Tunne nagu odaval Poola litsil, jah just täpselt...pettunud, katki, kurb ja isegi Her Bright Skies'i muusika ei tee olemist paremaks. Kõik varises kuidagi kokku...vastikult nõrk ja nõme on olla ikka. Ma tegelikult ei ole siin üldse nii õnnetu ja kurb, nagu hetkel...aga kõige lõbusa ja toreda sisse jäävad argimured ja see kuradi suure inimese elu, mida me kõik pubekana ootame, sakib täiega...või tegelikult mulle meeldib, aga kui üks asi teise järel valesti läheb, siis tahaks olla pisikene ja omada ainsaks mureks, et mis multikaid telekast tuleb ja kas emps kommi ka poest tõi. 

Tänane viimane piisk oli, et käisime Liisiga tööl. Oleme korra varem ka käinud, selline mustalt koristustöö...kui mitte midagi pole, siis lisarahaks käib küll ju. Eelmine kord pesime aknaid ja saime suht okei palga. Täna pidime ühe maja aknalaudu ja ümbruseid puhastama...aga nelja trepikoja peale oli 7 korrust+0 korrus ja seal oli konkreetselt MILJON ämbliku. Väga räme töö oli ikka...4-5 tunni asemel veetsime seal 7-8 tundi...ja juhuu, maksis meile hullult vähem, kui oleks pidanud. Jep, sellest tulenevalt ongi selline räpase ja odava Poola litsi tunne...jee..Ida-Euroopast pärit odav tööjõud. Faking fakk. Ja see mulle viimaseks piisaks oligi. 

Muidu aga jätkuvaks mureks on püsiva töö leidmine, uue kodu leidmine (see ühiselamu on KRÄPP!), 

Ja keegi, kellest hoolid on lihtsalt maa pealt nagu ära pühitud...ja see teadmatus piinab, vot nii.

Aga tegelikult on nii, et saan hakkama ja kui see paha saab siia ümber trükitud, siis on see nagu veits kergem ka. 

Ja siis selline väikene reklaam ka siia.