :). Seega jah, täpselt kuu aega tagasi tutvusin inimesega, kes on selle kuu ajaga hinge pugenud ja ma olen õnnelik :).

Ja lisaks sellele, et mul on täitsa uus ja äge sõber...siis see olukord viis ka selleni, et Mikkel, keda ma enne juba oma sõbraks pidasin, aga kes ise veits skeptiline oli, on ka nüüd mu sõber ja see nõme pinge, mis meie vahel enne oli, on kadunud ja see teeb mind ka õnnelikuks :).

Seega, happy-go-lucky, eks? :)

















March 09, 2014

page 68.

K e v a d! 

Nagu see kevad, kus sa paned tennud jalga ja nahkjaki selga ja suure salli ja lähed õue ilma nautima! See aeg aastas, kus sa tunned, et aeg saapad ja talvejope kuskile kapi taha nurka ära panna ja tahaks osta uusi tennusid ja päikeseprille ja baleriinasid ja kõike selliseid kevadisi asju, mida sa terve talve ja külma aja taga igatsenud oled. See on käes ja ma olen armunud! Energiat on kohe tunduvalt rohkem ja selline õnnelik on olla. Panedki Pharelli uue albumi kõrvaklappidesse mängima ja tantsid mööda linna ringi, sest nii hea on olla! (ps! need, kes pole Pharelli albumit G I R L kuulanud, vuta vuta...see on nii positiivne ja mõnus kuulamine!)

I fall in love with people's passion. The way their eyes light up when they talk about the thing they love and the way they fill with light.

Ja siinkohal lisaks, et see passion võib olla kui toter või tobe tahes, aga kui see paneb inimese silmad särama ja südame kiiremini lööma, nii et seda on näha, siis see inimene omab minu silmis teistsugust väärtust ja seda heas mõttes. 

Reedel käisin sõbra sünnipäeval ja üks teine sõber ütles mulle naljaka asja, mille vastu ma algselt tahaks protesteerida, aga tegelikult oli tal õigus. Nimelt küsis ta Sessioni kohta, et kuidas oli ja kas mul oli tore...ja ma ütlesin, et ma suhteliselt kolm päeva ei maganud, vaid käisin pidu - session - pidu - session - pidu trajektoori pidi, mille peale ta naeris, et "only you can do that crazy shit...i think that's cause you have this groupie drive in your blood." See ilmselt on see miski, mis paneb mind kohati tegema kreisisid ja ebaratsionaalseid otsuseid ja asju, aga see on samas ka miski, mida ma ei annaks elus ära ja mille üle ma olen pigem uhke. 

ma olen õnnelik, vot :)!

March 06, 2014

page 65.

Kas sa oled sel aastal endale mõne uue sõbra saanud juba? Ma võin nüüd öelda, et ma olen :). 

March 03, 2014

page 61, part 2.

i know what you told me
i know that it's all over
and i know i can't keep calling
every time i run..yeah
i keep on falling on you..

Tom Odelli teate? Seda 23 aastast geeniust Inglismaalt? Teate? Väga hea! Ei tea? Vuta-vuta, tsekkige välja! 
Igastahes mõni aeg tagasi, kui ma avastasin selle toreda tüübi, tänud siinkohal Marisele, kes mulle ta ühte laulu linkis ja mis esmasel kuulamisel kukalt kratsima pani, et sellist asja lingibki mulle? Peale teist kuulamist tuli aga kolmas ja neljas ja viies ja väga mitmesajas kord. Ja mulle tundub, et tegu on veits sellise artistiga, et ta kas meeldib sulle väga või ei meeldi üldse...aga võib-olla ma eksin? Igastahes sellest laulust edasi tekkis suurem huvi, et tsekiks tüübi muud muusikat ka välja. Ja minu süda oli võidetud..täielikult. 
Mulle meeldib, et ta kõlab veits selliselt nagu ta ei oleks just suurem asi laulja, selline veits roostes ja konarlik, aga ta sõnad on siirad ja ausad ja see kokku koos klaveriga toimib eriti mõnusalt. 
Igaljuhul, minu süda oli võidetud ja kuna spotifyl on selline tore feature, mis näitab, kui kuulatav artist on sinu linnas esinemas, siis seal see seisiski Tom Odell - Lille Vega, paari päeva pärast. AGA siis ilmnes, et piletid on välja müüdud. Nojah siis. Oligi kuidagi liiga hea, et olla tõsi või nii. 
AGA nüüd paar päeva tagasi andis ta uue kontserdi, seekord Vega's ja sinna sain ma endale pilet, aye! Kuna mul tuttavatest keegi otseselt minemas ei olnud, siis täägisin end kaasa pere uue lapsehoidja ja tema kutiga. Ma küll kontserdi ajal mõtlesin, et ma oleks olnud better off üksi ja oma telefoniga, sest need kaks oleks võinud küll omale pigem kuskile toa võtta ja siis Tom Odelli oma asjatamisele taustaks mängima panna. 
Vegas oli aga suhteliselt täis maja, rahvast muudkui kogunes ja kogunes ja lõpuks kui Tom lavale tuli, oli juba päris kitsaks kiskunud see olemine. 
Enne Tom'i oli tegelikult kaks soojendusesinejat ka. Ma kummagi nime ei tea ja ei olnud midagi nii hämmastavalt head, et ma viitsiks välja ka tsekkida. Kuigi pean tõdema, et esimese bändi trummar oli eriti emotsionaalne ja nauditav oli jälgida, kuidas ta mängis. Muusikaliselt keskpärane pigem. 
Lisaks neile esines üks tsikk, kes oli ilmselt ka UK'st, aksendi järgi vähemalt. Mängis akustilist ja laulis, kusjuures väga võimsalt laulis...ja oli muidu sümpaatne ja aus...lihtsalt mitte nii väga selline muusika, mida ma kodus kuulata viitsiks, seega ei hakanud uurima hiljem, kes ta oli. 
Aga siis aga siis tuli lavale TOM ODELL isiklikult! Saalis oli kerge pinge juba üleval, kõik sagisid ja ootasid seda hetke. 
Isiklikult olid ootused suhteliselt kõrged, aga ütleme, et ta ületas need. Ta oli nii siiras ja aus ja päris. Ta just palju ei rääkinud, keskendus suuremas osas muusikale ja nii oligi hea. Esitades ära kõik tuttavad lood plaadilt, millest I know jäi mulle pikemaks ajaks pähe kummitama...samuti Grow Old With Me ja legendaarselt ärakuulatud Another Love kõlas nii võimsalt, et tõi kananaha ihule! 
Kuna ta hetkel on USAs oma uut albumit lindistamas, siis oli au ka kuulda mõnda seni ilmumata lugu ja kurat sealt on midagi head tulemas! 
Lisaks oli ta ära õppinud kolm lauset taani keeles, alustades sellega, et hvordan går det? Jeg hedder Tom. Jeg elsker dig! Oh Tom, vi elsker dig mere! 
Kontsert sai üliruttu läbi, nagu ikka sellistel puhkudel, kui sulle miski väga meeldib...aga ta lubas tagasi tulla, parem oleks! 

Damn, Tom! :)



March 02, 2014

page 61.

Enne oma trippi Eestisse esitasin Raidole küsimuse, et miks nad tegid Punk Trouble'i särke ainult meeste lõikega M ja L suurust, et minusugune pisike trouble ei tee kummagi särgiga mitte midagi ju. Selle peale sain vastuse, et pean ise endale särki trükkima minema, et siis saan oma suuruses särgi. Alguses tundus veits võimatu, et kuhu ma selle plaani veel oma trippi mahutan, aga 24nda õhtu tundus selleks suurepärane olevat. Kui 24nda õhtu kätte jõudis, siis see enam ei tundunud nii hea mõte, sest väsimus võttis täiega võimust ja voodi tundus palju parem paik, kui õue ja Heavy Mentali stuudiosse minek. Õnneks tuli Raido mulle autoga järele ja hiljem tõi koju tagasi ka :). Aga kuna pildid räägivad rohkem, kui sõnad...siis siia pildivalik tollest produktiivsest õhtust. Head nautimist :)!  























Ja nii valmiski maailmas ainult üks eksisteeriv Punk Trouble'i särk, special värk, minu värk. Aitäh Raido! 

ps! Heavy Mentalil on uus äge kodulehekülg, minge tsekkige järele SIIT! ja facebook'ist leiate nad siit!

ps!ps! Punk Trouble on mu hea sõber ja teeb head muusikat, soovitan tema loomingule ka kõrv peale panna SIIT! ja laikida saab facebook'is teda šiiit!

Cheers!

March 01, 2014

page 58.

Ja kiirvisiit kodumaale on seljataga, kerge jetlag on ikka veel kallal koos toredate emotsioonide ja uute mälestustega. 
Tripp sai alguse eelmise neljapäeva varahommikul.. Kopenhaagen - Helsingi - Tallinn. Koos ootamistega jõudsin Tallinna peale lõunat, mis tähendas, et mu plaan Efkaga kokku saada ei olnudki hea plaan enam ja selle asemel tsillisin veits Kalamajas koos Marta ja Märteni ja Kudiga. Kokkasime kiirelt midagi süüa ja kui Kaire saabus, siis ampsasime ruttu midagi ja rallisime maale. Käisime Paides poes ja surnuajast läbi, kus ma juba kergelt empsi peale pahaseks sain. Nimelt emps teadis, et mul on plaanis minna surnuaeda ja isa hauale küünal panna...ja kuna ma teadsin, et haual on kaks laternat, siis ma ostsin kaks küünalt, mis käivad laternatesse...ja Kaire võttis ühe tavalise...aga kui me hauale jõudsime oli emps hommikul seal käinud ja pannud mõlemasse laternasse küünla ja samuti ka kaks tavalist hauakivi kõrvale, ehk siis Kaire küünla saime sinna panna, aga minu omadega polnud midagi teha. hjbsjba noh! Aga vaatamata minu eelaimdustele läks maal üllatavalt mõnusalt ja positiivselt. Sõime ja jutustasime ja tsekkisin paar asja arvutis üle ja tegin korda ja siis trippisimegi juba tagasi, sest oli vaja hommikul tööl ja asjalik olla. Tagasi teel hakkas mõnusalt lörtsi sadama ja jube rõve oli tagasi trippida. 

Reedel, kui mul oli hullult palju plaane enda arust, juhtus aga see, et järsku polnud mul ühtegi plaani ja ühtegi sõpra ka mitte. Õnneks oli Hannal mu jaoks hetk, saime jutustada ja kohvitada, ja polnud ikka väga ammu näinud ju! Aga kuna tal oli tööl vaja olla, siis tsillisin sealt minema...ajasin asjad korda EMT'is ja fotoluksis ja jalutasin läbi ka NORR11'st. Sain Marisega jutustada ja kohvitada ja nägi ära ka Edvardi, kellega sai töö asju räägitud...ma siiski nende praegune praktikant või nii. Nüüd on asjad räägitud ja tuleb usinasti tööle hakata, yay! Hiljem oli aga mul plaan Piretiga kokku saada, aga enne seda oli mu plaanis mingi lambine AUK. Ehk siis jalutasin ringi mööda vanalinna ja selle ümbrust koos oma uue kaameraga ja püüdsin temaga sõbraks saada. Ütleme, et we're bounding quite well. Ja siinkohal aitäh Margusele, kes endale uue masina ostis ja otsustas enda vana, maha müümise asemel, mulle kinkida. Lisaks ka veel 50mm'se objektiivi, mida ma nüüd vana maha müümisel osta plaanisin, yay! Auk sai suht ruttu täidetud ja siis oligi aeg juba Piretiga kokku saada, et natukene linnas uidata ja jutustada. Vahepeal oli aga minu tore kallis iPhone ära surnud ja käisin seda siis IM Arvutites toitmas ja ühtlasi Pirjega jutustamas. Lõpuks sai kell palju ja ma pidin saama Margiti ja Katiga hundis kokku. Aga Piretil oli aega veel, seega tegi ta meiega seal koos ühe õlle. Margitit ja Katit oli ka ülihea näha! Katit ei olnud ka ülikaua ikka näinud. Istusime ja hyggesime ja üks hetk oli kell jälle palju ja Katil oli vaja minna maale ja ma tahtsin enne õhtust pidu kodust läbi hüpata ja siis juba Efkaga shooteris kokku saada. Shootersis oli naljakas...ühinesime mingi Efka tuttavatega ja ma pole üldse enam harjunud jauravate purjus tüüpidega, kes jauravad eesti keeles. Ja lõpuks otsustas üks neist, et ma olen Mari või siis Anni..lõpuks jäi Anni vist ülekaalu. Et siis edaspidi olen Anni, y0! Efka tahtis viimase bussiga koju minna ja mina trippisin Kristiinesse, et saada kokku Marisega, kellega me liikusime sessioni warm-up peole, mis oli kusjuures ainus sessioni pidu, kus Paul Oja plaate mängis. 
Sel ajal, kui me järjekorras ootasime, tutvusime mingi rootsi tüübiga, kes oli päris naljakas. Teadis ka tinderit ja oli niisama oma jutu järgi hull player. Arvestades, et ukse taga oli järjekord, siis sees ei olnud üldse nii palju inimesi, kui oleks eeldanud. Aga Paul mängis muusikat ja päris mõnus oli. Rääkisime juttu ja tsekkisime inimesi...selline rahuliku vaibiga peo õhtu. Ja Pauli muusika valik on ikka nii minu teetass, et ise ka ei usu. Aga kell lendas kuidagi üliruttu ja lõpuks otsustasime koju ära minna...kuna ma olin pidevalt sularahatu, siis tellisin tulika takso ja maksin ulme summa, et koju saada...aga koju oli vaja saada ju. 
Kodus sõin veits ja tegin Kudiga kokkuleppe, et ma tahan magada vähemalt 9.30ni ja ise panin äratuse 9.36'ks ja läksin magama ära. Jube hea uni oli, sest eelmistel öödel olid unetunnid lühikeseks jäänud. Hommikul kuus minutit enne minu äratust hakkas Kudi jaurama, et aeg on nagu ärgata eks. Tüüp tunneb kella kuradi täpselt..ega mul siis muud üle jäänudki, kui end ülesse ajada. Üks oli suhteliselt kindel, et kaineks polnud ma küll veel saanud. Mis tähendas ainult seda, et kui Etu minu poole jõudis, tuli avada fisk ja teha terehommikust shotid, mis pikendasid mu mitte kaineks saamise faasi. Aga kuna ma tahtsin hullult skate näha, siis ma jaurasin, et me peame minema hiljemalt 12ks Saku Suurhalli. See, et me seal olime ei tähendanud sugugi, et me oleks skeiti väga näinud. Võtsime kohe alguses uued joogid ligi ja siis nilbitsesime ja naersime nagu napakad. Ja selle aasta park ei olnud just väga skeidile mõeldud ka kahjuks :(. Või üldse street'i sõitjatele...või noh, mulle tegelikult üldiselt ei meeldinud selle aasta park eriti...Aga Taanist sõitsid Diego ja Bjorn ja Dannie ju! Kusjuures viimased kaks eriti hästi ja headele tulemustele suht. Ma olin küll uhke nende üle! Esimesel päeval oli Bjorn näiteks kõrgemal kohal kui Sheckler, aye! 
Peale skeiti tuli bmx, mis on alati sessionil suurema osakaaluga..Aga bmx on dope ka! Nii palju häid sõitjaid ja hulle trikke. Jõhker oli, kui Vinny Mannino kukkus...täiega näoli vastu maad. Niimoodi ikka, et esimese hooga ei olnud aru saada, kas ta on teadvuselgi. Ja need meedikud, kes sessionil on, on parajad sitahädad. Lõpuks said nad tüübi ikka kanderaamile ja hiljem lugesime, et ta on juba hotellis tagasi, et midagi tõsist ei olnud. Esimesel päeval me sõite lõpuni ei vaadanud, sest tahtsime poes käia ja kokkata enne pidu. Kuidagi jube kaua läks poes aega ja siis trollid sõitsid ka nagu ise tahtsid ja sessioni ajal on hästi, kui üldse trolli sisse mahud. Seega jõudsime suht hilja koju ja siis hakkasime kohe kokkama ja sättima. Peole jõudsime lõpuks kuskil kella üheks alles. Issand kuidas mulle need Parlamendid jms nõmedad klubid ei meeldi. Aga Sessioni pidudel võib välja kannatada...sest siis on seal lahedad inimesed ja üldiselt hea muusika. Laupäevasel peol esines Küttebänd, y0! Issand kui ammu ma neid näinud ei olnud. Ja nad on ikka veel nii head ja mõnusad! Naljakas hetk oli kui nende live ajal üks tüüp oma särgi seljast tõmbas ja ma siis lükkasin teda üldse mitte kõvasti moshpiti sisse, aga millegi pärast otsustas ta kõhuli kukkuda..ups! Sama live ajal arvas ka üks tüüp, et ta võib niisama tulla ja suudelda mind nt...päris nii lihtsalt see ka ei käi. Kuigi hiljem tekkis mul endal veits sportlik huvi, hehe... samuti jooksime uuesti kokku selle Rootsi tüübiga eelmisest õhtust, ta oli päris naljakas.
Hiljem kui me Piretiga vetsu läksime, siis astus naiste vetsust välja Tim Zom, kes mu üllatunud näo ja lause peale, et "dude, it's a ladies room" vastas, et "i know, but i needed to pee like really bad"...haha. Hiljem, kui me niisama veits ringi tsillisime, et leida huvitavaid inimesi, nägin Raidot, kellele ma sõna kõige otsesemas mõttes kaela lendasin. Eriti hea meel oli näha, ja kuigi ta oli sel hetkel juba koju minemas, siis otsustas ta jääda sinna meiega. Tantsisime ja lällasime ringi, aga siis tuli mõte, et oh läheks hoopis protesti. Protestis oli aga mingi piletiga pidu ja me ei tahtnud sissepääsu maksta ja siis tsikid arvasid, et läheks hoopis koju ja tegelikult oli see üks väärt mõte. Ma jäin magama enne kui pea patja puudutas vist. Ja järgmine hommik ülesse saamine oli suhteliselt missioon impossible. Kui Kudi Etu ülesse ajas, siis tema ei jäänudki enam magama, mina ärkasin kuskil kaks tundi hiljem...ja siis oli ka padi näos kinni alles. Aga suhteliselt ruttu sain eluvaimu sisse ja sõime veits ja liikusimegi juba Saku Suurhalli, y0. Kohutav väsimus ja raske olek ei teinud seda võistluse vaatamist kuidagi kergeks, aga ma nägin kordades rohkem, kui eelmisel hommikul, kui meil naerukrambid olid. Skate on dope ikka, kahju aint, et see park nii kehv oli! :( 
See eest bmx'i osa oli ikka dope on dope on dope! Trey Jones ja Alex Kennedy, I love you both! Ja Drew Bezansonist ja Pat Chaseyst me ei hakka isegi mitte rääkima. Drew teeb ulme trikke ja jätab sellise mulje, et see on täiesti nothing tema käes, ulme. näiteks tema viimane trikk! Enne lõppu lasime jälle jalga...või noh tähendab me ootasime tulemused ära, autasustamisele ei jäänud. Ja jälle kord tegid trollid/bussid meiega nalja..aga lõpuks jõudsime Baltijaama, kust hüppasime poest läbi ja siis Kalamajja. Selveris oli mingi keiss ka, kus üks 40ndates naine sõimas klienditeenindajat, me ei saanud aint aru, miks. Igastahes Etu sai oma pitsa ja ma oma kevadrullid ja mõlemad rahul. Kodus olid lapsed ja Kaire ja siis see peole sättimine jäi kuidagi venima...oli vaja jutustada ja muljetada ja kell täiesti ununes ära...lõpuks saime end riide ja Maris tuli meile autoga järele. Ja siiiiis tagasi Parlamenti, mis mulle jätkuvalt ei sümpatiseerinud. Ja mis JÄRJEKORD seal oli, nagu oleks sessioni peole sattunud! :D Õnneks olid järjekorras meist tublisti eespool Raido ja Heavy Mentali tsikkid, seega me susserdasime end ka nende külje alla. Aga see ei tähendanud sugugi, et me ei oleks terve igaviku järjekorras pidanud passima. Ja ütleks, et pidu polnud isegi väga väärt seda ootamist. Kuigi see Soome teema, mis seal alguses oli, oli suhteliselt mõnus isegi. Siis tuli aga Tommy Cash, keda ma tegelikult ootasin, aga peale paari laulu viskas mul ta inisev hääl suhteliselt üle ja terve järgmise päeva kummitas guez whoz bäkk väga korralikult. Peale Tommyt me suht cruisisime koju ka...kõigil oli vaja esmaspäeva hommikul või päeval midagi teha ja väss oli peal ka. Seega Sessionile sai joon alla tõmmatud. Järgmisel aastal uuesti!

Esmaspäev möödus pere seltsis. Alguses Kalamajas, ja hiljem Jõelähtmel. Hea toit ja mõnus oli kõiki näha, seega oli tore päev :). 
Õhtul hilja sain kokku Raidoga ja käisime Heavy Mentalis mulle Punk Trouble'i särki trükkimas...aga selle kohta kirjutan ma teise sissekande, y0. 

Ja teisipäeva hommikul lendasin juba tagasi ja lõunaks olin Kopenhaagenis, y0!