Mul on vist karmaga mingi teema...üldiselt nagu läheb kõik hästi, aga vahel viskab selliseid lolle vimpkasid..nagu näiteks, terve nädala on olnud selline super suve ilm, et istuks rannas, loeks raamatut, sööks maasikaid ja jooks õlle...aga mina olen Davidiga kodus, sest noh ta on haige. Ja ma ei saa öelda ka, et ei ole, sest ma pole teda nii tõbisena veel näinudki siin oleku ajal. Ehk siis olen rõõmsalt lumivalge edasi :(. 


Aga kui see vingukas nüüd kõrvale jätta, siis on tulevik päris helge. Steve tuleb koju laupäeval, see on sisuliselt kohe. Ja kohe kohe peale seda tuleb Aky nädalaks siia! Vühüü! Et siis ilm ka vastutulelikult ilus oleks ja saaks täiega Taanit nautida ja võib-olla ka natukene Malmöt? Will see.


Ja keelekooliga saab ka kohe juunis kõik ja tegelikult on ju kohe sügis käes ja enne on nii palju vaja veel teha. Ja kui aus olla, siis see enam isegi väga ei hirmuta mind. Rumal vb, aga kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab ;). 


Ahjaa, ja kui ma ei ole veel maininud, siis sel suvel ma Eestisse ei tule. Finantsilistel põhjustel, sügiseks tuleks raha koguda, või vähemalt ma üritan. Aga te võite mulle külla tulla, mhm!