so that i never feel alone again..
Ma vist olen sellest siia varem kirjutanud, aga tegelikult ka, kas pole naljakas, kuidas uued inimesed su ellu satuvad ja kui juhuslikest tutvumistest võib välja tulla midagi erilist ja ainulaadset? Ja kuidas mõned inimesed, keda sa ei arvaks, jäävad su jaoks kaugeks ja vaikselt su elust ära kaovad? Elu imelikud keerdkäigud vist.
Eile oli selles suhtes veits veider päev, et ma sain ühe meili, kus mind sisuliselt süüdistati selles, et ma ei ole ühest inimesest mitte kunagi hoolinud, kuigi tema on tahtnud alati minu sõber olla ja mina olen vastu andnud ainult ükskõiksust. Hetkel on tõesti mul suhteliselt suva, aga see ei tähenda, et ma ei oleks temast mõni aeg tagasi väga hoolinud ja lugu pidanud. Aga inimesed ja tunded muutuvad ja vahel tulevad asjad sõpruse vahele..
Aga sellele lisaks oli ka väga positiivne päev, kui mulle öeldi, et "you're best friend I have ever had, you're almost like my family." Ja kui seda ütleb sulle inimene, kes on sinu jaoks vähemalt sama kallis ja oluline, siis tekitab see eriti sooja tunde ja paneb südame kiiremini tuksuma küll.
Ja kui selliseid inimesi su ellu satub, siis paneb mõtlema küll, et ou midagi olen ma kuskil ikka vist õigesti teinud :).
õnnelik! :)
No comments:
Post a Comment