Alustasime küll enne ühes kohvikus istumisega ja väikese joogiga ja catch up'imisega, sest valikmoodul ja eksamiperiood on kõik erinevatesse nurkadesse paigutanud ja pole üksteist ammu näinudki. Klatsisime läbi pooled kursakad ja arutasime elulistel teemadel. Sarah on selles suhtes huvitav kuju, ta on konstantselt high, aga teab ja paneb tähele asju, mida sa elus ei arvaks, et ta märkabki. Nii, et meil oli huvitav. Plus kui meiega hiljem Andrei ühines, siis sain ma lõpuks vastuse oma küsimusele, et kas Mihnea ja Eesti Jens elavad ühikas koos ühes samas toas...they do! Ma ütleks, et see tuba on piisav üksi elades, aga nad elavad seal kahekesi? Sealt küsimus, MIKS? Ja Sarah mõte läks edasi "well, i can think of Mihnea as a gay and if i look at Jens, i can see him as a gay as well..so maybe they have a secret?" Huvitav, indeed.
Hiljem liikusime me kb18sse, kus ei olnud eriti inimesi, aga koht ise oli dope! Selline underground, veits räpane ja pime. Aga baaris oli külm õlu ja ruumi oli palju. Lava oli aksepteeritav ja saal samuti. Ainus peavalu oli heli/valgustehnik, kes ei jaganud kummastki teemast suurt midagi. Valguse oli ta kunagi päeval vist valmis pannud ja see jäigi konstantselt punaseks. Ja miski ei saa olla hirmsam, kui sa tahad pildistada. Wanna piss of a photographer? Turn on the red light! :D
Aga kui me välja jätame fakti, et heli oli üpriski pekkis, siis Exelerate oli teistest siiski peajagu üle ja nii hea on vaadata, kuidas tüübid on oma esimesest livest kolmandani jõudes juba kasvanud ja muutnud palju kindlamaks ja usutavamaks. Huviga jälgin nende käekäiku edasi. Ja mingist hetkest olen ma hakanud kuulama palju seda vanakooli metalit, seega sobivad nad hetkel mulle kui valatult. Ja noh lisaks sellele on nende kitarrist ka äärmiselt sümpaatne mulle :)...
..peale Exelerate esines veel kaks bändi, millest üks oli hirmsam kui teine. Esimene püüdis olla mingi väljud screamo metalist, väga hästi ei vedanud vokaal välja. Plus laulja nägi nii tragikoomiline välja, et Sarah oli enamus ajast naerust kõveras. Tahtsin hiljem minna tüübilt autogrammi küsima ja et kust ta oma muusikalist inspiratsiooni ammutab, aga mul polnud peale hariliku pliiatsi midagi ja sellega kehale ei kirjuta vist :(. Seega jäi see nali tegemata...kuigi Mikkel arvas, et ta võiks siiski aidata mind tüübiga hook up'ida, arvasin, et pole vaja siiski.
Teised vaatasid ära ka viimase bändi, ma tsillisin Mikkeliga ja rääkisime juttu, polnud mõnda aega näinud üksteist ja oli veits catching up to do. Hiljem liikusime mina, Sarah, Jonas, Mikkel, Ulrich ja Mihai nende proovikasse, Andrei otsustas koju minna, sest tal oli vaja vara ärgata järgmisel hommikul. Proovikas asus neil küll kuskil in the middle of nothing, aga bändide proovikatel on mingi omamoodi võlu ja aura. Love these places! Tsillisime seal, suitsetasime ja kuulasime muusikat. Jonas klimberdas sünti ja Mikkel tinistas akustilist kitarri...selline hygge õhtu. Lõpuks viskas Mikkel teised sisuliselt välja, vaadates neile rongi/bussi ajad ja me jäime temaga sinna ööseks. Fuck, ma arvan, et miniatuursel diivanil koos magamine on üks epicumaid magada üritamisi viimasel ajal mul. Hommikuks olid mõlemad suht magamata ja kondid kanged...aga hommikul koju trippimine tundus siiski palju parema tegevusena, kui seda oleks olnud öösel.
Laupäev möödus suhteliselt tuduselt ja pilte töödeldes...aga ma olen piltide tulemusega üllatavalt rahul, arvestades, et see punane valgus mind alguses närvi ajas ja ma ei olnud üldse kindel, kui palju ma pildistada viitsin. Siiani on Exelerate tüüpidest kõik peale trummari endale minu piltidest uue profiilipildi facebookis leidnud. hehe...nüüd oleks vaja uut kaamerat ja objektiivi ja tulevikuks järjepidevust...ja võib-olla võib minust asjagi saada :).
No comments:
Post a Comment