October 21, 2013

Täna oli koolis nii kuradi veider päev, et ma lihtsalt pean sellest bloggima. Nimelt pole ma siiani päris kindel, millest meil täna loeng oli, või mis selle piiritletum nimi oleks pidanud olema...igastahes ei tundunud ükski õppejõud pädev või kompetentne olevat. 
Alustas loengut Susanne Lund, kes on täiesti ebapädev rääkima inglise keelt, või üldse rääkima oleks vist aus öelda. Esiteks rääkis ta sotsiaalmeediast, siis kiviajast ja kuidas vanasti raha ei olnud ja vahetati saaduseid...siis rääkis ta vahele oma tütre ja poja tülist üle facebook'i kutsete ja kuidas tänapäeva sotsiaalmeedia domineerib meie elu ja bla bla...ühesõnaga ei midagi uut. Siis hüppas ta lampi kanafarmist rääkima, sest tänapäeval me ei pea enam farmi minema liha ostma, vaid saame selle poest jne...ma lihtsalt kuulasin ja mõtlesin, et kas ta on purjus või kas ma olen vales kohas?! See jaburdus kestis üle tunni, mille jooksul ta ka ütles lause, et "don't mind if i say something weird, i'm not okei." Ahah. Lõpuks sai tema loengu osa läbi ja oli lootust natukene asjalikumaks loenguks. Rõhk sõnale lootust, sest ma ei olnud antud õppejõuga varem kokku puutunud loengu formaadis ja kui ta kunagi presentatsioonidele tagasisidet andis, siis tundus ta mõistlik tegelane olevat. Tuleb tõdeda, et ta inglise keel ja jutt vast ei olnud nii segased kui Susannel, aga kui tema loeng lõppes, siis istusime me ka üpris küsimärgid pea kohal, et mis asi see oli?! Näiteks üks hetk küsis ta klassis mingile küsimusele vastuseid ja kui Paula ei osanud vastata, siis küsis, et "you don't have a life or what?" Siis hakkas mingist random artistist rääkima, kellel pidavat täna Vegas kontsert olema ja kui me seda ei tea ja ei kuula, siis me oleme mõttetud. Artistiks oli Seasick Steve, mis iganes see ka ei ole...ma tema suhtumise peale ei kavatsegi seda järele tsekkida. Ja millegi pärast oli ta veendunud, et kui me seda Seasick Steve ei kuula siis kindlasti kuulame me kõik valimatult aint Miley Cyrust...wtf?! 
Siis ta hakkas rääkima sellest, mis rolli tema kui indiviid ühiskonnas mängib...et, mis gruppidesse ta kuulub või midagi sellist...nagu see oli haakuv näide tema teoreetilise jutu kohta. Esiteks on ta abikaasa, tema enda sõnad oli "i'm a husband to my wife, with who i have been married for too long." Siis oli seal veel paar näidet, mille hulgas oli ka, et ta proovib oma isale poeg olla ja siis rääkis oma fucked up peremudelist, kuidas ta oma vanematega läbi ei saa ja siis tuli lause, et "my mom died last year, luckily, since she was a pain in the ass." Kuidas palun? 47 aastane õppejõud ütleb sellist asja klassi ees?! Sealt edasi vist mingit mahlakaid kommentaare ei tulnud...vähemalt mulle hetkel ei meenu...aga kui ta jõudis mingite piltide näitamiseni, mille seost loenguga ma isegi ei mäleta, aga seal oli pilt sellest telekokast G.Ramseyst ja ta ütles, et "i don't know how to put it, but i'll just say that he is a mean mother fucker and should be banned!" Ja sealt edasi hakkas ta rääkima asjadest, mida kõik oma elus tegema peaks ja siis tuli temalt parim soovitus, mis pidavat kusjuures olema osa elust...go and tent somewhere where you are surrounded by hippos. Ahjaa, ta rääkis seda ka kuidas kodeerimise õppejõud on lollid nohikud, kes arvavad, et on jube nutikad, tegelikult ajavad tal lõuna ajal lihtsalt söögiisu ära. Õnneks nende asjadega piirdus see loeng, sest lõuna tuli vahele ja mina otsustasin, et lähen koju ära, sest ükskõik, millega ma oma aega kodus sisustan, see on kindlasti väärtuslikum, kui see loeng. Homme on samad õppejõud, ma isegi ei pane endale äratust, sest ma ei viitsi neid kuulata. 

Lihtsalt et jagada teiega oma esmaspäevast meeldivat kooli kogemust, või nii.

No comments: