Kolmapäeva lõunast kuni sisuliselt laupäevani sai ignoreeritud reaalsust. Kolmapäevast algas Distortion minu lemmik linnaosast - Nørrebrost. Ja me olime kuidagi eriti over-excited...seega alustasime ettevalmistustega juba varakult. Kuskil 1-2 paiku liikusin linna, saime Liisaga kokku ja käisime poodlemas...alkoholi ja natukene süüa, ja eluliselt olulise asja - pläsku!
Alustuseks sõime veits ja värvisime mu pea oranziks - siiski official distortion hair! Sel aastal jäi see tunduvalt kreisim ja ägedam, kui eelmisel...seega järgnevatel aastatel tuleb see veel parem!
Peale juuste värvimist hakkasime sättima ja tegime esimesed õlled lahti, millest sai viisakalt järgmised ja siis viinakoksid ja viin kaasa koos spicey gajol'iga ja off to the city. Mainin siinkohal ka, et plaaniks oli võtta selle aasta Distortionist maksimum ja go with a flow as much as possible.
Esialgselt jooksime Liisa tuttavatega kokku ja tsillisime veits ja siis...siis jäi Tuutu megapurju ja tal hakkas megapaha ja ülejäänud õhtu oksendas ta sisikonda välja. Siisa küll ähvardas ta maha jätta sinna, aga Tuutu teadis, et Siisa ei teeks seda ja üks hetk, kui Tuutu tundis, et nüüd võiks koju kõndida, siis tõusis ta püsti ja oligi minek. Kaasa tsillis meiega ka mingi Allan, kelle Siisa sealt endale sõbraks sai.
Selles suhtes on hea, et me seda nalja järgmised päevad aint ühe korra tegime või nii..Aga maja ees jooksime me kokku Rasmusega ja tsillisime kõik ülesse, minu eesmärk oli magada...teised tahtsid edasi pidutseda. Liisa juures Allan lahkus üpris varakult ja mina tõmbasin Barbora tuppa tuttu ära. Kusjuures kaasa võtsin mingil põhjusel mesikäpa batoonikese ja panin selle omale taskusse...hommikul, kui Siisa mulle oma peavalu kurtma tuli, siis ma pistsin käe taskusse ja mõtlesin, et mis kuradi asi mul taskus on...tundus nagu kasutatud kondoom ja ausalt peale õhtut, millest sa suurt ei mäleta, ei ole tahtmist/julgust seda taskust välja võtta. Lõpuks julguse kokku võtnud, avastasin, et tegu on eelmise õhtu kommiga, mis oli täiesti ära sulanud...haha.
Fakt, et meil mõlemal kergelt eelmise õhtu alkohol tunda andis, ei teinud kuidagi paremaks tõsiasja, et me olime lubanud Carolinele ja Lindseyle, et me läheme nendega Bopa'sse hommikust sööma...kell 10. Lindsey helistas, et meile teha wake-up calli ja me püüdsime väita, et me oleme Berliinis ja Malmös või viimase variandina Hangoverlandis, aga miski neist ei tundunud toimivat. Seega, saime inimesteks ja kimasime Bopasse...mis tegelikult oli hea, sest füüsiline aktiivsus, värske õhk ja söök tegid olemise natukene paremaks...aga ainult natukene, sest ilmselt olime me tol hetkel veel lihtsalt täiesti purjus. Itsitasime ja muljetasime eelmist õhtut ja täiega fun oli!
Hiljem tahtsid tsikid meid meelitada parki lebotama ja õllele, aga me olime kaineks saanud ja kerge vässu ja pohmakas hiilisid ligi, seega tegin ettepaneku mängida hide and seek'i ja jalga lasta. Aga nad nägid mu kavala plaani läbi ja arvasid, et võime hoopis õhtul Distortionil trehvata..sounded good, sest siis me saime koju magama minna. Reaalsus nägi aga teistsugune välja..me läksime shoppama...sest ma ei olnud arvestanud, et ma elan Siisa juures ja mul polnud piisavalt vahetusriideid kaasas...seega selle asemel, et koju minna, ostsin uued. Like a boss, you know! Siis lebotasime ka natukene ja hakkasime uuesti Distortionile sättima...sel korral toimus pidu Vesterbros, mis on ka täitsa fun linnaosa. Saime alguses kokku Siisa kursakatega ja tsillisime mõnda aega nendega...aga siis otsustasime, et lähme tsekime veits ringi ja mina tahtsin skate'i asju näha. Kutid hüppasid siiski läbi tuleringi ruladega! Aga kuna ma kellaajas kindel ei olnud, siis me sattusime sinna natukene liiiiiga varakult. Või noh minu jaoks ei saa skeitparki skeiti vaatama sattuda LIIIGA varakult...aga Siisa suhtes oli see natukene ehk ebaaus, sest ta pidi minuga koos tsillima seal. Mu ühe kursavenna sõber sõitis seal näiteks õllepudeli kostüümis ringi, hehheh. Vahepeal käisime ostsime jooke juurde ja käisime Enghave pargis põõsas pissil, sest naistele oli aint üks ühekordne wc ja see tundus liiga rõve meie jaoks.
Peale ring of fire'it jooksime kokku Siisa kursakatega ja natukene ebaviisakalt lasime nad üle ja joinisime Siisa töökaaslase ja tema sõpradega, ning häävisime funny. Ühe inimesega minevikust said ka asjad natukene vähem kohatuks räägitud ja täitsa fun fun.
Järgmine hommik oli natukene walk of shame, sest ma ei ärganud kodus...aga tegelt, i don't care..yolo!
Siisa poole jõudes oli suhteliselt esimene pakkumine, et kas ma viinakoksi sooviksin..ja nii me oma viinakokside ja ananassiga aeda päevitama liikusimegi. Naersime end ogaraks, ja kõik naabrid vaatasid meid kergelt imelikult...aga we didn't care...cause we are very very very stupid!
Reedene plaan oli saada kokku Susaniga ja mitte minna Distortionile...lõpuks lõpetasime ikka Distortionil. Sel korral toimus see kuskil Christiania taga, Amageris. Tänavapidudele jäi kõvasti alla! Esiteks oli see koht nagu tühermaa, ja täiesti segi trambitud ja ülerahvastatud. Plus kuskil ei saanud maksta muu kaardiga kui DK kaart või sularaha ja voilaa, meil polnud kumbagi. Õnneks Susanil oli ja õlleta me siiski ei jäänud. Nautisime siis ilma ja ilusat vaadet, mis oli otse kanalile ja öö ja linnatuled...amazing! Mingi hetk sai aga pidu läbi ja kõik aeti sealt territooriumilt ära..aga meil oli alles peotuju sees...seega liikusime kõik ühe sõbra juurde, enne käisime viisakalt 7/11ist läbi ja täiendasime oma joogi ja ka söögi varusid. Õigemini mina tahtsin ühte lõiku pitsat, aga poisid peale meid ostsid ära KÕIK valmis olnud pitsalõigud ja vinku pirukad. Kujutan ette kui rõõmsad oli inimesed järjekorras peale neid :D...
Siis trippisime tüübi juurde ja ausalt terve õhtu sai nii hullult naerda, et kõhulihased valutasid lõpuks - trenn-trenn!
Ja siis sai meie Distortioni maraton läbi, kella kuuest jõudsime kuskil magama ja peale kahte-kolme tundi und tuli üles ärgata ja reaalsema eluga silmitsi seista - tööle tuli minna. Või noh ma tegelikult olin lubanud Paulinele, et hoian lapsi, sest tal oli vaja midagi teha ja kuskile minna. Ja niimoodi vahel harva käia neid hoidmas või niisama külas on üüber nunnukas...nad on siis palju paremad lapsed ja neid on alati hea näha! :) Plaan oli küll laupäeva õhtul koju tulla, et lõpuks kodus ka magada ja ehk pühapäeval enne tööle minekut end natukene rohkem välja puhata, aga kuna Pauline saabus tagasi koju natukene enne kella ühte öösel, siis jäin ööseks sinna. Vahepeal oli ka hullumeelne plaan, et aga läheks teeks linnas paar õlle ja joiniks eelmise õhtu pidulistega, kes olid päev otsa lällanud ja peale joonud...lõpuks arvan, et see oli hea mõte, et me ei joininud nendega.
Hommikul ma muidugi kaua magada ei saanud, sest pisikesed ärkasid varakult ülesse ja mind aeti ka kuskil juba 9 paiku ülesse. Kiire hommikusöök ja väike muljetamine Heleniga ja siis tõi Pauline mind koju ära, õnneks! Õnneks sellepärast, et erinevalt eelmisest päevast, oli ilm täiesti teissuguse pöörde võtnud ja ma oleks oma lühikeste pükste ja õhukese kardiganiga lihtsalt ära külmunud. Ja, jah, ma olen kursis, et kallitel kodumaalastel Eestis on 30 kraadi ringis sooja ja kõik surevad palavuse kätte...ja ma ei taha sellest rohkem kuulda, aitäh! :D Meile lubab maksimumi 22 kraadi ringi ja see on juba väga suvine siinkandis. Plus mul on vaja eksamiks õppida, mis on 13ndal juunil, seega mulle sobiks ilm, mis soosib toas olemist, mitte ei meelita linna, parki, kuhu iganes.
Pühapäevane tööpäev aga lõppes sellega, et liikusin Klampenborgi, et saada Liisaga Bakkenis kokku, et tsillida ja teha ehk üks õlugi. Sõin maailma kõige kehvemat kana magus-hapus kastmes ja kõrvale õlle, mis maitses eriti hästi. Peale seda saime kokku Liisa töökaaslastega ja liikusime ühest kohast teise ja tegime veel paar õlle ja shoti. Siis õnneks oli kell juba üpris palju ja mõistus tuli koju ja liikusime koju ära. Lõpuks sai oma voodisse magama pugeda ja see oli ikka taevalik tunne! :)
Next year again!
No comments:
Post a Comment