Sisuliselt on lugu nii, et Liisa läks hommikul Berliini ja on seal reede hilisõhtuni ja seni olen ma täitsa üksi siin tema toas...Sarah on küll ka kodus vist, aga jah. Naudin rahu ja vaikust ja mitte millegi tegemist, sest mul on hetkel selleks võimalus. Päris mõnus on.
Eilne viimane tööpäev oli natukene pingeline, aga ma saan ju kõigega hakkama! Aga Bulderbys oli nunnu...Marianne küsis, et kas on mu viimane päev ja siis natukene rääkisime ja soovis mulle edu "har det godt" :)
Hiljem kui lastele järele läksime siis Louie ema ka küsis, kas ongi viimane päev ja soovis edaspidiseks edu :). Äge kui inimesed, kellega sa tegelikult palju ei suhtle on tähelepanelikud ja tunnevad huvi :).
Ja kuna Helen oli eile päris korralikult tõbine, siis sain oma viimased koristamised teha ja olla asjalik.
Lõpuks tuli Liisa meile ja grillisime ja siis sõime kooki, mille ma enda äramineku puhul kokkasin ja jõime shampust, mille Liisa kaasa haaras. Ja üks hetk teatas Pauline täiesti tühja koha pealt, et "Never judge mans willy when it's unhappy...it's much bigger when it's happy".
Anyway on nii, et no matter what on see pisikene punastest tellistest maja home away from home :).
Ja nüüd luban, et see oli viimane heietamise bloggi ja nüüd edaspidi peale seda nädalat on kõik uus ja põnev ja teissugusem. Kool algab 27ndal ja kes veel ei tea, siis hakkan õppima multimeedia disaini ja kommunikatsiooni. Facebook'is on meie rühmaga liitunud üle 80 inimese, seega tuleb vist ühe korraga väga palju uusi nägusid ja persoone ellu juurde. Olen üpriski elevil ja eks ma siis järgmine nädal püüan muljetada.
Viskan siia alla veel ühe ägedalt tehtud video, et mis on siis graafiline disain, y0!
No comments:
Post a Comment