Hey yo, I've been high and I've been real low
I've been beaten and broken but I healed though
So many ups and downs, roughed up and clowned
We all got problems, but we deal though
I'm tryin' to do better now, find my inner peace, y0!
Methamfetamin, who likes Star Wars and sex. Kui te nüüd aru ei saanud, keda see esimene lause iseloomustab, siis mainin ära, et see on kokku pandud kahe sõbra öeldud asjadest viimase paari nädala jooksul minu kohta. Ikka iga päev õpib midagi uut, hehe.
Vaata vahel on see periood, kus ei viitsi üldse kellegagi väga suhelda, pidudel ei viitsi käia, sest lihtsalt ei viitsi? Mul käivad need perioodid aeg-ajalt ja siis ma tapan kogu oma sotsiaalsuse ja lülitangi välja enamik inimesi oma elust, suheldes ainult nende kõige lähedamastega. Ja siis üks hetk tekib olukord, kus mul on kopp ees oma anti-sotisaalsusest ja kuna ma olen selle tee ise valinud, siis pean ma sellest ju ise ka välja astuma..ja vaatamata faktile, et ma tean, et ma saan sellega hakkama, tundub see alati alguses täiesti ületamatu tegevus. Näiteks sel nädalal...alustan neljapäevast...ma olin üpris väsinud koolist ja kõik tundus kuidagi kiskuvat viltu. Õhtu lõppes sellega, et oma tujukuses ja ninakuses suutsin ma vist keerata asjad veits pekki ka ühe inimesega, kes mulle natukene liiga palju meeldib. Ja nagu ise arvata võite, siis see tõmbas veel eriti mõnusalt kassi peale. Eriti kui ärkad järgmisel päeval ja saad aru, et oled ikka totaalne idioodist närvihaige saiko bitch, y0. Seega päev hakkas halva auraga ja kuidagi olid pinged õhus ka meie grupitöö esitamisega ja see kuidagi aint ketras edasi ja lõpuks olingi ma koolis, tige nagu herilane, tüdinud kõigest ja selline break stuff'i loo meeleolus. Õppejõud ajasid ka kergelt närvi ja tekkis küll küsimus, et mida kuradit ma teen siin üldse. Lõpuks sai see meeletult pikk koolipäev läbi ja freeedags bar it was. Võtsime Daxi ja Danieli ja Amandaga ühe peale loengut õlle ja ausalt see maitses kohe eriti hästi :). Peale seda tulin koju, mõttega, et lähen hiljem tagasi ja joinin teiste kursakatega...koju jõudes oli tuju isegi päris hea, tänud siinkohal Juhole, kes lihtsalt tegi mu päeva veits :)...aga kodus tuli mingi meeletu väss peale ja kass hiilis ka tagasi ja nii ma siis pigem tõmbasingi end teki alla kerra ja vaatasin filmi ja läksin varakult magama.
Laupäev hakkas natukene parema vaibiga...aga ka mitte eriti hästi...olin küll välja puhanud, aga mingi konstante low point oli ikka veel. Dilemma, kas võtta end kokku ja minna kursakate sünnipäeva peole, või tõmmata end tagasi kookonisse ja olla voodis teki all, mis tundus nii palju lihtsam ja turvalisem..AGA ma tundsin, kuidas ma oma antisotsialismiga hulluks ajan ja peale pikka kaalumist, inimestega rääkimist, otustsasin, et i'm gonna man up ja lähen sinna peole ja saan oma social probleemidest üle. Enne pidu skaipisin veel Marisega ja kui ma sinna kohale jõudsin, siis lõpetasin oma kõne ja mõtlesin, et ootan hetke Saraht ja siis lähen koos temaga sinna, tundus kuidagi turvalisem..jah, mul on mingi case selle üksi peole minemisega...kuigi ma tean, et ma tean enamik inimesi sealt peolt. Aga kuna poisid olid suitsuruumis suitsul, siis nad nägid mind ja nende kätemere peale otsustasin ma siiski ootamise asemel sisse minna. Daniel karjus mu sisuliselt kurdiks ja Mads arvas, et "you're so blue!" Siinkohal mainin, et mul oli seljas must seelik, must jakk, mustad sukad, mustad tennised, hall sall ja mindiroheline topp. Aga kui sinine, siis sinine, y0. Kui neile tsau ära olin öelnud, siis läksin ülesse, kus pidu toimus. Aga see Õnnelik Siga on nii veider koht, et ma kunagi ei leia sealt neid korruseid ülesse...aga kuna kutid ütlesid, et trepist ülesse ja esimene uks paremale, rõhutades sõna esimene uks, siis ma astusingi sisse esimesest uksest, mis esialgu ei tundunud üldse õige uks olevat. Sisse astudes lendasid mulle kohe kaela Christina ja Camilla ja Dejan ja Anna. Dejan veel mainis, et "you looked so confused when you steped in, like who are these peopel, haha!" Well, i sure did for a moment :D. Hetk hiljem lendasid ülesse tagasi ka poisid suitsuruumist, Daniel arvas, et ta ikka peaks mind veel korra kallistama ja teatama, et iga kord kui ta mind näeb meenutb talle meth..meth? yea, methamfetamin. Sellel oli see story ka, et Breaking Bad'is oli mingi drug nimega Christal-meth ja see siis nüüd meenutab talle mind ja vastupidi. Aga muidu on ta minust mingil põhjusel vaimustunud ja käib ja kallistab mind ja räägib koguaeg kui tore ja armas ma olen. Hehe, kui aus olla, siis that was exactly what i needed :)...Teine kursavend, kes nüüd mu uueks lemmik kursavennaks sai, on Stefan...ta oli ka nii tore ja värki...üleüldiselt, fakjaa, et ma sinna läksin ikka ja fakjaa, mul on nii ägedad kursakad ikka, love them! :) Ahjaa, üks hetk oli nii naljakas, kui Smari täiesti tantsukeerises oli ja ta üldse Sofiel olla ei lasknud, vaid koguaeg tantsima kiskus..lõpuks Sofie oli peitu varjunud aga tuli Will Smithi lugu ja Smarile W.Smith väga meeldib ja siis ta haaras Dejani tantsima, kes läks kõik tantsuga kaasa selle hetkeni kui Smari talle ütles "yeah girl, come on girl!" Siis ta maanudus suht pettunud näoga meie kõrvale istuma ja ütles, et "i can dance with a dude, but if he calls me a girl?! ..no!" Haha!
Anyway, kursatega tsillimine tegi mulle aint head ja they cheered me up quite well. Mis ühtlasi tõmbas mind välja ka sellest low periodist, millesse ma vajunud olin. Neljapäevase õhtu analüüsisin ka enda jaoks vähe selgemaks ja tegin ise-endaga rahu...ma arvan, et selleks, et kellegi teisega asjad ära klaarida, oligi mul vaja seda väikest pausi ja mõtlemise aega. Nüüd tunduvad asjad palju selgemad kui nad enne olid ja ma suudan neid paremini händelida.
Muidu aga õnnestus mul eelmisel nädalal soetada selline suur vahva asi nagu kaks piletit Justin Timerlake livele, mis toimub mais Kopenhaagenis. Oi kui kaua ma olen unistanud, et ma näeks Justinit lives...ma tegelikult olin selle mõtte lausa maha matnud, kui ta muusika asemel end näitlemisele pühendas jne...aga ei, mu suur soov teda näha on täitumas juba järgmisel aastal! Aga, et mu rõõm veel suurem oleks, siis rääkisin sellest Marisele, et mul on kaks piletit ja et olen nõus ühe lihtsalt mais ära andma, sest ma sellega umbes niimoodi arvestasingi. Ja ta selle peale hakkas vaatama, mis lennupiletid siia maksaks mais...ja järgmine hetk tsikk küsib, et "oot, aga kas ma ostan siis piletid 2-9 mai 2014 ära?" Jees please! Seega on tal lennupiletid nüüd ostetud ja jubii! Läks aint natukene üle kahe aasta ja ta jõuabki mulle Taani külla, yay!
:)!
Laupäev hakkas natukene parema vaibiga...aga ka mitte eriti hästi...olin küll välja puhanud, aga mingi konstante low point oli ikka veel. Dilemma, kas võtta end kokku ja minna kursakate sünnipäeva peole, või tõmmata end tagasi kookonisse ja olla voodis teki all, mis tundus nii palju lihtsam ja turvalisem..AGA ma tundsin, kuidas ma oma antisotsialismiga hulluks ajan ja peale pikka kaalumist, inimestega rääkimist, otustsasin, et i'm gonna man up ja lähen sinna peole ja saan oma social probleemidest üle. Enne pidu skaipisin veel Marisega ja kui ma sinna kohale jõudsin, siis lõpetasin oma kõne ja mõtlesin, et ootan hetke Saraht ja siis lähen koos temaga sinna, tundus kuidagi turvalisem..jah, mul on mingi case selle üksi peole minemisega...kuigi ma tean, et ma tean enamik inimesi sealt peolt. Aga kuna poisid olid suitsuruumis suitsul, siis nad nägid mind ja nende kätemere peale otsustasin ma siiski ootamise asemel sisse minna. Daniel karjus mu sisuliselt kurdiks ja Mads arvas, et "you're so blue!" Siinkohal mainin, et mul oli seljas must seelik, must jakk, mustad sukad, mustad tennised, hall sall ja mindiroheline topp. Aga kui sinine, siis sinine, y0. Kui neile tsau ära olin öelnud, siis läksin ülesse, kus pidu toimus. Aga see Õnnelik Siga on nii veider koht, et ma kunagi ei leia sealt neid korruseid ülesse...aga kuna kutid ütlesid, et trepist ülesse ja esimene uks paremale, rõhutades sõna esimene uks, siis ma astusingi sisse esimesest uksest, mis esialgu ei tundunud üldse õige uks olevat. Sisse astudes lendasid mulle kohe kaela Christina ja Camilla ja Dejan ja Anna. Dejan veel mainis, et "you looked so confused when you steped in, like who are these peopel, haha!" Well, i sure did for a moment :D. Hetk hiljem lendasid ülesse tagasi ka poisid suitsuruumist, Daniel arvas, et ta ikka peaks mind veel korra kallistama ja teatama, et iga kord kui ta mind näeb meenutb talle meth..meth? yea, methamfetamin. Sellel oli see story ka, et Breaking Bad'is oli mingi drug nimega Christal-meth ja see siis nüüd meenutab talle mind ja vastupidi. Aga muidu on ta minust mingil põhjusel vaimustunud ja käib ja kallistab mind ja räägib koguaeg kui tore ja armas ma olen. Hehe, kui aus olla, siis that was exactly what i needed :)...Teine kursavend, kes nüüd mu uueks lemmik kursavennaks sai, on Stefan...ta oli ka nii tore ja värki...üleüldiselt, fakjaa, et ma sinna läksin ikka ja fakjaa, mul on nii ägedad kursakad ikka, love them! :) Ahjaa, üks hetk oli nii naljakas, kui Smari täiesti tantsukeerises oli ja ta üldse Sofiel olla ei lasknud, vaid koguaeg tantsima kiskus..lõpuks Sofie oli peitu varjunud aga tuli Will Smithi lugu ja Smarile W.Smith väga meeldib ja siis ta haaras Dejani tantsima, kes läks kõik tantsuga kaasa selle hetkeni kui Smari talle ütles "yeah girl, come on girl!" Siis ta maanudus suht pettunud näoga meie kõrvale istuma ja ütles, et "i can dance with a dude, but if he calls me a girl?! ..no!" Haha!
Anyway, kursatega tsillimine tegi mulle aint head ja they cheered me up quite well. Mis ühtlasi tõmbas mind välja ka sellest low periodist, millesse ma vajunud olin. Neljapäevase õhtu analüüsisin ka enda jaoks vähe selgemaks ja tegin ise-endaga rahu...ma arvan, et selleks, et kellegi teisega asjad ära klaarida, oligi mul vaja seda väikest pausi ja mõtlemise aega. Nüüd tunduvad asjad palju selgemad kui nad enne olid ja ma suudan neid paremini händelida.
Muidu aga õnnestus mul eelmisel nädalal soetada selline suur vahva asi nagu kaks piletit Justin Timerlake livele, mis toimub mais Kopenhaagenis. Oi kui kaua ma olen unistanud, et ma näeks Justinit lives...ma tegelikult olin selle mõtte lausa maha matnud, kui ta muusika asemel end näitlemisele pühendas jne...aga ei, mu suur soov teda näha on täitumas juba järgmisel aastal! Aga, et mu rõõm veel suurem oleks, siis rääkisin sellest Marisele, et mul on kaks piletit ja et olen nõus ühe lihtsalt mais ära andma, sest ma sellega umbes niimoodi arvestasingi. Ja ta selle peale hakkas vaatama, mis lennupiletid siia maksaks mais...ja järgmine hetk tsikk küsib, et "oot, aga kas ma ostan siis piletid 2-9 mai 2014 ära?" Jees please! Seega on tal lennupiletid nüüd ostetud ja jubii! Läks aint natukene üle kahe aasta ja ta jõuabki mulle Taani külla, yay!
:)!
No comments:
Post a Comment