Teate, mis on rõõm? See, kui su külalised, kes on pea nädala sul külas olnud, on ära läinud...sa saad olla vabalt nagu tahad, tatsata pool alasti mööda kodu ringi ja kuulata vanakooli rock'i. Ma ehk kõlan hetkel natukene halva inimesena, aga teate ju küll seda, et nii vahva on, kui sõbrad külla tulevad, aga veel parem on, kui nad lõpuks ära lähevad. Lihtsalt väsid ju ära sellest, et pead koguaeg midagi tegema ja kellegagi tsillima...mõtlema, et mida nüüd teha ja värki. Nimelt sai see nädal koolis popitatud veits ja oldud turist ja kohalik samaaegselt. 

Eelmisel pühapäeva õhtupoolikul maandusin Kopenhaagenis lapsepõlve aegne naaber ja sõbranna Merili, keda sai korra suvel nähtud, kui ta siit läbi sõidul oli, aga enne seda me suhtlesime mingi 5-7 aastat tagasi vist. Nemad kolisid ära ja elu läks eri radu. Aga nagu Merili ütles, siis need, kellega sul on mingi ajalugu noorest east, siis see tavaliselt jääb. Kui ma alguses natukene olin mures, et kuidas see kolm päeva välja nägema hakkab, mis ta siin minu juures veedab, siis leidsime suhteliselt kohe ühise keele ja ausalt meil oli kuradi tore ja naljakas.

Esimesel päeval midagi asjalikku ei teinud, käisime Christianias ja nautisime üpriski mõnusat ja sooja sügisõhtut veini ja joindiga järveääres. Selles kohas on mingi mõnus vaib ja sellest ei saa veel küllalt ka...kuigi ilma külmenedes seda ilmselt eriti enam ei tee, aga siis ongi kevadel see veel magusam :). Sealt kodu poole trippima hakates ütlesin Merilile, et "ou see trepp kisub ikka nagu eriti vasakule.." ja selle peale avastas tema ka, et tõepoolest kisub ja tal hakkas nii meeletult naljakas, et ta ei suutnud enam trepist ülesse tulla, vaid hakkas südamest kõva häälega naerma..tema selja taga tuli üks paar, kes ei saanud alguses üldse aru, mis toimub aga siis ta seletas neile, et "sorry, but the stairs are just going left.." ise täiega naerdes. Selle seletuse peale hakkas see paar ka naerma ja nii me siis neljakesi kõik naersimegi nagu napakad. Hetk hiljem tuli uus trepp ja enne treppi juba hakkasime kõik uuesti naerma. Ei saa öelda, et lõbus ei oleks olnud kogu see trepi olukord :D. 

Õhtu libises kuidagi aga käest, tegime väikese mäki ringi, kust toidu kaasa haarasime ja trippisime ühikasse lebosse. Kodus, kui ma olin oma juustuburksi chili cheese topsidega ära söönud ja viimast chili cheese topsi sööma hakkasin, avastasin enda pettumuseks, et nad olid mulle kana naggitsad pannud chili cheese topside asemele...huvitav, kuidas ma ei märganud seda burksi vahel? ups! 

Esmaspäeval käisin tiiru koolis ja peale seda tsillisime linnas, käisime Believe it or not muuseumis ja tsillisime niisama poodides. Kusjuures see Believe it or not muuseum on päris tsill...Guinessi rekordid ja õuduste/kummituste osad vähemalt. Saime elektritooli proovida ja värki. Ühe korra ehmusime korralikult ära ka, kui mingi lambi tüüp kuskilt mööda minnes kõva häälega karjuma hakkas...kuna kõndida sai palju, siis väsisime päris ruttu ära ka...või tegelikult oli kell juba päris palju ja me liikusime veel läbi Fisketorveti, et natukene shopata ja siis kodusest lidl'ist läbi ja koju hängima. Tegime eriti mõnusa snäki-õhtusöögi veiniga ja skaipisime Liisaga, et Macklemore'i plaanid paika panna. 

Järgmine päev mööduski Macklemore ja Ryan Lewise tähe all, milles sai juba eelmises sissekandes kirjutatud ja kordama ei hakka. 

Päev peale Macklemore olime me ikka täiesti läbi...tsillisime veits aega kodus, siis võtsime suuna lennujaama, et seal natukene süüa ja tsillida ja siis läkski Merili juba lennukile ja ma sain kodus veits veel lebotada ja siis tuli tööle minna. 

Neljapäeval tuli Margit Kopenhaagenisse...õhtu poole küll, aga ma võtsin hommikul vabalt ja ei viitsinud kooli minna vaid leboussisin kodus...kohutav see laisa inimese elu. Hiljem olin natukene asjalik ja siis liikusin juba linna ja sain Margitiga kokku. Tsillisime veits linnas ja siis liikusime ühikasse, sest tal oli ka pikk päev seljataga ja väsinud seetõttu. Skaipisime veits Etuga ja tsillisime ja siis tuttu, sest järgmisel päeval oli plaanis veits linnas tsillida enne kui Margit tagasi Eestisse lendas. Hea oli näha ja rääkida ja tsillida...natukene lühikeseks jäi ehk see aeg..aga kui nüüd päris aus olla, siis ma olin sellest nädalast päris läbi ka. Nagu ma bloggi alustasin, siis tore on, kui külalised tulevad, veel parem kui ära lähevad...ja mul ei ole ausalt midagi teie vastu, jätkuvalt olete kallid mulle! :)