Viiskümmend kolm, treoghalvtreds. Umbes-täpselt nii mitu päeva on jäänud minu esimese koolipäevani Taanis, KEAs, multimedia design and communication erialal. Keelekooliga on hetkeks kõik, koolis suvepuhkus ja uut moodulit hetkel ei plaani alustada. Või noh, kui kooli ja töö kõrvalt välja mängib, siis neljas ja viies moodul on plaanis ära teha. Aga see kaugem tulevik kõik. Enne Taanist ära ei lähe, kui keel on selge, vot!

Aga seoses oma meeletus koguses vaba ajaga, olen ma mingis lugemise nõiaringis veits. A million little pieces by James Frey on viimane, mis läbi sai loetud ja mis nii väga meeldis. Raamat narkosõltlasest võõrutusravil.
Aged just twenty-three, James Frey had destroyed his body and his mind almost beyond repair. When he enters a rehabilation centre to try to reclaim his life, he has to fight to determine what future, if any, he has. His lack of self-pity, cynicism and piety gives him an unflinching honesty - a fearless candour that is at once charming and appalling, searing and darkly funny. 


Observe on öelnud raamatu kohta utterly compulsive. 


Selline häirivalt aus raamat. Mulle millegi pärast meeldivad sellist tüüp lugemised. Nii, et soovitan lugeda, kui pole tüüpiliste raamatute fänn :).

Kui ma oma õele rääkisin veidi sellest raamatust, siis ta kuulas ära ja ütles "äkki sa loeks midagi normaalset?"

Aga oki, nautige suve, ma naudin oma vihma ja külma edasi.

tsa!

Neon Glow Party.

Det er for vildt! viited, kuidas leida pidu ülesse, Hanna-Liisa oma pisikeste kätega tegi, uhke värk!

kuidas mina suudan alati peol mingi tüübi otsa sattuda, kes tahab tahtsida ja oskab tantsida ja siis ma olen nagu puujalgadega elevant? :D Eilse peo naljakaim hetk oligi vist, kui ma Liisaga diili sõlmimise tõttu lubasin Christofferiga tantsida ja kurat tuli välja, et tüüp päriselt ka oskab tantsida ja veel hullem, ta võttis kinnisideeks mind ka õpetada. Mul siiani käib pea ringi sellest keerutamisest vist ...ja et ikka piisavalt keerutamist saada sai enne peolt ära tulekut Juliuse poolt ka keerutatud. Kreisi! 

Aga muidu tuleb tõdeda, et oli täitsa tore pidu ja täitsa neoon ja muusikavaliku osas thumbs up. Siiani parim muusikavalik, mis ma Taanis peol käies kuulnud olen, või oleks õigem öelda kõige rohkem minu maitse järgi muusika. Räps-räps-räps. 

outfit! :D

Muidu vist miskit uut ei olegi. Ahjaa, sain endale neljapäeval päikesepiste. Jah, selles külmas ja vihmases Taanis on isegi selline ime-asi võimalik. Ja kusjuures ma ei olnud päikese käes üldse kaua. Mingi tunnikene pargis istumist ja hiljem aias ka tiba. Ilgelt halb oli õhtul olla, pea valutas, külm oli ja külmavärinad. Võtsin paratsetamooli ja keerasin varakult tuttu, aga hommikul polnud sugugi parem olla. Aga liitrite kaupa vee joomine aitas. Kuigi suhteliselt õhtuni oli valus ringi liikuda, pea niimoodi kumises ja valutas. Aga pidu ikka aitab ju. 

Ja täna hommikul oli rõõmusõnum minu facebook'i postkastis. Etu tuleb mulle Taani külla! Küll hetkel veel täpseid päevi jms ei tea, aga juuli lõpp ilmselt! ;) 

ps! kui keegi teab kedagi, kes pakub tööd Kopenhaagenis või elamist Nørrebro kandis, siis minu e-mail on kristel.ojasalu@me.com :D!

Olen nagu Toe Tag, suure suuga lubasin pilte ja turistijuttu ja ei miskit. Aga proovin nüüd siis end parandada. Mai lõpus käis külas siis Aky, kellega vihma ja külma ilma kiuste siiski turiste mängitud sai. Alustasime kohe esimesel päeval, mil ta saabus. Vaatamata vähestele unetundidele, kel kodus, kel lennujaamas, otsustsasime minna uudistama seda Kronborgi lossi, mis asub Helsingøris ja kus viibides su telefonioperaatoriks vahetub Taani mobiilsideoperaatori asemel Rootsi. Kuna üldiselt sellised vanad lossid ja mõisad jms on tavaliselt lihtsalt hooned, siis erilisi ootusi mul isiklikult polnud. Ilm oli ka selline nagu Taanis ikka, pilves, ähvardas vihmaga, mõned piisad tegi ka, aga samas ei sadanud ka. Sõit mööda mereäärt oli muidugi omaette vaatamine, meri on ikka imeline. Kindlasti üks suur plus, miks Taani mulle meeldib. Aga Helsingør ise oli pisikene ja nunnu linnakene.

Helsingør

Lossi leidsime ka kergesti ülesse ja koos Jaapani turistidega, kelle sekka me kogemata sattusime jalutasimegi siis uudistama. Esiteks oli loss juba kaugelt väga ilus ja minu jaoks oodatust suurem.

Kronborg

Meeldis, et sisuliselt on säilitatud ta nii nagu ta on olnud. Ja kui esmapilgul tundus, et näemegi teda ainult väljast poolt ja tunni aja pärast oleme juba tagasi linnas ja meie kahe tunnine parkimine on piisav, siis etteruttavalt ütlen, et me käisime vahepeal autot ümber parkimas ja veetsime lossis mitu head tundi.

Kronborgi konnad.

Kronborg

Kuna me ei osanud valida piletit, kuhu me täpselt minna soovime, siis arvasime, et võtame ainult torni ja muuseumi, et mis me neist kambritest ja keldrist ikka vaatame. Aga mingil põhjusel kui me pileti ära olime ostnud, siis teatas piletikontrollija, et "I suggest to start with Royal Apartments" ja meie otsustasime siis sõna kuulata ja läksime, kuhu meid saadeti. Alustuseks kiitus valgustuse, helitehnika ja projekteerimislahenduste kasutamise eest. Ma arvan, et see loss on üks lahedamaid ajaloolisi muuseume, kus ma käinud olen. Esiteks helieffektidega oli loodud olukord, kus sulle jäigi mulje nagu oleksid sa ajaloos, kus asjad on nagu nad olid tol ajal. Kaminas praksus tuli, ühes toas oli tehtud tulekahju, mis mingil aastal seal aset oli leidnud ja üldiselt pääses igasse tuppa uudistama. Väga äge! Soovitan kindlasti, kui keegi sinna satub.

Konn torniga

Teiseks külastasime torni ja meremuuseumit. Tornist sai lihtsalt kõrgema vaate, aga ega seal muud suurt polnudki. Muuseumis oli aga igasugu laevakesi jms. Samuti oli kohati kasutatud helieffekte jms, mis muudavad muidu võib-olla mitte nii huvitava palju huvitavamaks.

Peale seda käisime me autot lähemale parkimas, sest meie kaks tundi oli otsa saamas ja ei tahtnud trahvide vms riskida. Tagasi tulles külastasime siis lossi aluseid käike, mis oli kogemus omaette. Pimedad käigud, seintel küünlad. Natukene hirmus, aga adrenaliinilaksu sain mina isiklikult kätte. Mulle ikka meeldivad sellised natukene ekstreemsed asjad.

Ja viimaks uudistasime niisama veel lossi ümber ringi. Mere ääres on ikka mõnus! Peale seda sõitsime tagasi koju, käisime poes ja tegime väikese uinaku enne õhtust linna Distortionile minekut. Kusjuures esimene õhtu distortionil polnud midagi erilist, saime kokku Liisaga, jõime õlle ja rääkisime niisama juttu. Ja niimoodi esimene üpris tihedalt sisustatud päev otsa saigi. 

Kronborg

Kronborg

Kronborg

Kronborg

Järgmine päev möödus grillides ja distortioniks valmistudes suures plaanis. Liisa tuli peale kooli siia, shoppasime grillimiseks stuffi ja veini ja olime niisama ägedad. Veini läks ainult palju ja mina suurt ei mäleta distortionist, ainult jube lõbus oli. 

Grill-meiste Hanna-Liisa.

Grilli tulemus.

Distortioni Tinki-Winky

Distortioni peoõnnetus?

Aga eks see Distortion selline olema peabki vist.

Ega me muud tarka vist ei teinudki. Käisime Lousiana Art Museumis, mis pani mõlemaid mõtlema, et ei ole meie ikka kunstiga sina peal. Asukoht oli ainult imeline. 

Siis Christianias sai käidud kontserdil, Von Dü esines Loppenis, mis oli täiesti täis. Päris äge oli! Seal tuli ka üks taanlane rääkima ja kui ütlesime, et me oleme Eestist, siis oskas lugeda numbreid ühest kuueni eesti keeles. Küsimuse peale, kust ta seda teab ütles ta ainult, et "I know everything!"

Vot nii siis. Pidune nädal oli, aga täitsa vahva! :) Ilm oli kohati küll sama külm, kui talvel, aga elasime üle...tegelikult võitlen siiani külmetusega, mille ma sel nädalal endale sain. 

Muidu on kõik vanaviisi. Au-pairi elust on küll hetkeks juba kõrini, aga kaks kuud veel ja hakkab kool. Loodan, et selleks ajaks ka elamise ja töö mure lahendatud saan. Plus homme on taani keele kolmanda mooduli test. Sisuliselt rohkem taani keelt ei jõua enne sügist võtta ka. Aga otsustasime Paulinega, et kui Steve tagasi Iraaki läheb, siis hakkame kodus rohkem taani keeles suhtlema, sest mul grammatikaga on olukord hästi, lihtsalt rääkimisega on nagu on. Sundolukorras saan natukene juba hakkama, aga valin üldiselt lihtsama vastupanu tee ja räägin inglise keelt. Mõtlesin selle põhjuse ka välja. Kuna need taani keelsed sõnad on häälduselt päris keerulised, siis mul peas kõlavad nad nagu kõlama peavad ja kui ma nad välja ütlen, siis nad kõlavad erinevalt ja see ehmatab mu ära. Vot nii.

Aga see sissekanne on veninud juba hirmuäratavalt pikaks, lõpetan ära.

Tsau!