Taani ilm on ikka täiesti üllatusi täis, nagu üks suur tujukas üllatusmuna...sel hetkel kui sa õue lähed võib päike paista ja kui sa punktist a oled punkti b jõudnud on lumetorm. Täpselt nii oli paar päeva tagasi, kui ma hakkasin ühikast Lundtoftevejle reisima, et veeta oma jõulud seal ja natukene neid aiata ka, kuna Steve on tööl ja Helen sõitis ka jõuludeks koju puhkama. Minnes teadsin, et õues on räige tuul ja on olnud lumetormi hoiatus, aga õues tundus olevat ainult massiivne tuul, mitte midagi ei viidanud lumele. Niisiis võtsin ette oma seni pikima rongisõidu Kopenhaagenis...16 peatust! Ja siis bussiga 15-20 minutit. Teel sai veel Emiliga räägitud ja ta väitis väga järjekindlalt, et neil Roskildes on snowstorm, with real snow! Näitas mulle skaibist seda, aga raske oli lund üles leida, tuul see eest oli küll korralik. Lõpuks kui ma juba bussis olin, vaatasin, et kurat hakkab siin ka lund sadama...ja selleks hetkeks kui ma olin kohal, oli juba arvestav lume moodi asi maas. Ja seda tuli muudkui juurde. Õhtul selleks hetkeks kui ma tahtsin minna Liisa juurde küpsiseid küpsetama oli ikka päris tormine...Pauline ütles, et ma võin autoga minna ja kui aus olla, siis täiega hirmus oli sõita...ma ei mäletanudki, millal oli viimane kord, kus ma reaalselt kartsin autoga sõita, sest nii kuradi libe on...23. detsember 2012 Kopenhaagenis oli igastahes hirmus. Ristmikul tõmbas autol külje mõnuga ette näiteks. Ja Kopenhaagenis on tordasti prioriteedid paigas, jalakäiad ja autod vaadaku ise kus tee on ja kuidas hakkama saavad, jalgratturitel on tee puhtaks tehtud. Aga jõudsin ilusti Liisa poole ja hakkasime küpsiseid kokkama. Kui siinkohal poliitiliselt korrektne olla, siis tema kokkas ja mina tegin pilte. Ja taustaks kuulasime Eesti kullafondi isamaaliste lauludega, mille Liisa isa talle jõulude puhuks saatis...

 ...ja tuleb tõdeda, et äärmiselt head küpsised tulid. Mõnusad krõbedad, nomnomnom. Küpsised valmis, trippisin tagasi Lundtoftele ja tuleb tõdeda, et vahepeal oli ilm võtnud uue pöörde. Vihma oli sadama hakkanud ja kogu see asi, mis enne oli lumi oli lögane plöga nüüd...õnneks sulas üpriski kiiresti. Järgmine hommik olid teed suhteliselt puhtad ja polnud ilm seda nägugi, et päev enne oli lumetorm olnud. Taani ilm on natukene muutlik, võiks öelda.



Aga nüüd üks hüpe edasi jõululaupäeva juurde. Hommik hakkas nunnult, kuna ma olin Lundtoftel siis kuulsin hommikul kuidas Eba küsis Paulinelt, kas Tuutu magab üleval ja kui vastus oli jaatav siis subi subi subi tuli trepist ülesse ja ma sain maailma kõige suurema kalli osaliseks. Vahel ikka nii igatsen selliseid väikesed asju, kus lapsed on lihtsalt nii nunnud ja teevad su päeva millegi sellisega. Päev möödus üpris kiiresti, koristades, kokates ja niisama olles. Lõpuks jõudsid kohale Pauline isa, isa naine ja ema ja Liisa. Ja aeg oli koogiks ja kohviks.

Eba.

Peale seda tuli jõuluvana, keda mängis sel aastal Liisa...õnneks on siin niimoodi, et paned kingikoti terassile ja siis koputab uksele ja paned ise jooksu.

Lapsed said see aasta ebanormaalselt palju kingitusi, nad ei viitsinud lõpus enam neid avadagi. Ja mis meie jaoks naljakas oli, siis täiskasvanud omavahel kingitus ei tee. Meie see aasta tegime Pauline vanematele ka, sellepärast, et Ellis ja Mogens tegid meile ka eelmine aasta ja siis ei osanud meie seda oodatagi...seega me see aasta olime nunnud ja tegime neile ka midagi :).

vanaema Anni, vanaisa Mogens ja tema naine Ellis

Ja tundus, et neile meeldis meie küpsisepurk. Mogens hiljem veel küsis, kas need kommid seal sees on Eestist. Loomulikult :).

Pauline, Liisa, Eba.

maailma parima jõulumagustoidu kirsi kaste...mmm!

paharättidega.

pätud.

jõulukuusk ja küünlad.

David.

meil oli joonistamisdraama...aga siis sai laps värvid ja rahu majas.

Kingitused käes ja avatud, siis oli hetkeline joonistasmisdraama meil, kus Eba läks täiega närvi ära, kui tal ei lubatud vesivärvidega joonistada...aga lõpuks sai preili siiski oma tahtmise. Meie Ebaga joonistasime ja teised tegid selle ajaga õhtusöögi valmis.
Natukene liiga palju liiga maitsvat sööki või on kõht liiga väike? Peaks ekstra jõuluks endale suurema kõhu muretsema, või siis vähemalt tagavara osaga.
Mingi hetk õhtusöögi ajal hakkas mul nii kohatu, kui mõtlesin, et Pauline isa istub oma eksnaise ja praeguse naise vahel. Mul oleks vähemalt natukene kohatu...aga ilmselt nad on seda nii palju teinud, et neil enam ei ole...ja nende vahel pole juba aastaid mitte midagi.
Peale õhtusööki sai maitsvat jõulumagustoitu ja ebaausalt leidis sel aastal mandli jälle Pauline ja mandlikink jäi temale endale. Eelmine aasta juhtus täpselt sama jama.
Siis tsillisime veits veel ja lõpuks läksid lapsed magama ja Pauline viis oma vanemad ära ja peale mõnda aega tsillimist, koristasime veits...Liisa lasi mind kummipüstoliga silma ja lõpuks viisin Liisa autoga koju ja tulin ise sinna tagasi, kuna ma ei viitsinud õhtul koju trippima hakkama...jama kui nii kuradi kaugel elad...ja ümber istumisega koju pead sõitma. Aga äärmiselt nunnud jõulud olid :).