Ja esimene eksami sess Taanis on üle elatud. Ütleme, et ma esimest korda vist reaalselt õppisin eksamiks nii palju nagu sel korral. Üle nädala vahelduva eduga sai tegeletud kordamisküsimuste ja esitlusega, viimasega küll väga vähesel määral ja lõpufaasis. Aga ma ilmselt tean ka, miks ma selleks eksamiks nii palju õppisin, sest ma reaalselt tundsin, et need teadmised, mis ma siit saan, on mulle tulevikus vajalikud ja pakkusid huvi ka. Ehk ma vist olen lõpuks jõudnud õige erialani? :).
Eksamiks õppimise perioodil olid ka mõned huvitavad hetked, mil minu üks silmarõõmust kursakas arvas, et ehk võiksime koos kordamisküsimusi harjutada või siis räägiks läbi esitlust. Mõte polnud mingis mõttes paha, aga ajafaktor ja meditsiinilised nähtused panid siinkohal käe koos õppimise vahele. Aga ega meil kummalgi ise-enesest ei olnud vajadust koos õppimiseks, sest mõlemad said ise-seisvalt ka oma asjad selgeks ja väikeste materjalide vahetamisest oli natukene ikka kasu :).
Kuna meid kursusel on meeletult palju siis eksamid olid jagatud viiele päevale, eelmine reede olid esimesed inimesed ja sel neljapäeval viimased. Juttude järgi olla mõni õppejõud päris terav olnud ja nii mõnedki kukkusid läbi...isiklikult ei ole ühtegi läbikukkunu nime kuulnud, aga võib ainult aimata, sest eks semestri jooksul on need laiskloomad, kellel millestki õrna aimu ei ole, silma jäänud. Aga eksam ise oli selline, et pool tundi inimese kohta..millest 10 minutit oli sul aega esitluseks, 10-15 minutit õppejõududel aega küsimusi küsida ja siis 5 minutit, et otsustada, kas saad läbi või ei ja ka väikene tagasiside, et mis võiksid paremini teha või millele peaksid tuleval semestril rohkem keskenduma. Sel korral kahjuks hindeid ei pandud, isiklikult oleksin tahtnud.
Niisiis, minu eksami päev oli kolmapäeval ja eksam suhteliselt hilisel ajal, 14.15-14.45...aga kuna meile oli öeldud, et tulge varem kohale, siis ma liikusingi ilusti pool tundi enne oma aega sinna. Olin kodus hommikul alles oma esitluse lõpetanud ja ei olnud õieti veel läbigi mõelnud, mida ma neile seal täpselt räägin...ja mis mõnes mõttes mind ehk häiris oli ka fakt, et ma ei olnud peaaegu üldse närvi läinud. Mingi hetkeline närveldus tuli, kui olin rongis, aga see möödus kiiremini kui tuli. Igaljuhul, istusin siis seal ja lugesin veel Scheini mudeli kohta, mida keegi mainis, et minu eksamineerija oli talt küsinud...ja millegi pärast minul polnud konspektis ühtegi rida ei tema ega tema teooria kohta. Niisiis, olin just avanud wikipedia ja minu eksamineerija Jens pistab pea nurga tagant välja ja hüüdis "Hej, Kristel?" "yea, me." "do you wanna start now?" "yea, sure" ja nii ma siis läksingi sinna, ilma, et oleksin päris täpselt aru saanud, mis värk selle härra Scheiniga oli..
Sees küsis Jens, et kas ma tahan kasutada projektorit või istun nende juurde laua taha...arvasin, et nende juures on piisavalt mugav ja hea :). Rääkisin neile siis oma projektidest, mis läks hästi, millega ma rahul ei olnud, ka hetkest, mil ma täiega motivatsiooni ära kaotasin ja kuidas kodeerimine on minu jaoks maailma kõige suurem peavalu ja üldse selline muhe aus ülestunnistus terve semestri kohta. Nad arvasid, et oli ilus esitlus ja küsisid mingeid disainilisi küsimusi ja siis tuli mu lemmik osa, küsimused kodeerimise kohta. Päris korralikult keeruline oli, aga Jesper, kes oli minu teine eksamineerija ja juhuslikult 25 aastat kodeerimisega aktiivselt tegelenud härra, aitas mind päris palju suunavate küsimustega ja sain vist üldiselt küsimustele vastatud. Siis küsisid nad ühe projekti kohta, mida ma isegi ei olnud oma esitluses kasutanud ja millega ma ei olnud ise väga tegelenud, aga suutsin valdavalt nende küsimustele ka ära vastata...keeruline oli seletada, miks logol mingi detail on, mida sa ise teinud ei ole. Aga siis oligi hetk, mil nad otsustasid, kas ma saan läbi või ei. Pidin ukse taga ootama ja siis Jens tuli hetk hiljem ja kutsus mu tagasi, enne kui ma lauani jõudsin ütles juba "Chill out girl, you passed!" Ja siis rääkisid veits, et nad näevad, et ma kodeerimises ei ole päris kodus, aga samas näevad nad ka, et ma tean seda ja tegelen sellega...nii, et püüa tuleval semestril mõne hea kodeerija külje alla istuda ja õppida talt...ehee. Igastahes täitsa tsill eksam oli :).
A ja mu silmarõõm sai ka eksamilt läbi loomulikult :). Targad oleme, y0!
Eksamiks õppimise perioodil olid ka mõned huvitavad hetked, mil minu üks silmarõõmust kursakas arvas, et ehk võiksime koos kordamisküsimusi harjutada või siis räägiks läbi esitlust. Mõte polnud mingis mõttes paha, aga ajafaktor ja meditsiinilised nähtused panid siinkohal käe koos õppimise vahele. Aga ega meil kummalgi ise-enesest ei olnud vajadust koos õppimiseks, sest mõlemad said ise-seisvalt ka oma asjad selgeks ja väikeste materjalide vahetamisest oli natukene ikka kasu :).
Kuna meid kursusel on meeletult palju siis eksamid olid jagatud viiele päevale, eelmine reede olid esimesed inimesed ja sel neljapäeval viimased. Juttude järgi olla mõni õppejõud päris terav olnud ja nii mõnedki kukkusid läbi...isiklikult ei ole ühtegi läbikukkunu nime kuulnud, aga võib ainult aimata, sest eks semestri jooksul on need laiskloomad, kellel millestki õrna aimu ei ole, silma jäänud. Aga eksam ise oli selline, et pool tundi inimese kohta..millest 10 minutit oli sul aega esitluseks, 10-15 minutit õppejõududel aega küsimusi küsida ja siis 5 minutit, et otsustada, kas saad läbi või ei ja ka väikene tagasiside, et mis võiksid paremini teha või millele peaksid tuleval semestril rohkem keskenduma. Sel korral kahjuks hindeid ei pandud, isiklikult oleksin tahtnud.
Niisiis, minu eksami päev oli kolmapäeval ja eksam suhteliselt hilisel ajal, 14.15-14.45...aga kuna meile oli öeldud, et tulge varem kohale, siis ma liikusingi ilusti pool tundi enne oma aega sinna. Olin kodus hommikul alles oma esitluse lõpetanud ja ei olnud õieti veel läbigi mõelnud, mida ma neile seal täpselt räägin...ja mis mõnes mõttes mind ehk häiris oli ka fakt, et ma ei olnud peaaegu üldse närvi läinud. Mingi hetkeline närveldus tuli, kui olin rongis, aga see möödus kiiremini kui tuli. Igaljuhul, istusin siis seal ja lugesin veel Scheini mudeli kohta, mida keegi mainis, et minu eksamineerija oli talt küsinud...ja millegi pärast minul polnud konspektis ühtegi rida ei tema ega tema teooria kohta. Niisiis, olin just avanud wikipedia ja minu eksamineerija Jens pistab pea nurga tagant välja ja hüüdis "Hej, Kristel?" "yea, me." "do you wanna start now?" "yea, sure" ja nii ma siis läksingi sinna, ilma, et oleksin päris täpselt aru saanud, mis värk selle härra Scheiniga oli..
Sees küsis Jens, et kas ma tahan kasutada projektorit või istun nende juurde laua taha...arvasin, et nende juures on piisavalt mugav ja hea :). Rääkisin neile siis oma projektidest, mis läks hästi, millega ma rahul ei olnud, ka hetkest, mil ma täiega motivatsiooni ära kaotasin ja kuidas kodeerimine on minu jaoks maailma kõige suurem peavalu ja üldse selline muhe aus ülestunnistus terve semestri kohta. Nad arvasid, et oli ilus esitlus ja küsisid mingeid disainilisi küsimusi ja siis tuli mu lemmik osa, küsimused kodeerimise kohta. Päris korralikult keeruline oli, aga Jesper, kes oli minu teine eksamineerija ja juhuslikult 25 aastat kodeerimisega aktiivselt tegelenud härra, aitas mind päris palju suunavate küsimustega ja sain vist üldiselt küsimustele vastatud. Siis küsisid nad ühe projekti kohta, mida ma isegi ei olnud oma esitluses kasutanud ja millega ma ei olnud ise väga tegelenud, aga suutsin valdavalt nende küsimustele ka ära vastata...keeruline oli seletada, miks logol mingi detail on, mida sa ise teinud ei ole. Aga siis oligi hetk, mil nad otsustasid, kas ma saan läbi või ei. Pidin ukse taga ootama ja siis Jens tuli hetk hiljem ja kutsus mu tagasi, enne kui ma lauani jõudsin ütles juba "Chill out girl, you passed!" Ja siis rääkisid veits, et nad näevad, et ma kodeerimises ei ole päris kodus, aga samas näevad nad ka, et ma tean seda ja tegelen sellega...nii, et püüa tuleval semestril mõne hea kodeerija külje alla istuda ja õppida talt...ehee. Igastahes täitsa tsill eksam oli :).
A ja mu silmarõõm sai ka eksamilt läbi loomulikult :). Targad oleme, y0!
Mis siis veel toimunud on? Keelekooli läksin tagasi...snart vil jeg snakke kun på dansk, ehee. Natukene on naljakas veel, aga küll see keel ka tuleb, vähemalt on praegune keelerühm on suhteliselt tsill, ei ole ühtegi imelikku moslemit või muud tsurkat ja õpetaja on senistest kõige ägedam...hullult kannatlik ja rahulik ja seletab asju nii, et saab ilusti aru ka :).
Taanis juba elatud mõnda aega, oleks juba aeg see keel lõpuks endale selgeks teha, eks? :)
Taanis juba elatud mõnda aega, oleks juba aeg see keel lõpuks endale selgeks teha, eks? :)
Vingun natukene ilma üle ka. Seni oli meil üpriski soe ja mõnus talve kohta, aga siis läks täiesti ootamatult külmaks...ma tean, et meie -2 võib kodumaalaste kõrval tunduda poisike, kuid see on kuratlikult külm. Eile oli kohe kuidagi erakordselt külm, eriti arvestades, et isegi tuult ei olnud eriti. Lihtsalt vastikult külm, ma ei olnud just palju õues, aga piisavalt vist, et terve õhtu kodus lõdisesin ja värisesin, sest lihtsalt ei hakanud enam soe. Hetkel istun ka teki sees ja ei ütleks, et mul just erakordselt soe olla oleks. Samas see lollakas ühikas on ka paberist ehitatud ju, kui mul kardinad ees ei ole, siis konkreetselt tuul puhub tuppa, hetkel on väikenegi takistus. Nii, et järgmist talve ma siin küll kuidagi moodi elada ei taha.
Aga hetkel tõmban otsad kokku, sest ei ole otseselt millestki kirjutada ja tänane plaan on niisama tsillida ja mitte midagi teha...hetk tagasi käis postiljon ukse taga ja tõi mulle DVPH albumi "Mõtted on mujal" ...mille ma juba taustaks mängima olen pannud ja tundub, et tuleb üks nauditav 60 minutit ilusa muusika seltsis :), cheers!
aga see Burn Stilli hittlugu on mu viimase 7 päeva enim kuulatud. Burn Still, madafakas!
No comments:
Post a Comment