Selle postituse juurde tuleks see lugu mängima panna, või noh, minul ta mängib hetkel juba ma ei tea mitmendat ringi repiidi peal. 


Tahaks jalutada mööda kruusast koduteed...seal maal, kus ma lapsena jooksin. Kõigest 1223km mu hetke asukohast. Tahaks jalutada koeraga, teha värsketest rabarbaritest kisselli ja süüa seda kohupiimaga. Siis loeks eesti keelseid raamatuid, mängiks kassidega. Läheks ostaks lipp-lapist riiet ja õmbleks endale midagi vahvat. Otsiks ülesse oma vanad joonistused ja paberid ja asjad, joonistaks ja teeks. Teeks kõiki neid asju, mida kodus tavaliselt teha saab aga siin pole kas vahendeid või noh see ei oleks õige. 


Naljakas on see, et ma just eile ütlesin Margitile, et ei ole mul mingit koduigatsust, mulle nii meeldib siin. Meeldibki ja siin on hea ja tore ja kodune...aga täna tuli see maale mineku isu. Varem on olnud küll, et igatsen mingit pidu, sõpru vms...aga kodu kui niisugust igatsen esimest korda. Veider on. Aga saan hakkama.


Etu tuleb kahekümne kahe päeva pärast külla, excited!