i wanna, i wanna, i wanna touch you

you wanna touch me too

every way, and when they set me free

just put your hands on me

take everything that i know you'll break

and i give my life away so far for you...

Tähtede seis on vist vingukas või midagi sellelaadset. Mitte miski ei ole valesti, aga samas miski ei tundu õige ka. Selline mulonkõigestkoppees olek. Ja tundub, et ma ei ole ainus, kellel selline olek on. Koolis olid kõik kergelt sellised ja muud sõbrad/tuttavad ka. Kõik lihtsalt tundub mingis mõttes mõttetu...võib-olla me lihtsalt ei suuda leppida faktiga, et suvi sai läbi ja kool hakkas uuesti? Ma olen välja kistud oma tavalisest elurütmist, kus ma võin olla õhtul produktiivne ja üleval kaua tahan ja põhimõtteliselt igal hommikul magada seniks kuni und jätkub. Hommikul ärkamine äratuskella heli peale on üks kuradima keeruline tegevus, plus teeb hommiku, mis niisamagi pole mu lemmik osa päevast, veel raskemaks. Teiseks koolis käimine on kuidagi mõttetu...meil on täiesti ebaorganiseeritu moodul, kus me siiani ei saa täpselt aru, miks või mida või kuidas ja mis ajaks teha tuleb. Näiteks täna oli vaja esitleda mingit osa oma projektist...??? Õnneks ei olnud meie rühm ainus, kes tegi midagi lootes, et that will do it. Tagasiside oli ka nii segane, et ega me täpselt saanudki lõpuks aru, miks me seda tegime ja mis me edasi tegema peame...win? Õnneks on mul toimiv rühm ja me saame ilmselt ilusti tehtud kõik, lihtsalt närvi ajab see organiseerimatus kooli poolt. 

A ja meil koolis on üks tsikk, Danika, kes on pooleldi taanlane, aga muidu Ameerikast ja seal ka suurema osa oma elust elanud. Grupitöös täiesti kasutu kuju, üldse ma ei ole päris täpselt aru saanud, miks ta seal koolis käib...just a casual attention-whore. Ja millegi pärast on sellistel fake tüüpidel palju fake sõpru ka eks. Anyway, on ta end mingil viisil smuugeldanud ühte rühma Benjamini, Elina, Daxi ja Agnesega...kes moodustavad kursuse kõige paremini toimiva ja paremini esindatud töödega grupi siiani...ja täna nad ei esitanud midagi, sest kohal olid aint Daxi ja Benjamin..ja kui Paula küsis, et kus teised on ja kas nad ei esitlegi oma projekti...siis Benjamin, kes on üks viisakamaid ja toredamaid tüüpe kursusel, ütleb, et "no, we don't have a presentation, cause half of our group went out last night and didn't do it as they promised." who? "This slut Danika" excuse me? "yeah, slut". WOW! mille peale Paula uuris, et miks ta nende rühmas on, mõlemad ohkasid ja ütlesid, et nad ei tea. I fucking knew it, et nad ei ole keegi tema üle õnnelikud! Aga naljakas, et ta ikka seal on...vahepeal teda ei olnud, sest rühmad tohtisid aint viiest liikmest koosneda ja Emiliano oli siis veel Taanis...seega oli aint aus, et Danika endale uue grupi otsis. Aga aitab sellest...ma lihtsalt olin shokeeritud Benjamini sõnade üle. 

Ja et mitte veel vingumisele joont alla tõmmata, siis mul on sisemine konflikt ise-endaga. Ma ei oska inimesi usaldada ja teen sellega ise-endale haiget, või tegelikult oleks õigem öelda, et tekitan seda veidrat olekut, mis on kuskil hea ja halva vahel ja siis ma vegeteerin ja ei oska olla...sest mu teadvus ütleb ju, et kammoon, ta ei valetanud sulle...aga miski kuskilt ütleb aga kuidas sa saad selles kindel olla? Ja siis hakkab mu aju üle analüüsima olukorda ja kõik, mis enne tundus hästi, on korraga pahasti ja vale. Ja ma ei oska siis endaga midagi peale hakata ja ma ei saa sellest kuidagi välja ka. Vot siis. 

Ma panen nüüd oma aju standby peale ja ei mõtle neid negariivseid asju enam...täna on siiski reede, esimene friday bar see semester, kuhu peaks PALJU uusi ja vanu nägusid tulema, seega cheers for that, bitches! Ma olin niigi enne lõunat so ready for a before lunch coctail serverd with joint...ja pole siiani selleni jõudnud...laters!